Obsah (6)

§ 9§ 11§ 2§ 4§ 7§ 73

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Haldusasja number 3-15-618 Määruse kuupäev 8. september 2016 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi XXi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 4. märtsi 2015. a ettekirjutuse nr 10314

) § 2 lg 1 sätteid ning tema suhtes ei ole tuvastatud

§ 9lg 1 loetletud asjaolusid.

Ettekirjutuse tegemisel juhindus PPA

§ 11

lg-st 1, § 7 lg-st 1 ja § 73 lg-st 1.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

§ 4

lg 1 kohaselt on ettekirjutus haldusakt, millega kohustatakse Eestis viibimisaluseta viibivat välismaalast samas seaduses sätestatud juhtudel ja korras Eestist lahkuma või oma Eestis viibimine seadustama.

§ 7

lg 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis 3 viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks.

§ 73

lg 1 sätestab, et pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse täitmise tähtaja saabumist võib välismaalase lahkumiskohustuse igal ajal sundtäita.

1. Vaidlustatud ettekirjutusega kohustati kaebajat Eestist lahkuma 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui
2. aprillil 2015, sest XXil puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus. PPA pikendas
3. aprilli
4. a otsusega nr 1031427071 kaebajale pandud lahkumiskohustuse tähtaega 20 päeva võrra kuni
5. aprillini
6. Kohtu hinnangul on PPA
7. märtsi
8. a ettekirjutuse nr 1031427071 õiguspärasus seotud PPA
9. veebruari
10. a otsuse nr 15.33/123-1, mis oli nimetatud ettekirjutuse tegemise aluseks, õiguspärasusega.
11. PPA on
12. veebruari
13. a otsusega nr 15.3.3/123-1 keeldunud XXile tähtajalise elamisloa pikendamisest. Haldusasjas nr 3-15-1146 lahendas Tallinna Halduskohus XXi kaebust PPA
14. veebruari
15. a otsuse nr 15.3-3/123-1 tühistamiseks. Kaebaja jättis asjas nr 3-15-1146 kaebuse puudused kõrvaldamata ning sellest tulenevalt tagastas kohus kaebuse
16. veebruari
17. a määrusega. See määrus jõustus
18. mail
20. Kuna vaidlustatud lahkumisettekirjutus tuleneb otseselt haldusasjas nr 3-15-1146 vaidlustatud tähtajalise elamisloa pikendamise keeldumise otsusest, siis on eraldiseisev vaidlus lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse üle muutunud perspektiivituks. Kohus on veendunud, et kaebuses esitatud põhjendustel on kaebuse eesmärgi saavutamine vähetõenäoline. Samuti ei ole kaebuse eesmärki võimalik saavutada kaebaja poolt kaebuses nimetamata, kuid kaebuse lahendamise seisukohalt asjakohastel põhjendustel.
21. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 2 jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
22. HKMS § 104 lg 5 p 3 sätestab, et riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p-de 2 või 3 alusel või § 151 lg 2 alusel. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 alusel, siis ei ole kaebajal õigus tasutud riigilõivu tagasi saada.
23. HKMS § 253 lg 1 sätestab, et kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Selle sätte alusel tühistab kohus esialgse õiguskaitse. HKMS § 252 lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamise määrus selle teatavakstegemisel, kui kohus ei määra teisiti. Kuna Tartu Halduskohtu
24. aprilli
25. a jõustunud määrusega haldusasjas nr 3-15-618 peatati PPA
26. märtsi
27. a ettekirjutuse nr 1031427071 ja
28. aprilli
29. a otsuse nr 1031427071 täitmine kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni, jõustub ka esialgse õiguskaitse tühistamise otsus haldusasjas nr 3-15-618 tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4