Obsah (4)

§ 294§ 659§ 171§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2016.a, Tartu Tsiviilasja number 2-15-14352 Tsiviilasi Koht

§ 294lg 1).

Ekspert on andnud tingimusliku nõusoleku; 2) pidi maakohus eksperdi valikul arvestama, et võlgniku kaebuses kohtutäiturile oli üheks peamiseks aluseks asjaolu, et kinnisasja väärtuse hindamisel ei arvestatud bioloogilise vara väärtust. TMS § 74 lg 4 kohaselt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Istikutel on olemas reaalne väärtus, mida tõendab Eesti Aiandusliidu poolt koostatud hüvitushindasid sätestav „Aias või istandikus kasvavate viljapuude ja marjapõõsaste hüvitushinnad“, mis kehtivad alates 01.08.2012.a ja mida saab hinnata asjatundja; 3) on asja arestimisel oluline määrata eseme täpne hind. Ekspertiis, mis ei sisalda bioloogilise vara hindamist, ei täida ekspertiisi eesmärki ega lahenda puudutatud isiku poolt kohtutäituri otsusele ja tegevusele esitatud kaebuse tinginud vastuolusid; 4) arvestab kohus

§ 294lg 1 kolmanda lause kohaselt eksperdi määramisel poolte arvamusi.

Maakohus ei ole puudutatud isiku arvamust küsinud; 5) nähtub

1. aastal läbi viidud bioloogilise vara hindamisest, et hindamise läbi viinud eksperdil on vajalikud teadmised ja kogemused ka bioloogilise vara hindamiseks. Puudutatud isik teeb ettepaneku kasutada eksperdina Harri Poomi. Nimetatud hindajat on aktsepteerinud ka sissenõudja
2. aastal samadel kinnistutel asuva bioloogilise vara osas teostatud hindamiste puhul. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Tartu Maakohtu
4. detsembri 2015.a määrus tuleb jätta muutmata ja Toomas Rüütmanni määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 659ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.

1. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kohtutäitur avalduse eksperdi määramiseks TMS § 74 lg 7 ja 8 alusel seetõttu, et Toomas Rüütmann vaidlustas kohtutäituri poolt kinnistutele määratud hinna. Tartu Maakohus esitas päringud Härmo Haljastele, Aivar Kõivule ja Riho Lubile ekspertiisi tasu eeldatava suuruse välja selgitamiseks ja nõusoleku saamiseks ekspertiisi teostamiseks. Ekspert Härmo Haljaste andis nõusoleku ekspertiisi läbi viimiseks, märkides, et Reediko-Juhani kinnistul paiknevad bioloogilised varad (istikud), mistõttu saab kinnistut hinnata eeldusel, et tegu on haritud põllumaaga. Ekspertiisi maksumuseks märkis ekspert 1170 eurot koos käibemaksuga. Ekspert Aivar Kõiv leidis, et ta ei ole pädev hindama istandusi, mistõttu ei ole tal võimalik anda eksperthinnangut. Riiklikult tunnustatud ekspert Riho Lubi (EKEI direktori 22.09.2014.a käskkiri nr 92) asus seisukohale, et taotletud ekspertiisi kinnistute väärtuste leidmiseks ei ole võimalik läbi viia. Ekspert selgitas, et kinnistuse väärtuste hindamisel koos seal asuva bioloogilise vara väärtuse 3 arvesse võtmisega on vajalik teiste erialaspetsialistide kaasamine, kelle hinnapakkumine sõltub ekspertiisitava bioloogilise vara sortimendist ja mahust. T. Rüütmanni lubadustest hoolimata ei edastanud T. Rüütmann täiendavat informatsiooni ekspertiisitavatel kinnistutel oleva bioloogilise vara kohta. Ringkonnakohus selgitab, et riiklikult tunnustatud ekspert on andnud vande kohtuekspertiisiseaduse § 17 lg 1 järgi ning kinnitanud, et on teadlik teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt KarS §-s 321 sätestatule. Kuna ekspert Härmo Haljaste oli ainuke ekspert, kes andis nõusoleku ekspertiisi läbiviimiseks, määras maakohus põhjendatult eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi Härmo Haljaste.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maakohus ei küsinud kaebaja seisukohta eksperdi isiku osas. Asja materjalidest nähtub, et Toomas Rüütmann esitas maakohtule 19.11.2015.a ettepaneku kasutada bioloogilise vara eksperdina Harri Poomi. Taotlusele ei ole lisatud pakutud eksperdi kirjalikku nõusolekut ega andmeid prognoositava tasu suuruse kohta. Samuti ei ole määruskaebusele lisatud eksperdi nõusolekut bioloogilise vara ekspertiisi läbi viimiseks ega andmeid prognoositava tasu suuruse kohta. Tulenevalt

§ 294

lg 1 võib kohus eksperdiks määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus eksperdi määranud peale kaebaja poolt vastuse esitamist maakohtule, kus kaebaja on võtnud ka seisukoha eksperdi isiku suhtes. Seega on kaebajal olnud võimalus enne eksperdi määramist avaldada oma seisukoht, keda eksperdiks määrata.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et riiklikult tunnustatud ekspert Härmo Haljaste ei ole pädev hindama kaebaja kinnistut. Asjaolu, et ekspert on märkinud, et kinnistut saab hinnata kui haritud põllumaad, sest vabaturu tehingud analoogsete istandustega puuduvad, ei tähenda, et ekspert ei ole pädev hindama vaidlusaluseid kinnistuid tervikuna. Eksperdi vastusest maakohtule saab järeldada, et ekspert on teadlik bioloogilise vara olemasolust kinnistul ning on valmis ekspertiisi läbi viima. Ringkonnakohus märgib, et bioloogilise vara (sh istandike) väärtuse määratlemine on asjakohane peamiselt raamatupidamisliku kategooriana, kuid täitemenetluses tuleb hinnata siiski kinnistute väärtust koos nende oluliste osadega. TMS § 150 jj ja § 162 jj kohaselt on kinnisasjale sissenõude pööramise viisideks sundenampakkumisel müük ja sundvalitsemine, mistõttu tuleb eksperdil välja selgitada väärtus, millega oleks kinnistuid võimalik täitemenetluses realiseerida.
2. Kolleegium on seisukohal, et kohtu diskretsioonipiiride ületamisest eksperdi määramisel saaks juttu olla juhul, kui kohtule oleks esitatud mitme eksperdiks sobiva isiku andmed, kellest ühe puhul olnuksid eeldatavad kulud teisega võrreldes oluliselt madalamad.

§ 294

lg 2 kohaselt määratakse ekspertiisi tegemiseks üldjuhul riiklikult tunnustatud ekspert ning muu isiku võib eksperdiks määrata üksnes mõjuval põhjusel, mh riiklikult tunnustatud eksperdi puudumisel. Toimikust nähtuvalt on võlgniku poolt eksperdiks pakutud H. Poom kinnitanud, et 16.04.2015.a uuesti allkirjastatud hindamisaktid kajastavad istanduste olukorda

1. aastal (tl 94). Lisatud hindamisaktidest nähtub, et H. Poom on 2012.a hinnanud kinnistutel asuvat bioloogilist vara istikute hüvitushindadest lähtuvalt ja andnud ülevaate istanduse olukorrast. Täitemenetluse eesmärgiks ei ole istanduse võimaliku kaotamise tõttu täitemenetluses võlgnikule istanduse rajamiseks ja hooldamiseks tehtud kulutuste hüvitamine. Oluline on asjas kindlaks määrata kinnistute väärtus ning piisav ega asjakohane ei ole ainuüksi kinnistutel asuva bioloogilise vara (istanduste) hindamine. T. Rüütmann ei ole esitanud kohtule hindamise läbiviimiseks niisuguse isiku kandidatuuri, keda kohus oleks saanud ja pidanud eelistama riiklikult tunnustatud eksperdile Härmo Haljastele. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud ka enda poolt pakutud 4 H. Poomi kirjalikku nõusolekut eksperdi ülesannete täitmiseks ega H. Poomi poolt läbiviidava ekspertiisi eeldatavat maksumust.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus määras põhjendatult eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi, kelle pädevuses puudub alus kahelda. Käesoleval juhul on lahendamisel kohtutäituri taotlus määrata TMS § 74 lg-te 7 ja 8 alusel kinnistute hindamise läbiviimiseks ekspert. Samas on konkreetse eksperdi nimetamisel tegemist kohtu kaalutlusotsusega, mis ei ole otseses sõltuvuses poolte taotlusest. T. Rüütmann on saanud enne maakohtu määruse koostamist esitada oma seisukoha eksperdi isiku osas. Kohtu poolt eksperdi nimetamist oleks alust vaidlustada juhul, kui eksperdiks nimetatud isik ei vastaks nõuetele, mh ei oleks ta pädev ekspertiisi läbi viima, või kui valida oleks olnud mitme sobiva kandidaadi vahel, kellest ühe puhul oleksid eeldatavad kulutused olnud oluliselt väiksemad. Käesoleval juhul neid aluseid ei esine. Ringkonnakohus märgib, et käesoleva menetluse esemeks ei ole kinnisasja hinna määramine, vaid hinna määramiseks eksperdi nimetamine, mistõttu on eksperdi määramisega hagita menetluse eesmärk täidetud ning menetlus kuulub lõpetamisele. Vara tegelik müügihind kujuneb enampakkumisel.
3. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, kannab menetluskulud

§ 171lg-s 1 sätestatu kohaselt määruskaebuse esitaja.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtutäitur ja sissenõudja määruskaebuse menetlemisel kulusid kandnud. Toomas Rüütmannile anti Tartu Maakohtu 09.02.2016.a määrusega menetlusabi ja T. Rüütmann vabastati määruskaebuselt riigilõivu summas 50 eurot tasumisest. Käesoleva määrusega jäeti T. Rüütmanni määruskaebus rahuldamata ning ringkonnakohus mõistab riigilõivu summas 50 eurot T. Rüütmannilt välja riigi tuludesse (

§ 179lg 1, § 190 lg 4).

Menetluskulude väljamõistmise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Käesolevalt mõistab ringkonnakohus välja menetluskulud summas 50 eurot, seega ei ole määrus vaidlustatav. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5