KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-10721 Tsiviilasi Tu

§ 89

lg 2 hagejal esitada hagi kohtualluvuselt kohtule, kelle piirkonnas vallasasi anti ostjale üle. Kostja tõlgendused sätte mõtte kohta on moonutatud. Sätte mõtteks on vaidlus tuua lähemale sellega otseselt seotud asukohale. Vaidlus on asjaolus mida ja kui palju hageja kostjale müüs ning seega vaidluse sisu ei seondu pelgalt rahalise nõudega vaid enamjaolt üle antud vallasasjade määratlemisega. Hageja väidab, et on üle andnud vallasasju olulises koguses enam ning selles ongi põhivaidlus. MAAKOHTU LAHEND 2. Maakohus tegi 30. augustil 2016 määruse, millega andis tsiviilasja nr 2-16-10721 kohtualluvuse järgi üle Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. 3. Maakohus nõustus kostja esindaja seisukohaga, et käesolev hagi allub

§ 89

lg 2 alusel kostja (võlgniku) tegevuskoha, või selle puudumisel võlgniku asukohajärgsele kohtule.

§ 89

võimaldab kostja vastu esitada lepingutega seotud asjades hagi kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Lepingutega seotud asjades ette nähtud valikulise kohtualluvuse kohaldamine eeldab järelikult selle juriidilise kohustuse kindlakstegemist, mille üks lepingupool on endale vabatahtlikult teise lepingupoole ees võtnud ja millel põhineb hageja hagi. Maakohus leidis, et

§ 89

kasutatud mõiste „vaidlusalune kohustus” tähendab lepingust tulenevat kohustust, mille täitmata jätmisele tuginetakse hagi põhjendamisel. VÕS § 208 lg 1 järgi on ostja üheks müügilepingust tulenevaks kohustuseks ostuhinna tasumine, mille rikkumisele hageja hagis ka tugineb ning mida kostjalt koos viivistega nõuab. Ühtegi tingimust, mis nõuaks, et kostja teostaks oma lepingujärgse tasu maksmist kindlaksmääratud kohas, tuvastatud ei ole ning järelikult allub hagi

§ 89

lg 2 viimase lause alusel võlgniku tegevus- ja asukohajärgsele (Rapla maakond) kohtule, milliseks on Pärnu Maakohtu Rapla Kohtumaja. Olukorda ei muuda hageja väited, et vaidluse sisuks on lahtiseks jäetud lepingutingimuse määramine ning mida ja kui palju hageja kostjale müüs.

§ 89

kohaldamise eelduseks on vaidlusalune lepinguline kohustus millel põhineb hageja hagi, mitte vaidluse sisust endast tulenevad väited ja asjaolud, mis tuleb rahalise nõude üle otsustamisel selgeks teha. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtu
2. augusti 2016 määruse peale esitas hageja määruskaebuse, milles määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Viru Maakohtule. Määruskaebuses esitatu kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et

§ 89lg 1 kirjutab ette tuvastada vaidlusalune lepingukohustus.

Hageja toetus hagi esitamisel

§ 89

lg 2, mis on erinorm lõikele 1 ja sätestab üheselt, et vallasasja müügilepingu puhul on kohustuse täitmise kohaks koht, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama. Antud juhul on vaidlus selles, mida ja kui palju hageja kostjale müüs ning seega vaidluse sisu ei seondu pelgalt rahalise nõudega vaid enamjaolt üleantud vallasasjade määratlemisega. Hageja väidab, et on üle andnud vallasasju olulises koguses enam ning selles on põhivaidlus. Hageja väiteid (vallasasjade üleandmise kohta) hakkavad tõendama mitmed tunnistajad, kelle elukoht seondub kohtupiirkonnaga ning see on vastavuses

§ 89lg 2 ja menetlusökonoomia põhimõttega.

Kostja möönab ise ka, et hagi alluks Viru Maakohtule sellises olukorras, kus pooled vaidleksid müügilepingu järgi vallasasjade üleandmise müüjapoolse kohustuse täitmise üle. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Heilori OÜ vaidleb määruskaebusele vastu, pidades seda põhjendamatuks. Määruskaebuses väljatoodud hageja väited ja põhjendused ei anna alust
2. augusti 2016 kohtumääruse tühistamiseks. Viru Maakohus on kaevatavas kohtumääruses asunud õigele 2 seisukohale, et asi allub Pärnu Maakohtule ja tuleb seetõttu

§ 76lg 1 alusel anda üle Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale.

Veel leiab määruskaebuse esitaja, et täiesti asjakohatu hageja väide, et asi tuleks jätta Viru Maakohtu menetlusse seetõttu, et „hageja väiteid hakkavad tõendama mitmed tunnistajad, kelle elukoht seondub kohtupiirkonnaga ning see on vastavuses

§ 89lg 2 ja menetlusökonoomika põhimõttega“.

Seda põhjusel, et hageja ei ole käesolevas kohtuasjas taotlenud mitte ühegi tunnistaja ülekuulamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.

§ 667lg 2 alusel ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 30.

augusti 2016 määruse. Viru Maakohus on kohaldanud ebaõigesti menetlusõigust, kui leidis, et asi tuleb saata Pärnu Maakohtule. Seega saadab ringkonnakohus asja tagasi Viru Maakohtule. 7. Ringkonnakohus leiab, et Viru maakohus on põhjendamatult

§ 76

lg 1 alusel teinud määruse hagiasja üleandmiseks kohtualluvuse järgi.

§ 89

lg 2 esimese lause kohaselt loetakse vallasasja müügilepingu puhul kohustuse täitmise kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhul kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama. Ringkonnakohtu arvates tuleb nimetatud sätte mõttes vallasasjana käsitleda lepingu eset, milleks käesolevas asjas olid lihaveised. Vaidlust ei ole, et müügilepingu järgi anti lihaveised üle Ida Virumaal Mäetaguse vallas Kalina külas. Seega on antud asja kohtualluvus

§ 89lg 1 ja lg 2 alusel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja.

8.

§ 76lg 2 järgi ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

9. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asjas lahendi tegemisel. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi