← Eesti

2-13-7761/120

Tsiviilasi nr 2-13-7761 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2016, Tallinn Tsiviilasja nu

§ 1047

lg 3 järgi ei loeta, hoolimata VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise asjaoludele. Artiklis avaldatud andmed baseeruvad põhiliselt sel ajal linnavalitsuses töötanud HV-lt saadud teabel ja KA ütlustel. Ajakirjanikul puudus alus arvata, et nende poolt räägitu ei vasta tõele. Ka muud tõendid, millele eelpool on osundatud, kinnitavad nende isikute poolt ajakirjanikule väidetut. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hagejate kanda. Esimese astme kohtu otsus

  1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis solidaarselt OÜ-lt Saaremaa Raadio ja AM-lt JS kasuks välja mittevaralise kahju summas 1800 eurot ja solidaarselt OÜ-lt Saarema Raadio ja AM-lt JS kasuks välja mittevaralise kahju summas 800 eurot. Maakohus jättis JS ja JS menetluskulud 76% ulatuses solidaarselt OÜ Saaremaa Raadio ja AM kanda ning OÜ Saaremaa Raadio ja AM menetluskulud 24% ulatuses solidaarselt JS ja JS kanda.
  2. Kohus analüüsis hagejate igat välja toodud ning õigusvastaseks peetud faktiväidet ning väärtushinnangut ning leidis, et artikli pealkirja „Aguli „kauboi“ hirmuvalitsus“ puhul on tegemist väärtushinnanguga ja sissejuhatava kokkuvõtte „Kodanik JS, kelle elukoht on XXX, hoiab naabreid hoovipealses nelja korteriga elamus tõsise vaimse ja füüsilise terrori hirmus. Tapmisähvardused on neist vahest leebeimad. Politsei käed on lühikesed“ esimese ja teise lause puhul on tegemist väärtushinnanguga, mis sisaldab kaudset faktiväidet selle kohta, et hageja II hoiab oma mingite tegudega/käitumisega naabreid hirmu all. Samuti nähtub sellest hinnang, et hageja II käitumist võib pidada leebeks, kui viimane ähvardab üksnes tapmisega, kuid politsei sinna midagi parata ei saa. Sissejuhatuse teine lause sisaldab ka faktiväidet, et hageja II on teinud tapmisähvardusi. Kohtu hinnangul on artikli pealkirja puhul tegemist aga väärtushinnanguga.
  3. Asjas leidis tõendamist, et hageja II on tapmisähvardusi teinud, mistõttu ei ole tegemist ebaõige faktiväite avaldamisega. Kohus leiab, arvestades hageja II enda käitumist, et ei saa kohatuks pidada ka lauset „Kodanik JS, kelle elukoht on XXX, hoiab naabreid hoovipealses nelja korteriga elamus tõsise vaimse ja füüsilise terrori hirmus.“ Kohus möönab, et tunnistajate ütlustest ning elanike pöördumisest nähtub, et naabrite vahelised suhted on keerulised. Siiski, võttes arvesse otsuse p-s 6.2 viidatud tõendeid ning nendes kirjeldatud hageja II ettearvamatut käitumist ning eelnevalt viidatud kohtulahendeid, peab kohus tunnistaja ütlusi ning elanike pöördumist usutavaks. Kohus nõustub kostjatega, et viidatud lauses antud hinnang hageja II käitumisele on adekvaatne ning pole kohatu, kuna asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et hageja II oma käitumisega ka naabreid nii vaimse (erinevad ähvardused naabrite suunas ning teod naabrite varaga) ning füüsilise (naabri(te) kehaline väärkohtlemine) hirmu all hoiab.
  4. Kohaseks ei saa pidada artiklis toodud lauset „Tapmisähvardused on neist vahest 13

(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761
  2. leebeimad. Politsei käed on lühikesed“. Kohtupraktikas on leitud, et kohus ei pea avaldatu sisu hindamisel piirduma üksnes konkreetsete lausetega, arvestamata nende esitamise konteksti, vaid kohtul tuleb arvestada ka seda, missuguse sisuga info pidi mõistliku isikuni jõudma sel juhul, kui ta tutvus artikliga tervikuna (Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015 otsus asjas nr 2-11-25924). Kohus nõustub hagejaga II, et koosmõjus tsiteeritud lausele eelnevaga võib sellest mõistlik lugeja järeldada, et hageja II teeb midagi palju enamat, kui üksnes ähvardab kedagi tappa. Seetõttu on tegemist ebakohase väärtushinnanguga, mis sisaldab ebaõiget kaudset faktiväidet. Sellise väärtushinnangu avaldamine on hageja II au teotav. Kohus on seisukohal, et kohaseks ei saa pidada ka artikli pealkirja „Aguli „kauboi“ hirmuvalitsus“. Õigekeelsussõnaraamat annab sõnale agul järgneva tähenduse: vilets, armetu ääre- või eeslinn. Töölisagul, vaesteagul = räppagul, slumm. Sõna kauboi tähendus on õigekeelsussõnaraamatus järgmine: /…/ Kauboikapitalism, varajane kapitalism, kus eiratakse seadusi ega hoolita sotsiaalsetest väärtustest. Sõnale hirmuvalitsus antakse järgnev tähendus: vägivallale tuginev valitsus, türannia. Hinnates artikli pealkirja koosmõjus artikli tervikuga ning sellele juurde lisatud pildiga, võib artikli pealkirja mõista selliselt, et selles on juttu vaeses eeslinnas elavast isikust, kes eirab seadusi ning kes türanniseerib teisi isikuid. Erinevalt kostjatest leiab kohus, et sellise tähendusega lause on meie kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Seega on sellise väärtushinnangu avaldamine hageja II au teotav ning tegemist on kohatu väärtushinnanguga. „Kas tõesti tuleb oodata nii kaua, kui keegi on taas haiglasse pekstud, nagu juhtus
  3. aastal TH-ga, keda S ründas raudtoruga.“ Nimetatud hageja II väljatoodud lausele eelnes veel järgmine tekst: „Linn ja politsei on suhteliselt võimetud, õigupoolest õiguslikus vaakumis. Niikaua kui midagi otseselt juhtunud pole, ei saa politsei midagi teha. Kas tõesti? Kas tõesti tuleb /…/. Kohus nõustub hagejaga II, et eeltoodud lauses on
  7. avaldatud faktiväiteid, mille kohaselt hageja II on peksnud TH raudtoruga ning viimane viibis
  8. aastal selle tõttu haiglas. Nõustuda aga ei saa hagejaga II selles, et viimane pole TH
  9. aastal peksnud. Nii nähtub Pärnu Maakohtu 21.12.2009 otsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX, et JS lõi 21.05.2009 oma naabrit TH kahel korral rauast toruga vastu õlga, mille tagajärjel sai viimane õlavigastuse. Kohus nõustub hagejaga II, et hinnates otsuse p-s 7 viidatud lauset koosmõjus artiklis tooduga, jäi sellest mulje, et hageja II on TH rünnanud sedavõrd intensiivselt, et viimane viibis selletõttu haiglaravil. Ka järgnevast lausest jäi kohtu arvates sama mulje: „Mis juhtus TH-ga? Ta viibis mõnda aega haiglas ja kosus.“ Pärnu Maakohtu 21.12.2009 otsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX nähtub, et TH pöördus 21.05.2009 Kuressaare Haigla valvetuppa ja tal tuvastati parema õlavarre piirkonnas nahaalune verevalum. TH kohtule antud ütlustes märgib, et läks pärast 21.05.2009 aset leidnud intsidenti haiglasse, kus arst vaatas ta läbi ja jäi pärast seda kordusele ravile. Kohtuistungil antud ütlustes selgitab TH, et kui jätta kõrvale paar üksikut viga, mh et ta viibis haiglas, siis oli tunnistaja arvates 19.09.2012 artikkel veel väga leebe. Viidatud tõenditest nähtub, et TH pole 21.05.2009 juhtunud intsidendi tõttu reaalselt haiglaravil viibinud, vaid talle osutati üksnes valvetoas esmaabi. Seega on vaidlusaluses artiklis esitatud ebaõige faktiväide, et TH viibis haiglas 21.05.2009 aset leidnud intsidendi tõttu. Sellise ebaõige faktiväite avaldamine, millest järeldub, et hageja II on kedagi niivõrd tõsiselt peksnud, et viimane on pidanud viibima haiglaravil, on hageja II au teotav. „Muuseas, H sai ootamatult selja tagant kangiga pähe hetkel, kui oli trimmeriga, 14
(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761
  3. kõrvaklapid peas, muru niitmas.“ Kohus nõustub hagejaga II, et nimetatud lauses on esitatud järgmised faktiväited: JS ründas TH ootamatult, selja tagant lüües TH-le kangiga pähe, TH-l oli ründe hetkel kõrvaklapid peas ning ta niitis trimmeriga samal ajal muru. Pärnu Maakohtu 21.12.2009 otsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX nähtub, et TH niitis 21.05.2009 kella 10.30 paiku oma hoovis trimmeriga muru. Ühel hetkel tuli vihane naaber JS aia peale ja lõi teda käes olnud raudtoruga vastu õlga, kätt. Saadud löögi tagajärjel ta kukkus pikali, trimmer jäi käima. Maas olles lõi JS teda veelkord vastu õlga, kuid siis sai TH raudtorule trimmeri varre ette panna. Kohtuistungil antud ütlustes selgitab TH, et ta ei saanud ootamatult kangiga pähe ning tal ei olnud kõrvaklappe peas. TH kinnitas, et hageja II pole teda kunagi pähe löönud. Eeltoodud tõenditest nähtub, et TH-le ei tulnud hageja II rünne ootamatult ning ta ei löönud teda selja tagant, samuti ei olnud ründe hetkel TH-l kõrvaklappe peas. Ka ei löönud hageja II TH pähe, vaid vastu õlga. Kostjate väide, et TH-le tuli trimmerist tekkinud müra tõttu rünne ootamatult, on ümber lükatud TH ütlustega. Järelikult on artiklis avaldatud hageja II kohta ebaõigeid faktiväiteid ning selgelt teotavad need hageja au. „Seega, isegi hinnangut andmata, on selge, et S puhul on tegu argpüksiga, kes silmsilma vastu julgeb rünnata vaid naisterahvaid.“ Kohus nõustub hagejaga II, et tegemist on väärtushinnanguga.
  9. Nii hageja II kui kostjad on nõustunud sellega, et väljend „argpüks“ on halvustav. Nagu kohus on varasemalt möönnud, ei saa kostja II käitumist pidada täielikult aktsepteeritavaks ning kõikide sotsiaalsete normidega kooskõlaks olevaks (otsuse p 6.4), kuid nimetatu ei anna veel kohtu arvates alust sellise meelevaldse hinnangu andmiseks kostja isiksusele. Üksnes kostja poolt viidatud asjaolu, et hageja II on oma naabrit rünnanud, ei ole piisav selleks, et õigustada hageja II nimetamist argpüksiks. Kohtu hinnangul on toodud lause sõnastatud hagejat II mõnitaval viisil ning seega on selline väärtushinnang kohatu ning hageja II au teotav. „Möödunud neljapäeval, kui kahe politseiniku ja linna heakorraspetsialisti HV-ga S-l külas käisime, ähvardas viimane linna heakorrajuhti taas ära tappa.“ Kohus nõustub hageja II, et tegemist on faktiväitega, mille kohaselt on hageja II teinud HV-le viidatud ajal (06.09.2012) juba mitmenda tapmisähvarduse. Võttes arvesse kriminaalmenetluses nr XXXXXXXXXXX antud tunnistajate ütlusi selle kohta, kuidas JS on HV-le teinud korduvaid ähvardusi teda maha lüüa/ära tappa (otsus p 6.2.) koosmõjus sellega, et hageja II naabrid on kinnitanud, et hageja II poolt tapmisega ähvardamine on tavapärane (otsuse p 6.3.) koosmõjus sellega, et tunnistaja HV on oma ütlustes kinnitanud, et artiklis kajastatu vastab tõele (kd I tl 172-173), peab kohus usutavaks, et hageja II ka 06.09.2012 külastuskäigu ajal ähvardas HV ära tappa. Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja II on tapmisähvarduse eest süüdi mõistetud või mitte (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-5-07). Seega ei ole viidatud lausega avaldatud ebaõiget faktiväidet. „Oleks ma täna üksi siia tulnud, oleks politsei paugu peale kohale tulnud,“ kirjeldas linnaametnik“. Nimetatud lausele eelnes ka veel järgnev lause: „Son lubanud mind küll viili, küll raudkangiga maha lüüa“. Tegemist on linnavalitsuse ametniku arvamusega selle kohta, et kui ta oleks külastanud hagejat II üksi, siis oleks politsei kohale tulnud juba väljakutse peale, sest JS oleks teda kindlasti rünnanud. Tegemist on väärtushinnanguga. Asjas on leidnud küll tõendamist, et hageja II on HV korduvalt ähvardanud tappa, sh politsei juuresolekul, kuid asjas pole leidnud kinnitust, et ta oleks seda reaalselt ka püüdnud teha, mis tingiks politsei kohale tuleku iga kord, kui linnaametnik mingil 15
(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761
  6. põhjusel peab hagejat II külastama. Samas on, hageja II varasemat käitumist arvestades mõistetav, et linnaametnik ei soovinud üksi hagejaga silmitsi seista, et veelkord kõikvõimalikke ähvardusi kuulda. „V kinnitas, et politseijõududega on S juures tehtud ka läbiotsimine, kuid tulirelva tema juurest ei leitud. Samas on mehel ka teine maja aadressil XXX, lisaks mõnedki garaažid ja kuurid“. Kohus nõustub hagejaga II, et laused koosmõjus moodustavad väärtushinnangu, mis sisaldab kaudset faktiväidet selle kohta, et hagejal II võib siiski tulirelv mõnes temale kuuluvas muus hoones olla. Kohtu hinnangul on aga tegemist meelevaldse väitega. Kostjate viide sellele, et hagejale II kuuluvates hoonetes võiks olla tulirelv, ei põhine ühelegi sellekohasel faktil. Asjaolu, et tegemist on HV arvamusega asjaolude kohta, mida ta arvab teadvat, ei vabasta kostjaid vastutusest kontrollida sellise väite avaldamisel selle kohasust ja tõele vastavust (Riigikohtu otsused asjades 3-2-1-95-05, 3-2-1-67-10, 3-2-1-83-10). Seega on tegemist kohatu väärtushinnanguga, milles viidatakse ebaõigele kaudsele faktilisele asjaolule. Kuna kohtule teadaolevalt on hageja II süüdi mõistetud õhkrelva ebaseaduslikus kasutamises, e. teisisõnu on ta varasemalt tänaval vehkinud õhkrelvaga, mida ümbritsevad inimesed pidasid tulirelvaks, seda enam, et ta lubas sellega tappa koerad ja ähvardas inimesi, siis võiski tunnistajal jääda naabrite ütlustest mulje, et tegelikult on hagejal II kusagil tulirelv. Seda väidet oleks olnud võimalik kontrollida, kuid ajakirjanik seda ei teinud. „
  7. mail, kolm päeva pärast proua Aava majja kolimist, ajas seltsimees S lauajupiga taga teist naabrinaist.“ Kohus nõustub hagejaga II, et tegemist on faktiväitega. Et hageja II oma naabrinaist lauajupiga taga ajas, tõendab tunnistaja KA ütlused (kd I tl 174-175). Arvestades hageja II käitumist ja suhteid naabritega (otsuse p 6.3), peab kohus tunnistaja ütlusi usutavaks. Järelikult on tegemist tõese faktiväitega. „Lisaks vaimsele terrorile ja ähvardustele on S rikkunud ka reaalselt linna heakorraeeskirja, ladustades hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnikat.“ Hageja II peab nimetatud lauses ebaõigeks faktiväiteks seda, et hageja on rikkunud linna heakorraeeskirja hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnika ladustamise teel. Seega ei vaidlusta hageja II viiteid vaimsele terrorile ja ähvardustele. Et hageja II kaasomandis olev XXX hoov oli vaidlusalusel ajal risustatud tõendab ajalehe artiklile lisatud pilt (kd I tl 12) koosmõjus Kuressaare Linnavalitsuse märgukirjaga hagejatele (kd I tl 206). Viidatud märgukirjas toob linnavalitsus välja, et hagejate kasutuses oleva maja tagahoov on linna heakorra nõuete kohaselt korrastamata – kinnistu tagahoov on risustatud, muudetud vanaraua ladustamise platsiks, sinna on kogutud hulgaliselt väiksemaid ja suuremaid vanametalli esemeid (nt veoauto romud, traktori haakeriistad, lennuvälja plaadid jm) ja muud erinevat kraami. Artiklile lisatud pilt kinnitab linnavalitsuse sellist seisukohta. Samuti kinnitab eeltoodud seisukohta elanike 27.02.2012 pöördumine linnavalitsusele, kus viidatakse samuti sellele, et hagejad ladustavad tagahoovis vanarauda (kd I tl 65). Hageja II väide HV ametialase pädevuse puudumise kohta märgukirja koostamisel ning hagejate külastamisel seoses ametiülesannete täitmisega, ei ole asjakohased. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et on tõendatud, et hageja II on rikkunud linna heakorra eeskirja (täpsemalt selle § 8 p-i 1) hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnika ladustamise teel. Seetõttu on tegemist õige faktiväitega. „Samuti on ta blokeerinud lauahunniku ja oma vana Uažiga naabrite puukuuri.“ Sellele lausele lisaks on järgmises lõigus tekst: „V sõnul tänaseks väga suuri arenguid toimunud ei ole. „Aga plaan on selline, et lähen politseiga veel kord sinna ja katsume selle auto sealt puudekuuri juurest eemale saada. Talv on tulekul ja puud on tarvis kuuri saada.“ 16
(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761
  8. Kohus nõustub hagejaga II, et väide, et hageja II on blokeerinud naabrite juurdepääsu enda puukuuri, on faktiväide. Sõnale blokeerima on õigekeelsussõnaraamatus antud järgmine tähendus: sulgema, tõkestama. /…/ Blokeerib tee, sissepääsu (tõkestab, sulgeb). Kohus märgib, et viidatud lausest koosmõjus sellele järgneva jutuga jääb lugejale mulje nagu hageja II oleks täielikult tõkestanud/sulgenud naabrite juurdepääsu nende kuurile. Kohus leiab, et tegemist on seetõttu ebaõige faktiväitega, mis teotab hageja II au, kuna asjas on leidnud tõendamist, et hageja II küll on raskendanud naabrite juurdepääsu nende kuurile, kuid pole seda juurdepääsu kunagi täielikult sulgenud. Järgnevalt analüüsitavad väited puudutavad 19.09.2012 avaldatud artikli osa puutuvalt elanike pöördumiste avaldamisega. Riigikohus on oma korduvates lahendites viidanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (Riigikohtu otsused asjades nr 3-2-1-95-05, 3-2-1-43-09, 3-2-1-67-10, 3-21-166-12). Käesoleval juhul on elanike pöördumiste avaldajateks koostöös kostjad (kostja II koostas artikli ning kostja I avaldas selle) ning seetõttu lasus kostjatel kohustus nende pöördumiste avaldamisel veenduda, et tegemist on õigete ning kohaste väidetega. „Põhiline probleem on JS ebaadekvaatne käitumine, mis tingiks psühhiaatrilist kontrolli.“ Kohus nõustub hagejaga II, et nimetatud lause puhul on tegemist väärtushinnanguga ning et tegemist on kohatu väärtushinnanguga. Nagu kohus on juba korduvalt möönnud ei saa hageja II käitumist pidada täielikult sotsiaalsete normidega kooskõlas olevaks, kuid siiski ei anna hageja II käitumine mõistlikku õigustust selleks, et avaldada tema vaimset tervist kahtluse alla seadvaid väiteid. Lisaks ka väide, et hageja II vajaks psühhiaatrilist kontrolli, ei põhine ühelgi kohtu ette toodud faktil. Sellise väärtushinnangu avaldamine on hageja II au teotav. „Kuidas selliselt vaimselt haigel inimesel on üldsegi autojuhi ja traktoristi load?“ ning sellele järgnev lause „Äkilises vihahoos meie hoovist peateele välja sõites võib ta põhjustada liiklusõnnetuse. Seega on ta ohtlik ka teistele kaaskodanikele.“ Kohus ei nõustu hagejaga II, et nimetatud lauses esineb faktiväide selle kohta, et hageja II on vaimselt haige. Artiklist nähtuvalt on tegemist ühe isiku subjektiivse arvamusega ning hinnanguga hageja II vaimse tervise kohta, mistõttu kohtu arvates vastavad mõlemad laused oma olemuselt väärtushinnangule. Lugedes mõlemat lauset koos võib sellest järeldada, et hageja II ei suuda oma vaimse tervise tõttu autot ega traktorit juhtida ning võib ohtu seada seetõttu teiste inimeste elud. Kohus nõustub hagejaga II, et tegemist on selgelt ebakohase väärtushinnanguga, kuna see ei põhine ühelegi faktilisel asjaolul. Samuti ei saa pidada sündsaks väljendusviisi, millega nimetatakse hagejat II vaimselt haigeks inimeseks ning seetõttu teistele inimestele ohtlikuks. Sellise väärtushinnangu avaldamine on hageja II au teotav. Kohus nõustub hagejaga II, et nii ebaõigete kui ka tõeste faktiväidete avaldamise kaudu, eelkõige tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Kohus nõustub hagejaga II, et tema kohta otsuse p-des 7.2, 8 ja 15 avaldatud ebaõiged faktiväited koosmõjus sisaldavad ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Nimetatud väidetega on üritatud luua hagejast II kuvand, kui ohtlikust, allumatust ja kiuslikust eeslinna kodanikust, kellele ka politsei vastu ei saa. Õige on iseenesest kostjate väide, et hageja II käitumine ei ole täielikult aktsepteeritav, kuid eelöeldu ei õigusta ebaõigete faktiväidete esitamise teel üldsusele hagejast II tegelikkusele mitte vastava ning äärmiselt halvustava kuvandi loomist. Selliste väidete avaldamine on 17
(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761 hageja II au teotav. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on ebakohaste väärtushinnangutega (otsuse p-d 6.3, 6.4, 9, 12, 17, 18, 19) rikutud õigusvastaselt hageja II isiklike õigusi. Kohtu arvates ei õigusta avalikuse huvi antud juhul ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Kohus iseenesest jagab kostjate seisukohta, et sotsiaalsetest normidest mitte lugupidava elaniku tegemiste kajastamine maakonna lehes on avalik huvi, kuid käesoleval juhul saanuks kostjad avaldada sellise artikli ka ilma hagejat II naeruvääristavate väärtushinnanguteta ning liialdusteta. Et mitmed hageja II kohta avaldatud väärtushinnangud olid hagejat II alandavad, ei põhinenud tegelikel faktidel ning olid naeruvääristavad, siis ei saanud avalikusel olla kaalukamat huvi hageja II õiguste ees (VÕS § 1046 lg 2).
  1. Kohus on otsuse p-des 7.2, 8 ning 15 leidnud, et avaldatud ebaõigeid faktiväiteid on hageja II au teotavad ning seega oli nende avaldamine VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastane.
  2. Kostjad on leidnud, et käesoleval juhul esineb ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasust välistav alus VÕS § 1047 lg 3 näol. Nimetatud õigusnorm sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
  3. Kohus märgib, et kohtu poolt eelnevalt tuvastatud ebaõigete faktiväidete avaldamisel (otsuse p-d 7.2, 8, 12, 15) oleks pidanud kostjad hoolikamalt kontrollima nende tõele vastavust. Seega ei esine käesoleval juhul ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
  4. Järgnevalt analüüsib kohus hageja I kohta avaldatud väiteid. „Samuti on ta teadlik oma mehe vaimsest tervisest… Arvame, et JS töötamine polikliiniku närvikabinetis õena on seotud sellega, et JS-ga ei ole midagi konkreetset ette võetud.“ Ning sellele järgnev lause: „Arvame, et JS on kaasosaline selles loos ning ka tema vaimne tervis vajab psühhiaatrilist kontrolli. Sarnaselt otsuse p-le 18 leiab kohus, et eeltoodu on väärtushinnang, kuivõrd tegemist on kolmanda isiku subjektiivse arvamuse ning hinnanguga hageja I vaimse tervise kohta ning samuti teadmine hageja II väidetavast vaimsest tervisest. Ka avaldatakse arvamust hageja I kaasrollist hageja II tegemistes.
  5. Kohus nõustub hagejaga I, et sellise väärtushinnangu avaldamine on meelevaldne ning ei põhine ühelgi asjas tuvastatud faktilisel asjaolul. Samuti ei saa pidada sellist väljendusviisi, milles seatakse kahtluse alla hageja I tervislik seisund, sobivaks. Kohtu hinnangul on kostjad avaldanud põhjendamatult hageja I kohta selliseid ebakohaseid ning hageja I au teotavaid väärtushinnanguid. Otsuse p-s 20 toodud põhjendustel leiab kohus, et selliste hinnangute avaldamine hageja I kohta on olnud samuti õigusvastane. Et hageja I pole enda käitumisega selliste hinnangute avaldamiseks põhjust andnud, puudub igasugune avalik huvi hageja I kohta selliste alandavate hinnangute avaldamiseks. Seetõttu ei kaalu ka avalik huvi üles hageja I õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt.
  6. Hageja II leiab, et õigusvastane on ka tema nime, elukoha ning foto avaldamine tema tagahoovist. Hageja II viitab, et see on vastuolus IKS § 11 lg-s 2 ning §-s 6 sätestatuga ning rikub VÕS § 1045 lg 1 p-s 4, §-s 1046 ning §-s 1050 sätestatut.
  7. Vaidlus puudub, et hageja II nime, elukoha ning foto tema tagahoovist on isikuandmeteks IKS § 4 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul oli kostjatel IKS § 11 lg-st 2 tulenevalt õigus hageja II isikuandmete avaldamiseks. Nagu kohus on eelnevalt viidanud, siis hageja II käitumist ei saa pidada kõikide sotsiaalsete normidega kooskõlas olevaks (otsuse p-d 6.2, 6.3, 13). Sealhulgas tuleb silmas pidada seda, et
  8. 18
(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761 hageja on kahel korral süüdi mõistetud enda naabrite kehalises väärkohtlemises (otsuse p 6.3). Samuti on asjas leidnud kinnitust, et hageja II on rikkunud linna heakorra eeskirja (otsuse p 14). Kohus leiab, et avalikkusel, eriti väikelinnas, on põhjendatud huvi saada infot ja andmeid sellise isiku ning tema tegude kohta, mistõttu oli kohtu arvates põhjendatud hageja II andmete avaldamine. Kohtu hinnangul pole antud juhul rikutud ajakirjanduseetika põhimõtteid (hageja II poolt viidatud ajakirjanduse hea tava p-de 4.9 ja 4.11 rikkumisele), kuivõrd antud juhul esines ülekaalukas huvi hageja II andmete avaldamiseks. Ka ei nähtu kohtule, et selliste andmete avaldamine oleks hagejat II ülemäära kahjustanud. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostjad ei ole rikkunud hageja II isiklikke õigusi tema nime, elukoha ja tagahoovi foto avaldamisega ning ei saa seetõttu vastutada hagejale II sellega väidetavalt tekitatud hingelise valu ja kannatuste eest.
  1. Hagejad nõuavad mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause, TsMS § 366). Samas on hagejad menetluse kestel viidanud, et õiglane hüvitis võiks mõlemale hagejale olla 3000 eurot. Kohus leiab, et hagejale I on õiglane määrata mittevaralise kahju hüvitiseks 800 eurot ja hagejale II 1800 eurot. Hüvitise määramisel arvestab kohus sellega, et hageja II kohta avaldati õigustamatult mitmeid liialdatud ning kohatuid väärtushinnanguid ning ebaõigeid ja hagejat II alandavaid faktiväiteid. Hagejale I hüvitise määramisel arvestab kohus seda, et põhiliselt oli asjas vaidluse all olnud artikkel seotud hagejaga II ning hagejat I puudutav osas oli minimaalne. Hüvitise määramisel arvestab kohus ka seda, et kostja I puhul on tegemist väikese kohaliku meediaväljaandega, kelle majandusnäitajad on tagasihoidlikud. Samuti arvestab kohus sellega, et kostjad on soovinud menetluse kestel lahendada asja kohtuväliselt ning pakkunud hagejatele korduvalt kompromissi, mis näitab omakorda kostjate head suhtumist hagejatesse.
  2. Hagejad on kohtule esitanud kokku 17 väidet (kd II tl 118-120), mille osas nad leiavad, et kostjad on 19.02.2012 ajalehe „Meie Maa“ artiklis „Aguli „kauboi“ hirmuvalitsus“ avaldamisega rikkunud nende isiklike õigusi. Kohus on hagejatega osaliselt nõustunud, lugedes 17 esitatud väiteist õigusvastaseks
  3. Seega rahuldab kohus esitatud hagi osaliselt, mistõttu on põhjendatud menetluskulude jagamine TsMS § 163 lg 1 järgi. Viidatud sätte alusel jätab kohus 76% ulatuses hagejate menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning 24% ulatuses jätab kohus kostjate menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p-i 2 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Hagejate apellatsioonkaebus
  4. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi menetlemiseks tagasi esimesse kohtuastmesse. Alternatiivselt, juhul kui ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uus otsus, paluvad hagejad maakohtu otsus tühistada ja rahuldada mõlema hageja osas hagi täies ulatuses, mõistes kostjatelt kummagi hageja kasuks välja hüvitis kohtu poolt määratavas õiglases suuruses, teha maakohtu menetluskulude jaotuse osas uus otsus ja määrata kõik menetluskulud kostjate kanda.
  5. Hagejad leiavad, et maakohus on hageja I nõuet lahendades rikkunud oluliselt menetlusnorme, sh on hinnatud tõendeid ühekülgselt. Kummagi hageja kasuks on välja mõistetud ebaõiglaselt väike kahjuhüvitis. Kahjuhüvitise suuruse määramine kohtu poolt ei ole jälgitav. 19
(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761
  1. Maakohtu otsus on vastuoluline. Hagejad on käesolevas hagiavalduses esindatud eraldi nõuetega, sest hagejate õigusi on kahjustatud küll sama teo koosseisus, kuid erinevate väärtushinnangute andmise ja isikuandmete avaldamisega erinevas ulatuses. Maakohus on hageja I nõude osas võtnud seisukoha, et kostjate tegevus on olnud õigusvastane ja sisuliselt on maakohus hageja I nõude osas hagi rahuldanud täies ulatuses, kuid kohtuotsuse resolutsioonis on kohus märkinud, et rahuldab hagi osaliselt.
  2. Menetluskulude jaotuse kohaselt on ka hageja I kanda jäetud 24 % ulatuses kostjate menetluskulusid. Hageja I on seisukohal, et kohtu menetluskulude jaotus ei ole õiguspärane ja kõik hageja I menetluskulud tuli määrata kostjate kanda solidaarselt.
  3. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud kõiki kaevatud asjaolusid, vaid üksnes neid, millele kostjad pidevalt vastu vaidlesid. Maakohus on muuhulgas jätnud hageja foto ja selle foto juurde kuuluva halvustava märkuse üldse hindamata. Kostjad ei tõendanud avalikku huvi ülekaalulisust, mis annaks õiguse avaldada hagejate valduses oleva, tänavast eemal paikneva ja elumajaga varjatud kinnistu osa foto koos halvustava märkusega.
  4. Maakohus on üldsõnaliselt õigustanud hagejate elukoha ja hageja I nime ning töökoha andmete õigusvastast avaldamist ja ei ole hinnanud kostjate tegevust IKSis sätestatust tulenevalt õiguspäraselt, kuigi vähemalt hageja I osas ei ole andmete avaldamiseks saanud olla mingit avalikku huvi.
  5. Kohus võttis otsuses üllatuslikult seisukoha, et hageja JS olevat esitanud korduvalt tapmisähvardusi. Ärritunud isiku sõim, milles lubatakse kedagi maha lüüa, ei ole tapmisähvarduste tegemine, vaid reeglina ärritunud isiku väljendus, millele puudub tegelik sisu. JS omas õigust ebasoovitavate isikute eemale ajamiseks oma kinnisasjalt ja asjaolu, et ta kasutas kõneviisi kõneviisi „löön maha“ ei muuda seda ütlust tapmisähvarduseks.
  6. Maakohus leidis, et JS on tapmisähvardusi teinud, tuvastades seega tsiviilasja käigus JS kriminaalse teo- tapmisähvarduse tegemise. JS on seisukohal, et tsiviilasja vaidluse asjaolude tuvastamise käigus kriminaalse akti ebaseaduslik tuvastamine muutis tsiviilasja menetluse ebaõiglaseks ja ka põhiseaduse vastaseks ning rikkus JS süütuse presumptsiooni. JS palub põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras kontrollida, kas Pärnu Maakohtu kohtunik on rikkunud tema põhiseaduslikku õigust süütuse presumptsiooni kehtivusele, sest on otsuses tuvastanud, et JS on korduvalt teinud tapmisähvardusi.
  7. Maakohus väljus hagi piiridest ning asunud hageja II ees sisustama vaidlusaluseid väiteid. Kohus hakkas käsitlema, kas H-t on pekstud, kuid hageja II on korduvalt toonitanud, et vaidlus ei ole löömises. Kostjad oleksid pidanud tõendama, et H on „haiglasse pekstud“. Ka ei väitnud H õlavigastuse teket, millele kohus on otsuses viidanud.
  8. Kohus on pidanud usaldusväärseks KA ütluseid, mis ei riimu teiste tõenditega. Hagejad leiavad, et kohus pole olnud erapooletu, kuna ei võimaldanud hagejatel vande all ütluseid anda. Tunnistaja KA, kui halvustava teksti ühe koostaja ütlused tuleb tõendina jätta hindamata, sest need ütlused ei ole erapooletud.
  9. Kohus on jätnud hindamata kostja poolt avaldatud halvustava sisuga lause “lisaks vaimsele terrorile ja ähvardustele on S rikkunud ka reaalselt linna heakorraeeskirja, ladustades hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnikat“, kui kogumi ja asunud hindama linna heakorraeeskirja ja lehes kuvatud pilti hagejate privaatsest tagahoovist. Ehitusrämpsu sellelt fotolt ei nähtu. Maakohus on jätnud hindamata tõendid, et Kuressaare linna poolt pole hagejatele koostatud ühtegi haldusakti. 20
(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761
  1. Hageja II leiab jätkuvalt, et tema nime, elukohtade ning halvustava ja teksti sisuga mitte kokku mineva foto avaldamine hageja II tagahoovist on õigusvastane. Kohus ei ole andnud hinnangut, et hageja I isikuandmete avaldamiseks puudus mistahes avalik huvi. Hageja I kasuks on välja mõistetud ebaõiglaselt väike hüvitis. Kohus ei ole arvestanud asjaolu, et hageja I ei ole oma käitumisega mitte mingisugust põhjust andnud tema isikuandmete ja tema suhtes au teotavate väärtushinnangute avaldamiseks. Kostjate apellatsioonkaebus 115.Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Alternatiivselt paluvad kostjad tühistada otsus osaliselt ja vähendada hagejatelt kostjate kasuks väljamõistetud hüvitist ning muuta maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotust, jättes poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda. 116.Maakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi kostjate väidete osas ega ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kostjate väidetega. Samuti ei ole maakohus kõiki tõendeid uurinud. 117.Maakohtu järeldus, et asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja II oleks teinud tapmisähvardustest midagi enamat ei ole kooskõlas asjas uuritud tõenditega. Kostjad on tõendanud, et hageja II on süüdi tunnistatud kahe teise isiku tegelikus füüsilises ründamises. Kostjad leiavad, et väljend aguli „kauboi“ ei ole halvustav ega alandav. XXX tänav asub Kuressaare kesklinnast äärelinnas. Kuna maakohus on otsuses leidnud, et hageja II hoiab oma käitumisega naabreid vaimse ja füüsilise hirmu all ei ole väljend „hirmuvalitsus“ vale.
  2. Maakohus tuvastas, et TH pöördus Kuressaare Haigla valvetuppa, kus talle osutati esmaabi. Ehkki ajakirjanik on artiklis eksinud TH haiglas viibimise ajavahemiku osas, ei ole kostjate arvates õige pidada eksimust selliseks, sest seda rahalise hüvitisega kompenseerida. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja II rünne ei tulnud TH-le ootamatult. TH ei osanud tööd tehes rünnet oodata. 119.Kostjad leiavad, et HV arvamused, sh oletuslik arvamus ei sisalda väärtushinnangut ning faktiväidet. Maakohtus leidis tõendamist, et hageja II on naabrite juurdepääsu kuuridele raskendanud seega ei saa nimetatud väide olla ebaõige. 120.Kostjad on järjepidevalt väitnud, et ajakirjaniku artikkel ja elanike pöördumine Kuressaare linnavalitsuse poole on avaldatud selgelt eristatavalt. Elanike pöördumist ei ole kostjad koostanud. Elanike pöördumises esitatud väidete, arvamuste ja hinnangute omistamine kostja AM-le ning temale nende avaldamise eest vastutuse panemine on ebaõige. 121.Arvestades hageja II käitumist, mis ei vasta hea vaimse tervise tunnustele, on elanike pöördumise probleemipüstitus inimlikult arusaadav. Maakohus on jätnud asjas tähelepanuta ja otsuse tegemisel arvesse võtmata asjaolu, et linnavalitsusele pöördumise saatnud isikud olid JS kiuslikkust ja pahatahtlikust käitumisest sama hästi kui meeleheitele viidud. Kostjad on seisukohal, et hageja II isikuandmete avaldamiseks esines ülekaalukas huvi, arvestades hageja II käitumist. 122.Isegi kui nõustuda maakohtu otsusega ja pidada osa avaldatud andmetest ja hinnangutest ebakohaseks, tuleb arvestada, et rikkumised ei olnud õigusvastased. 123.Seonduvalt hageja I osas hagi rahuldamisega avaldavad apellandid, et ka selles osas ei nõustu nad maakohtu otsusega, sest hageja I kohta avaldatud väidete puhul on tegemist linnavalitsuse poole pöördunud isikute arvamusega, mitte faktiväidete või väärtushinnangutega. 21
(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761 124.Alternatiivselt leiavad kostjad, et neilt väljamõistetud hüvitised on kostjatele etteheidetavat rikkumist, hageja II käitumist ja kostjate majanduslikku seisundit arvestades ebamõistlikult suured. Maakonnalehe väljaandmine OÜ-le Saaremaa Raadio oli 2012 kahjumlik. Kostjate arvates ei ole maakohus selle asjaoluga piisavalt arvestanud. Vastused apellatsioonkaebustele
  1. Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebustele rahuldamata, menetluskulud teise poole kanda. vastu ja palusid jätta need Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu 22.01.2016 otsus tuleb tühistada osas, milles JS ja JS hagi rahuldati osaliselt, samuti menetluskulude jaotuse osas. Asjas tuleb teha uus otsus, millega JS hagi jäetakse täielikult rahuldamata ja JS hagi rahuldatakse OÜ Saaremaa Raadio vastu, AM vastu jäetakse rahuldamata.
  3. Hagejad heidavad ühises apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et kohus rahuldas põhjendavas osas antud seisukohas sisuliselt hageja I nõude, kuid otsuse resolutsiooni kohaselt rahuldas hagi vaid osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et hagejate etteheide on põhjendatud. Käesolevas asjas esitas kumbki hageja samade kostjate vastu iseseisva hagi, osaliselt erinevate hagi aluseks olevate asjaolude ja esemega, kuigi vormistatud oli see ühtse hagina. Kuna maakohus tuvastas, et hageja I suhtes olid kostjate poolt avaldatud andmed õigusvastased ja põhjendatud oli kahjuhüvitise väljamõistmine, siis oleks maakohus pidanud kohtuotsuse resolutsiooni märkima, et rahuldab hageja I hagi.
  4. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: Ajaleht „Meie Maa“, mis on kostja II väljaanne, avaldas 19.09.2012 kostja I poolt kirjutatud artikli pealkirjaga „Aguli “kauboi“ hirmuvalitsus“ (I kd, tlk 12-13), milles sisalduvad hageja II suhtes avaldatud erinevad faktiväited ja väärtushinnangud. Artiklile oli lisatud väljavõte kirjast „Elanike pöördumine Kuressaare linnavalitsuse poole“ (I kd, tlk 13), milles sisalduvad hageja I ja II suhtes esitatud erinevad faktiväited ja väärtushinnangud.
  5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega osas, millega maakohus tuvastas, et kohatuks ei saa pidada artiklis avaldatud lauset „ Kodanik JS, kelle elukoht on XXX, hoiab naabreid hoovipealses nelja korteriga elamus tõsise vaimse ja füüsilise terrori hirmus“. Nimetatud lauses sisaldub väärtushinnang „elanike tõsises vaimse ja füüsilise terrori hirmus hoidmine“. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on avaldatu kohasust hinnates igakülgselt ja objektiivselt arvestanud esitatud tõenditega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja II poolt apellatsioonkaebuses esile toodud menetlusnormide rikkumist tõendite hindamisel maakohtule ette heita ei saa.
  6. Väiteid„ Kodanik JS, kelle elukoht on XXX, hoiab naabreid hoovipealses nelja korteriga elamus tõsise vaime ja füüsilise terrori hirmus. Tapmisähvardused on neist vahest leebeimad. Politsei käed on lühikesed“ ja „Möödunud neljapäeval, kui kahe politseiniku ja linna heakorraspetsialisti HV-ga S-l külas käisime, ähvardas viimne linna heakorrajuhti taas ära tappa“ analüüsides tuvastas maakohus, et hageja II tapmisähvarduste tegemine on tõendatud, mistõttu ei ole avaldatud väited ebaõiged. Hageja II leiab, et tapmisähvarduste tõendatuks lugemisega rikkus maakohus põhiseaduslikku õigust süütuse presumptsioonile. Ringkonnakohus osutab, et kuna hageja II väitis oma hagis, et tema õigusi rikub väide tapmisähvarduste tegemise kohta, siis tuli maakohtul asja lahendamiseks tuvastada, kas artiklis avaldatud väited 22
(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761 vastavad tõele. Ringkonnakohus osutab, et tsiviilvaidluse lahendamise raames ei tuvastanud kohus seda, kas hageja II on toime pannud karistusseadustikus ettenähtud süüteo, sest süüteo toimepanemise saab tuvastada vaid kriminaalmenetluse raames. Maakohus hindas, kas artiklis esitatud väited selle kohta, et hageja II on ähvardanud kedagi tappa, vastavad tõele. Hinnates tunnistajate KA, KP, HV ja politseiametnike KV ning AA antud ütlusi, asus maakohus seisukohale, et tõendamist leidsid hageja II poolt korduvalt tehtud ähvardused HV „maha lüüa“, „maha tappa“, sealjuures on hageja II seda teinud raudtoru pea kohale tõstes ka politseiametnike juuresolekul. KV hinnangul olid seejuures JS ähvardused HV vastu täiesti reaalsed ning esines oht HV elule ja tervisele (I kd, tlk 196 pöördel). Ringkonnakohus osutab, et nii KV, kui ka AA andsid kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ütlusi, et lisaks raudtoruga „maha löömisega“ ja „maha tapmisega“ ähvardamisele ähvardas hageja II HV ka kruvikeerajaga (I kd, tlk 196 pöördel ja tlk 204 pöördel). Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tõendeid hinnates leidnud, et artiklis avaldatud väited hageja II poolt ähvarduste tegemise kohta avaldatud artikli kontekstis on tõendamist leidnud.
  1. Maakohus leidis, et kohaseks ei saa pidada artiklis avaldatut „Tapmisähvardused on neist vahest leebeimad. Politsei käed on lühikesed“. Maakohus asus seisukohale, et koosmõjus tsiteeritud lausetele eelnevaga võib sellest mõistlik lugeja järeldada, et hageja II teeb midagi palju enamat, kui üksnes ähvardab kedagi tappa ning kuna kohtu hinnangul pole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et hageja II oleks teinud tapmisähvardusest midagi enamat, nt oleks sellist ähvardust üritanud realiseerida vms, on tegemist ebakohase väärtushinnanguga, mis sisaldab ebaõiget kaudset faktiväidet. Ringkonnakohus maakohtu sellise lõppjäreldusega ei nõustu. Kuigi õige on maakohtu järeldus, et sellest väitest võib mõistlik lugeja järeldada, et hageja II ei piirdu ainult ähvardustega, on käesolevas asjas KA ütlustega tõendamist leidnud, et hageja II ajas naabrinaist lauajupiga taga. Pärnu Maakohtu 21.12.2009 otsusega asjas nr X-XXXXXXX tunnistati hageja II süüdi KarS § 121 sätestatud süüteo toimepanemises, st selles, et hageja II lõi 21.05.2009 oma naabrit TH-t, kes niitis muru, 1,5-2 meetri pikkuse tollise raudtoruga kahel korral parema õla piirkonda. Seega on tõendatud, et hageja II mitte ainult ei ähvarda, vaid ta on ka reaalselt teisi isikuid väärkohelnud, sh on toime pannud karistusseadustikus sätestatud süüteo.
  2. Asjas leidis tõendamist, et hageja II on politseiametnike juuresolekul raudtoru ja kruvikeerajaga ähvardades lubanud HV „maha lüüa“, „maha tappa“, ning politseiametniku KV hinnangul olid seejuures JS ähvardused HV vastu täiesti reaalsed ning esines oht HV elule ja tervisele. KA ütluste kohaselt esineb hagejal II ootamatuid vihapurskeid, hageja II on tema suhtes kasutanud halvustavaid väljendeid ja teinud talle pakkumisi, mida ei ole võimalik kirja panna, hageja II on urineerinud tema terrassile, kiskunud üles lilli ning oma autoga terrassi kõrval olevasse peenrasse sõitnud (I kd, tlk 174-175). Kuna tunnistaja KA ütluste kohaselt kutsus ta perioodil 2012 mai- 2013 mai, kui ta elas XXX tänaval, korduvalt seoses hageja II käitumisega kohale politsei ning tegi politseisse ka avalduse, kuid hageja II ei muutnud sellest hoolimata oma suhtumist ja käitumist naabritesse, siis ei saa pidada ebaõigeks artiklis esitatud hinnangut „Politsei käed on lühikesed“.
  3. Maakohus asus seisukohale, et kohaseks ei saa pidada ka artikli pealkirja „Aguli „kauboi“ hirmuvalitsus“. Maakohus hindas õigekeelsussõnaraamatu järgi pealkirjas kasutatud sõnade tähendust ja leidis, et artikli pealkirja tuleb mõista selliselt, et selles on juttu vaeses eeslinnas elavast isikust, kes eirab seadusi ning kes türanniseerib teisi isikuid. Maakohus leidis, et sellise tähendusega lause on meie kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et pealkirjas 23
(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761 sisaldub halvustav väärtushinnang aguli „kauboi“. Ringkonnakohtu arvates on asjas tõendamist leidnud hageja II poolt XXX elamus elavate naabrite ja HV suhtes korduv äärmiselt ebaviisakas käitumine, ühe naabri suhtes karistusseadustikus sätestatud süüteo toimepanemine ning seetõttu ei saa hageja II tegutsemisviisi suhtes avaldatud hinnangut „hirmuvalitsus“ pidada ebakohaseks väärtushinnanguks.
  1. Hinnates artiklis avaldatut „Kas tõesti tuleb oodata nii kaua, kui keegi on taas haiglasse pekstud, nagu juhtus 2009.aastal TH-ga, keda S ründas raudtoruga“ ja „Mis juhtus TH-ga? Ta viibis mõnda aega haiglas ja kosus“ leidis maakohus, et kuigi tõendamist leidis faktiväide, et hageja II peksis
  2. aastal TH-t raudtoruga, ei viibinud TH reaalselt haiglaravil, vaid talle osutati üksnes valvetoas esmaabi. Apellatsioonkaebuses väidab hageja II, et vaidlus ei ole selles, et ta TH-t lõi. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei oleks maakohus pidanud tuvastama, kas hageja II TH-t peksis, vaid oluline oli tuvastada väite „haiglasse pekstud“ õigsus. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti hageja II poolt TH peksmise. TH ütluste (II kd, tk 198-199) kohaselt lõi hageja II teda raudtoruga mitu korda, see võis olla 2-5 löögi vahel ning peale seda intsidenti pöördus TH Kuressaare Haiglasse, kus arst vaatas ta läbi ja seejärel jäi TH kodusele ravile. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu tõlgendusega selle kohta, et artiklis esitatud väide, et TH „peksti hageja II poolt haiglasse“ ei leidnud tõendamist. Antud väljendit võib mõista nii, et hageja II tekitas TH-le selliseid vigastusi, mille tõttu tuli kannatanul pöörduda professionaalse arstiabi saamiseks spetsialisti poole. Peale hageja II vägivallaakti tuligi TH-l haiglasse pöörduda. Seega on väide, et hageja II peksis TH haiglasse tõele vastav. Apellatsioonkaebuse väide, millest võib järeldada hageja II poolt peksmise õigustamist, kuna TH niitis väidetavalt hageja II kinnistu osal muru, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks.
  3. Maakohus leidis, et avaldatus „Muuseas, H sai ootamatult selja tagant kangiga pähe hetkel, kui ta oli trimmeriga kõrvaklapid peas, muru niitmas“, on järgmised faktiväited: JS ründas TH-t ootamatult selja tagant, lüües TH-le kangiga pähe, TH-l oli ründe hetkel kõrvaklapid peas ning ta niitis trimmeriga samal ajal muru. Hinnates TH ütlusi leidis maakohus, et tõendatud on see, et hageja II TH-t ootamatult pähe ei löönud ning et ründe hetkel TH-l kõrvaklappe peas ei olnud. TH ütlustest nähtub, et pähe hageja II teda ei löönud ning kõrvaklappe tal peas ei olnud, seega on need väited artiklis ebaõiged. Samas nähtub TH ütlustest, et hageja II rünnak toimus siis, kui TH-l oli töötav trimmer käes, müra seetõttu suur ja ta vaatas maha, rünnaku tõttu kukkus ta selili. Seega ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et hageja II ei rünnanud TH-t ootamatult. Ringkonnakohus leiab, et tõendamist leidis väide, et hageja II ründas TH-t ootamatult.
  4. Tunnistaja AV andis kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ütlusi, et kui ta tahtis puid tuua, siis tuli puud kuurist kaugemale jätta, sest JS auto ja paat olid seal ees (I kd, tlk 186). Tunnistaja KA andis kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ütlusi selle kohta, et JS hoiab enda asju kuuride uste juures ja takistab sellega teiste naabrite juurdepääsu kuuridele (I kd, tlk 195 pöördel). Seega leiab ringkonnkohus, et hageja II kohta avaldatud väited “Samuti on ta blokeerinud lauahunniku ja oma vana Uažiga naabrite puukuuri“ vastavad tõele. Maakohus avaldas arvamust, et sõna blokeerima tähendab juurdepääsu täielikku sulgemist, kuid artikli konteksti arvestades ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates võib avaldatust järeldada, et hageja II on vähemalt raskendanud naabrite puukuuride kasutamist. Selle väite tõesus on aga tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud.
  5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et avaldatud väide „27.mail, kolm päeva pärast proua A majja kolimist, ajas Seltsimees S lauajupiga taga teist 24
(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761 naabrinaist“ on tõene, kuna see leidis tõendamist tunnistaja ütlustega. Maakohus on ringkonnakohtu arvates põhjalikult tõendeid hinnates tuvastanud, et avaldatu „Lisaks vaimsele terrorile ja ähvardustele on S rikkunud ka reaalselt linna heakorraeeskirja, ladustades hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnikat“ on tõene. Kuigi hageja II väidab, et asjas ei ole tõendatud ehitusrämpsu ladustamine tema poolt XXX kinnistul, nähtub naabrite kirjalikust pöördumisest (I kd, tlk 66), et hageja II on ladustanud puurisu ja plankusid naabrite maa peale. Samuti on hageja II kinnistule ladustanud palgivirna ja saepuru. Seega on avaldatud väited tõesed.
  1. Maakohus leidis, et avaldatu „Seega, isegi hinnangut andmata, on selge, et S puhul on tegu argpüksiga, kes silmsilma vastu julgeb rünnata vaid naisterahvaid.“ näol on tegemist halvustava, hageja II au teotava väärtushinnanguga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Samas tuleb arvestada, et KA ütluste kohaselt meeldib hagejale II väljendada ennast üksikute naiste kallal (I kd, tlk 174), sh tehes pakkumisi, mida kiri ei kannata.
  2. Avaldatu „V kinnitas, et politseijõududega on S juures tehtud ka läbiotsimine, kuid tulirelva tema juurest ei leitud. Samas on mehel ka teine maja aadressil XXX, lisaks mõnedki garaažid ja kuurid“ kohta leidis maakohus, et laused koosmõjus moodustavad väärtushinnangu, mis sisaldab kaudset faktiväidet selle kohta, et hagejal II võib siiski tulirelv mõnes temale kuuluvas muus hoones olla. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist on meelevaldse väitega, sest tulirelva olemasolu hagejal II tõendatud ei ole.
  3. Avaldatu „Oleks ma täna üksi siia tulnud, oleks politsei paugu peale kohale tulnud,“ kirjeldas linnaametnik“ kohta leidis maakohus, et tegemist on mingil määral ebakohase väärtushinnanguga, sest kuigi hageja II on HV korduvalt ähvardanud tappa, sh politseinike juuresolekul, pole asjas leidnud kinnitust, et hageja II oleks seda ka reaalselt püüdnud teha. Ringkonnakohtu arvates on hageja II ähvardused HV-le olnud sellist laadi (käeoleva kohtuotsuse p 131), et ebakohaseks ei saa pidada avaldatus väljendatut, et HV-l ilma politseiametnike juuresolekuta hageja II poole pole mõtet pöörduda.
  4. Ringkonnakohus leiab, et artiklile lisatud foto allkiri „Aadressil XXX käib selline möll nagu mingis märulis“ hagejate õigusi ei riku. Artikli konteksti arvestades avaldab nimetatud allkiri informatsiooni, et aadressil XXX on konflikt. See asjaolu oli artikli avaldamise ajal tõene.
  5. Lisaks AM poolt koostatud artiklile avaldati kostja II poolt osa XXX elanike pöördumisest Kuressaare linnavalitsuse ja politsei poole. Pöördumises oli kirjas ka järgnev: “Põhiline probleem on JS ebaadekvaatne käitumine, mis tingiks psühhiaatrilist kontrolli.“ „Kuidas selliselt vaimselt haigel inimesel on üldsegi autojuhi ja traktoristi load?“ „Äkilises vihahoos meie hoovist peateele välja sõites võib ta põhjustada liiklusõnnetuse. Seega on ta ohtlik ka teistele kaaskodanikele.“ Ringkonnakohus nõustub, et nimetatud laused sisaldavad hageja II suhtes negatiivseid väärtushinnanguid. Üldjuhul tuleb selliste väärtushinnangute avaldamine, kus isiku au riivates seatakse kahtluse alla tema vaimsed võimed, pidada õigusvastaseks. Siiski tuleb avaldatu võimaliku õigusvastasuse hindamisel arvestada avaldamise konteksti ning ajendit. Käesolevas asja on tõendamist leidnud, et hageja II XXX majanaabrid on elanud aastaid hageja II vaimse ja füüsilise vägivalla hirmus. Olukorras, kui hageja II on pikaajaliselt tegutsenud selliselt, et tema naabrid tema tegude tõttu kannatavad, ei ole ringkonnakohtu arvates taunimisväärne majanaabrite sellisel viisil oma seisukoha väljendamine ning kostja II poolt selle avaldamine, sest majaelanike hinnangu põhjustas hageja II ise oma toimepandud süüteo ja sotsiaalsetele normidel mittevastava käitumisega. Maakohus on asjas viidanud, et peamiselt tõendavad hageja 25
(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761 II tegusid kaks tunnistajat ning hagejad on leidnud, et tunnistaja KA ütlusi ei saa arvesse võtta. Ringkonnakohus osutab, et asjas viitavad tõendid sellele, et hageja II etteheidetav käitumine ei ole olnud ühekordne. Samuti ei nähtu, et konflikti põhjuseks on vastuolu ühe konkreetse isikuga. Asja lahendamisel ülekuulatud tunnistajate ja kriminaalmenetluse raames ülekuulatud tunnistajate ütlustest kogumis nähtub, et hageja II sotsiaalsetele normidele mittevastav käitumine on igapäevane ja ennastõigustav, sest hageja II peab ennast „kuningaks“(I kd, tlk 205 pöördel, I kd, tlk 195 pöördel).
  1. Maakohus on põhjalikult analüüsinud, kas kostjate poolt hageja II nime, elukoha ja tagahoovi foto avaldamisega on rikutud IKS sätteid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea neid vajalikuks korrata. Ringkonnakohus leiab, et isikuandmete avaldamiseks esines ülekaalukas huvi ka seetõttu, et hoida ära hageja II poolt naabrite suhtes toimepandavaid võimalikke õigusrikkumisi. Nagu hagejate esindaja ringkonnakohtu istungil avaldas, ei ole peale vaidluse all oleva artikli avaldamist hageja II naabrite suhtes ebakohaselt käitunud. Kui nimetatu vastab tõele, siis täitis kostjate poolt avaldatu oma eesmärgi, sest artikli ja elanike pöördumise sisust võib selgelt järeldada hageja II naabrite meeleheitlikku püüdu jätkuvatele konfliktidele lahendus leida.
  2. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et osad artiklis avaldatud faktiväited olid ebaõiged. Täpsemalt: pähe hageja II TH-le ei löönud, kõrvaklappe TH-l peas ei olnud, tulirelva hagejal II ei ole. Siiski leiab ringkonnakohus,

§ 1047lg 3 alusel ei saa avaldatut lugeda õigusvastaseks.

Asjas on tõendamist leidnud, et hageja II ründas ootamatult TH ajal, kui viimane töötava trimmeriga muru niitis. TH kukkus hageja löökidest selili, trimmer õnneks seiskus. Arvestades situatsiooni ohtlikkust, st seda, et hageja II ründas ootamatult teist isikut 1,5-2 m pikkuse raudtoruga ajal, kui kallaletungi ohver käsitses ohtlikku seadeldist, kaalub avaldatud mõningate faktiväidete ebatäpsus üles vajaduse esitada avalikkusele andmeid selle kohta, et hageja II kahjustav tegutsemisviis võib olla ümbritsevatele inimestele etteaimamatu ja äärmiselt ohtlik. Hagejate esindaja võttis õigeks, et hagejal II oli õhupüss (I kd, tlk 124) ning maakohus tõi esile, et hageja II on süüdi mõistetud õhkrelva ebaseaduslikus kasutamises (Ta on varasemalt tänaval vehkinud õhkrelvaga, mida ümbritsevad pidasid tulirelvaks. Ta lubas sellega tappa koerad ja ähvardas inimesi). Nimetatud konteksti arvestades ei saa artiklis avaldatud kaudset väidet selle kohta, et hagejal II võib olla tulirelv, pidada õigusvastaseks. 145. Käesolevas asjas leidis ka tõendamist, et hageja II kohta avaldatud väljendite aguli“kauboi“ ja „Seega, isegi hinnangut andmata, on selge, et S puhul on tegu argpüksiga, kes silmsilma vastu julgeb rünnata vaid naisterahvaid.“ näol on tegemist halvustava, hageja II au teotava väärtushinnanguga. Siiski leiab ringkonnakohus,

§ 1046järgi ei saa avaldatus esinevaid väärtushinnanguit pidada õigusvastaseks.

Ringkonnakohus leiab, et hageja II tegutsemisviisi, tema poolt toime pandud tegusid, sh süütegusid arvestades oli kostjate rikkumine õigustatud, arvestades avalikkuse huve. Tunnistaja KA, kes elas XXX elamus üks aasta, on hageja II käitumise tõttu avaldanud, et see oli „jube aasta“ ning „ta on tänulik et artikkel avaldati, sest tema arvates on hageja II potentsiaalne sarikurjategija“. Tunnistaja TH on väljendanud et, “kui jätta kõrvale paar üksikut viga, oli ajakirja artikkel minu arvates veel väga leebe“. Asjas esitatud kohtuotsuste koopiatega on tõendamist leidnud, et JS on erinevatel aegadel oma naabreid rünnanud ning nende rünnakute tagajärjel on tekkinud kannatanutele tervisekahjustused, sh nähtub asja materjalidest, et hageja II tungis XXX tänaval elava naabri ruumidesse ning tekitas naabrile kehavigastustena torke-lõuahaava, lõikehaava paremal õlavarrel ja paremas peopesas, vasaku käe I-II 26

(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761 sõrme vahel ning vasaku käe IV ja V sõrmel koos V sõrme painutajakõõluse vigastustega. Hoolimata sellest, et kohtu poolt tunnistati hageja II erinevatel aastatel mõlemale naabrile kehavigastuste tekitamises süüdi, jätkas hageja II XXX tn-l asuvate naabrite kohtlemist viisil, et naabrid tegid avalduse Kuressaare linnapeale, heakorra järelevalvespetsialistile ja politseisse (I, kd 65-66). Avalduse kohaselt kaebasid hageja II naabrid mh selle üle, et hageja II on äkkvihaga ja ohtlik, hageja II karjub nende peale loomalikult, ropendab, ähvardab puunuiaga maha lüüa, on üritanud planguga naabrit maha lüüa ja on lubanud küüned pealt ära kratsida. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on avalikkuse huvi kaalukam kostjate avaldatud mõningate väidete ebatäpsustest ja ebakohastest väärtushinnangutest. Ringkonnakohtu arvates seisneb avalikkuse huvi õiguses olla võimalikust ohust informeeritud, õigusrikkumisi ära hoida ning aidata kaasa konflikti lahenemisele. Kostjate poolt avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega hageja II õiguste rikkumine ei ole asjaolusid arvestades nii suur, et põhjendatud oleks avaldatu õigusvastaseks tunnistamine.
  1. Hageja I suhtes avaldati kostja I poolt järgmised väited ja hinnangud „Samuti on ta teadlik oma mehe vaimsest tervisest… Arvame, et JS töötamine polikliiniku närvikabinetis õena on seotud sellega, et JS-ga ei ole midagi konkreetset ette võetud.“ „Arvame, et JS on kaasosaline selles loos ning ka tema vaimne tervis vajab psühhiaatrilist kontrolli. Ringkonnakohtu arvates tuleb nõustuda hageja I seisukohaga, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust tema isikuandmete avaldamiseks ajalehes ja seal negatiivse sisuga väärtushinnangute väljendamiseks. Hageja I apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et hageja I ei ole oma käitumisega andnud mitte mingisugust põhjust hageja I kohta avaldatud ebakohaste väärtushinnangute avaldamiseks, on põhjendamatu, sest maakohtu otsuses on nimetatud seisukoht selgelt väljendatud. Kuigi nimetatud andmed ja hinnang on esitatud väljavõttena majaelanike pöördumisest mh linnavalitsuse ja politsei poole, ei õigusta see ringkonnakohtu arvates hageja I isikuandmete ja tema suhtes ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Avaldaja vabaneb ebakohaste väärtushinnangute kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et hinnangud ei ole õigusvastased. Isikuandmete avaldamine ei ole õigusvastane, kui esineb ülekaalukas avalik huvi nende avaldamiseks. Hageja I suhtes ei ole kostja I kumbagi eeldust vastutusest vabastamiseks tõendanud.
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel tuleb muuta ning kostjalt I tuleb hageja I kasuks välja mõista 2000 eurot mittevaralise kahju hüvitisena. Hageja I seisukoht, et temale on välja mõistetud liiga väike hüvitis on põhjendatud, sest ringkonnakohtu hinnangul on hageja I kasuks maakohtu poolt väljamõistetud summa näol pigem sümboolses suuruses summaga, mitte kahju hüvitamiseks mõeldud summaga. 2 000 euro suuruse summa väljamõistmisel arvestab ringkonnakohus sellega, et andmed avaldati ajalehes, mille paberväljaande tiraaž on küll suhteliselt väike võrreldes üleriigiliselt levivate ajalehtedega, kuid siiski on tegemist hageja I elukohas, Eesti väikelinnas, leviva lihtsalt kättesaadava infokandjaga, mistõttu on hageja I suhtes ebakohaselt avaldatu tõenäoliselt nii hageja I lähedastele, töökaaslastele, naabritele jne teatavaks saanud. Lisaks on põhjendatud hageja I viide, et väljaanne oli kättesaadav veebiversioonis, mis on oluline argument hüvitise määramisel.
  3. Vastuseks kostjate apellatsioonkaebuse väitele, et hageja I ei ole kahju tõendanud, osutab ringkonnakohus, et hagejal ongi keeruline temale tekitatud hingelist valu ja kannatusi tõendada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kui kostja I jätab tõendamata isiklike õiguste rikkumist õigusvastaseks lugemist välistavad 27
(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761 asjaolud, siis tuleb mittevaralise kahju tekkimist käesoleva asja konteksti raames hagejale I eeldada. Kostjad väitsid apellatsioonkaebuses, et ajalehe väljaandmist kahjumlikult tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada. Selle väitega ringkonnakohus nõustub, kui osutab siiski, et äriühingu majandusliku seisundi arvestamine ei saa viia käesoleval juhul tulemuseni, kus kahju hüvitis jääb välja mõistmata või määratakse selle suurus sümboolsena.
  1. Õige on ringkonnakohtu arvates kostja II väide, et hageja I kasuks on temalt ebaõigesti välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis. Artikli ajalehte kirjutas kostja II, kuid selles artiklis puuduvad väited ja hinnangud hageja I suhtes. Kostja II väljavõtet majaelanike kirjast ei avaldanud, selle avaldas kostja I. Järelikult ei vastuta kostja II hagejale I tekitatud kahju eest.
  2. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et JS hagi OÜ Saaremaa Raadio ja AM vastu tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. JS hagi AM vastu tuleb jätta rahuldamata. Rahuldada tuleb JS hagi OÜ Saaremaa Raadio vastu, mõistes välja OÜlt Saaremaa Raadio JS kasuks 2000 eurot.
  3. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuses taotluse, mille palusid põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras kontrollida, kas Pärnu Maakohtu kohtunik on rikkunud õigust süütuse presumptsiooni kehtivusele. Ringkonnakohus osutab, et hagejate taotlus on põhjendamatu, sest puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras lahendi tegemisel avaldatud maakohtu seisukohta kontrollida.
  4. Hagejad esitasid taotluse 02.06.2016 istungi protokolli parandamiseks. Kostjad nõustusid taotlusega. Ringkonnakohus leiab, et hagejate taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli parandamiste taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostja vastuväited või hagejate seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Menetluskulude jaotus
  5. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus.
  6. Arvestades, et JS apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, JS apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, AM apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja OÜ Saaremaa Raadio apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning TsMS § 163 lg-st 1 ja 171 lg-st 1 jätta JS menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda. JS menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta ½ osas OÜ Saaremaa Raadio kanda. OÜ Saaremaa Raadio menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta ½ ulatuses JS kanda, ülejäänud osas jätta OÜ Saaremaa Raadio menetluskulud tema enda kanda. AM menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta ½ ulatuses JS kanda ja ½ ulatuses JS kanda.
  7. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg 4 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 28
(29)Tsiviilasi nr 2-13-7761 kohtunik kohtunik kohtunik 29
(29)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.