MS § 4261, 432 lg 3, 32, 4. RESOLUTSIOON Kohaldada KIRILL KOROLJOV’i suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades Kirill Koroljov käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada Kirill Koroljovi käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Kirill Koroljovi käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p 2, 21, 4 ja 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma end arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemisest; mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja/või narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba taotlemata. Määrata Kirill Koroljov kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Kirill Koroljovile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kirill Koroljovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Kirill Koroljov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 10.09.2013 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 2 aastat vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 17.08.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 2 kuud 18 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.09.
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
Kirill Koroljov tunnistati süüdi
MS § 238 lg 2 alusel kuulus kandmisele 2 aastat vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 28.11.2016, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Samuti on täidetud käitumiskontrolli kohaldamise formaalne eeldus, mis seisneb kindla elukoha olemasolus. Kinnipeetav asub vabanemisel elama esialgu oma vanemate juurde, kus elas ka enne vangistust. Korteri 3 omanikuks on Kirill Koroljovi isa ja vanemad on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks nimetatud elukohta. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. Kirill Koroljovi on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kuriteod on varavastased ja toime pandud materiaalse kasu saamiseks, sõltuvusainete tarvitamise mõjul. Isikul on vangistuses 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu on tegemist isikuga, kes ei ole teinud varasematest tingimuslikest ega reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist, samuti võib järeldada, et kinnipeetaval on probleeme distsipliinile allumisega ja reeglitest kinnipidamisega. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Ohtlikkus seisneb materiaalse kahju tekitamises ning vägivalla kasutamises. Oht on suurem, kui isikul on tekkinud majanduslikud raskused või kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Materiaalsete probleemide tekkimine on kohtu hinnangul tõenäoline, kuna isikul puudub vabanemisel töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemise soodustamiseks. Isikul on küll vabanemisfondis ligikaudu 1300 eurot, mis aitab tal vabanemisel esialgselt toime tulla, kuid samas on tal tasumata nõudeid ligikaudu 1000 eurot. majanduslikult toimetulematusele viitab ka asjaolu, et isik on toimepannud just varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, mille olemasolu ise eitab. Samas on läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid ja on motiveeritud sõltuvusainete tarvitamisest hoiduma. Tunnistab varasemat probleemi alkoholi kuritarvitamisega, võib olla alkoholijoobes agressiivne ja käituda vägivaldselt. Kuriteod pani enda sõnul toime just alkoholijoobes olles. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla hinnanud Kirill Koroljovi poolt uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul keskmisest kõrgemaks, s.o 65% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 49%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kirill Koroljovi puhul on olemas arvestatav tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ja võimalikust narkootikumide tarvitamisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue vägivaldse varavastase kuriteo. Kohus on seisukohal, et Kirill Koroljov vajab täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb Kirill Koroljovi suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Isik ise on nõus tema suhtes käitumiskontrolli kohaldamisega.
lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks Kirill Koroljovi käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks
lõikes 1 sätestatud kohustustele ka
Tulenevalt juba läbitud sotsiaalprogrammidest on kohus seisukohal, et käitumiskontrolli ajal ei ole sotsiaalprogrammide läbimise kohustuse määramine isikule põhjendatud. 4 Kui Kirill Koroljov ei täida
tulenevaid nõudeid, siis
lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.