← Eesti

2-16-6790/21

Obsah (6)§ 183§ 181§ 143§ 148§ 659§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-6790 Tsiviilasi

§ 183lg 1 esimene lause.

  1. Jätta rahuldamata Royal ACE OÜ taotlus menetlusabi saamiseks ja mitte anda tsiviilasjas Royal ACE OÜ-le menetlusabi eksperditasu tasumiseks.
  2. Rahuldada osaliselt Royal Ace OÜ taotlus eksperditasu ositi maksmise võimaldamiseks.
  3. Võimaldada Royal Ace OÜ-l eksperditasu 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot tasuda osamaksetena. Royal Ace OÜ-l tuleb tasuda eksperditasu summas 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot nelja

(4)osamaksena. Esimene osamakse summas 600 (kuussada) eurot tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest 10 päeva jooksul. Iga järgnev osamakse tuleb tasuda 10 päeva jooksul eelmise osamakse tasumisest. Viimane osamakse tuleb tasuda hiljemalt 40 päeva pärast käesoleva määruse jõustumist. Eksperditasu osamaksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE221700017003510302 Nordea Pangas, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE571010220229377229 vastavalt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
  1. juuni 2016 kohtumäärusele lisatud makseinfole ning selles märgitud unikaalsele viitenumbrile. 2
  2. Royal Ace OÜ-l esitada eksperditasu maksmist tõendav dokument maakohtule 40 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
  3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasi kaevatav. ASJAOLUD
  4. Kohtutäitur Janek Pool (avaldaja) esitas
  5. aprillil
  6. a Tartu Maakohtule avalduse kohtutäituri poolt arestitud vara hindamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr 171/2011/
  7. Avaldaja taotles eelnimetatud täiteasjas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 ja 9 alusel eksperdi määramist, kuna Royal Ace OÜ (võlgnik) vaidlustas kohtutäituri poolt kinnisasjale aadressiga Meeta Karksi küla Karksi vald Viljandimaa (registrikood 675139) määratud hinna 8320 eurot. Võlgnik peab kohtutäituri määratud kinnisasja hinda 8320 eurot põhjendamatult madalaks. Kinnisasja hindamise asjaolusid ja aluseid, sh bioloogilise vara väärtuse arvestamist,
  8. novembri
  9. a kinnisasja arestimise aktist ei kajastu. Kaebaja arvates hõlmab harilik väärtus ka bioloogilise vara väärtust (tl 3-6).
  10. mail
  11. a teatas riiklikult tunnustatud ekspert Andres Teder e-kirja teel kohtule, et on nõus ekspertiisi läbiviimisega ning ekspertiisi maksumuseks koos käibemaksuga on 2400 eurot (tl 27).
  12. juunil
  13. a võttis Tartu Maakohus määrusega avalduse menetlusse ja määras võlgnikule kohustuse tasuda eksperdi tasu 2400 eurot 20 päeva jooksul kohtumääruse saamisest (tl 31-32).
  14. juulil
  15. a esitas võlgnik kohtule menetlusabi taotluse, milles palus kohtul jätta kohaldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 183 lg 1 esimese lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumidele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule kohtukulude kandmisest täielikult vabastamiseks. Võlgnik esitas taotluse võimaldada talle menetlusabi ja vabastada ta täielikult eksperditasu kandmisest. Taotluse läbi vaatamata või rahuldamata jätmise korral palus võlgnik pikendada eksperditasu maksmise kohustust 100 päeva võrra alates tähtaja pikendamise otsuse tegemisest või võimaldada tasuda eksperditasu osamaksetena. Avaldaja võlgniku taotlusega ei nõustunud. Võlgnik on kaebuse esitamisel võtnud teadlikult riski, et hindamiskulud tuleb tasuda ette. Kuna võlgniku esindaja on korduvalt möönnud, et laenulepingu tagatisteks olevate kinnistute hindamine on keerukas seal kasvava bioloogilise vara tõttu, siis on loomulik, et keerulisemate objektide hindamine on kallim. Avaldaja hinnangul ei ole võimalik, et maksumaksjatele seatakse kohustus maksta kinni juriidilisest isikust võlgniku menetluskulud olukorras, kus võlgnik on eelnevalt kulutanud raha perspektiivitule kohtupidamisele samas asjas. Võlgniku viide Riigikohtu 12. aprilli 2011. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 ei ole kohane, sest puudutab ülemääraselt suuri riigilõive ja nende mittevastavust põhiseadusele, mitte abstraktselt menetluskulusid kohtus. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgniku väide rahaliste vahendite puudumise kohta usutav, sest võlgnikul on jätkunud rahalisi ressursse võlausaldaja ja võlgniku vahel 5 aastat kestnud kohtumenetluses osalemiseks. Menetlusabi taotlusega üritab võlgnik pahatahtlikult menetlust venitada. Seetõttu tuleks menetlusabi taotlus jätta rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Tartu Maakohus jättis 25. juuli 2016. a määrusega rahuldamata Royal Ace OÜ taotluse, jätta põhiseaduse vastasuse tõttu kohaldamata

§ 183

lg 1 esimene lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale 3 Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule kohtukulude kandmisest täielikuks vabastamiseks. Kohus jättis rahuldamata Royal Ace OÜ taotluse menetlusabi saamiseks ja taotluse võimaldamaks Royal Ace OÜ-l tasuda eksperditasu ositi 100 päeva jooksul. Kohus määras Royal Ace OÜ-le eksperditasu tasumiseks uue tähtaja ning kohustas Royal Ace OÜ-d tasuma eksperditasu 2400 eurot 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest Rahandusministeeriumi kontole ja kohustas Royal Ace OÜ-d esitama eksperditasu maksmist tõendav dokument kohtule 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kohus nõustus teiste menetlusosaliste seisukohtadega osas, milles need puudutavad menetlusabi taotleja poolt esitatud taotlusi. Kohus jättis võlgniku menetlusabi saamise taotluse rahuldamata, kuna võlgnik ei ole juriidiliseks isikuks, kes saab

§ 183

lg 1 alusel taotleda menetlusabi ega ka pankrotivõlgnikuks

§ 183lg 2 tähenduses.

Võlgniku taotlus, milles ta palub jätta kohaldamata

§ 183lg 1 esimese lause põhiseadusvastasuse tõttu, on piisavalt põhjendamata.

Võlgniku esitatud taotlusest ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et väidetav põhiseadusvastasus ilmneks selliselt, et see tooks kaasa nimetatud normi kohaldamata jätmise. Võlgniku viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-62-10 p-le 57.4 ei ole asjakohane, sest riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmine ei ole samastatav menetlusabi andmisega eksperditasu tasumiseks. Puudub samuti alus lugeda

§ 183lg 1 esimese lause vaadeldavas osas EL õigusele mittevastavaks.

Kuivõrd kohus jätab võlgniku menetlusabi taotluse rahuldamata, ei ole põhjendatud võimaldada võlgnikul tasuda kohtu poolt määratud eksperditasu 2400 eurot osadena. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. Royal Ace OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
  2. juuli 2016 määrus, jätta põhiseadusvastasuse tõttu määruskaebuse esitaja suhtes kohaldamata

§ 183

lg 1 esimene lause, võimaldada Royal Ace OÜ-le menetlusabi ja vabastada ta täielikult eksperditasu kandmisest summas 2400 eurot. Alternatiivselt palub määruskaebuse esitaja pikendada eksperdi tasu 2400 euro maksmise kohustuse täitmise tähtaega 100 päeva võrra alates tähtaja pikendamise otsuse tegemisest või võimaldada tasuda eksperdi tasu 100 päeva jooksul alates tähtaja pikendamise otsuse tegemisest 4 osamaksena. Määruskaebuse kohaselt: 1) on

§ 183lg 1 esimene lause vastuolus põhiseadusega.

Seadusandja peab tagama eraõiguslikele juriidilistele isikutele võimaluse kaitsta oma õigusi kohtus vastavalt põhiseaduse (PS) § 15 sätestatule.

§ 183

lg 1 esimeses lauses kajastuv tähendab PS § 12 lg 1 esimeses lauses nimetatud võrdsusõiguse rikkumist, kuivõrd kohtukulude kandmiseks võimetuid ei kohelda võrdselt; 2) on

§ 183lg 1 esimene lause vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga.

Riigikohus on asjakohases

  1. aprilli 2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 p-s 57.3 viidanud Euroopa Kohtu teise koja
  2. detsembri
  3. a otsusele kohtuasjas C-279/09; 3) on kohtu määratud eksperditasu 2400 eurot niivõrd kõrge, et piirab võlgniku õigust ja võimalust oma õiguste eest kohtus seista. Kohtutäitur on jätnud võlgniku kinnistul kasvava bioloogilise vara hindamata ja on seetõttu hinnanud kinnistut oluliselt odavamalt. Menetlusabi saamata jätmine välistaks võlgniku võimaluse oma huve kohtulikult kaitsta. 4) ei ole kohus sisuliselt välja toonud, miks ta ei nõustu võlgniku põhjendustega sätte vastuolu kohta põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega; 5) ei ole kohus arvestanud võlgniku rasket majanduslikku olukorda. Võlgnik on täitnud

§ 181lg 1 kriteeriumid.

Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid eksperditasu maksmiseks, kohtutäitur on arestinud võlgniku pangakontod ja võlgnikule kuuluva kinnistu. Õigusliku perspektiivi kriteerium 4

§ 181

lg 1 p 2 tähenduses on samuti täidetud, kuivõrd kohus on ekspertidelt hinnapäringuid küsides märkinud, et ekspertiisi käigus tuleb hinnata ka kinnisasjal asuva bioloogilise vara väärtust. 6) on eksperditasu ebaproportsionaalne. osadena tasumise taotluse rahuldamata jätmine põhjendamata ja PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

  1. Kohtutäitur Janek Pool palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
  2. Võlausaldaja Versobank AS palub jätta määruskaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus tühistab osaliselt Tartu Maakohtu
  4. juuli
  5. a määruse resolutsiooni p-d 3, 4, 5 ja teeb selles osas uue määruse, millega võimaldab Royal Ace OÜ-l

§ 181

lg 31 alusel tasuda eksperditasu 2400 eurot täiteasjas nr 171/2011/1250 600-euroste osamaksetena 40 päeva jooksul ringkonnakohtu määruse jõustumisest. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt Royal Ace OÜ määruskaebuse. 7. Võlgnik on täiteasjas nr 171/2011/1250 vaidlustanud kohtutäituri poolt kinnisasjale aadressiga Meeta Karksi küla Karksi vald Viljandimaa (registrikood 675139) määratud hinna 8320 eurot kui alusetu ja põhjendamatult madala. Kohtutäitur taotles kinnisasja hinna vaidlustamise tõttu TMS § 74 lg-te 8 ja 9 alusel kohtult eksperdi määramist. TMS § 74 lg 9 teise lausa kohaselt tasub hindamise vaidlustanud isik hindamiskulud ette. Eksperditasu on käsitletav

§ 143

p 1 alusel asja läbivaatamise kuluna.

§ 148

lg 1 alusel tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Seega on kohtule antud diskretsioon määrata antud asjas eksperditasu tasumise aeg. Määruskaebuse kohaselt on võlgnik raskes majanduslikus olukorras ja võlgniku rahalised vahendid on piiratud. Samas võlgniku hinnangul on kinnisasja hinna vaidlustamine eduvõimalusega ning õiguslikult ja faktiliselt põhistatud

§ 181lg 2 tähenduses.

Tuleb arvestada asjaoluga, et

§ 183

piirangute kohaselt eeldatakse juriidilise isiku võimekust tasuda menetluskulusid.

§ 183

ja eelnev kohtupraktika, millele on osundanud ka võlgnik, seavad väga piiritletud olukorrad juriidilistele isikutele menetlusabi andmises ega võimalda antud asjas võlgnikule menetlusabi anda. Ringkonnakohtu hinnangul on antud asjas võimalik rakendada analoogia korras

§ 181lg-t 31.

Kaitstud huviks võib pidada võlgniku kinnisasjale õiglase hinna määramist. Seetõttu on õigustatud kohtudiskretsiooni kohaldamine

§ 148

lg 1 tähenduses ning võlgnikule tuleb võimaldada eksperditasu tasumine vastavalt tema majanduslikule olukorrale

§ 659ja § 181 lg 31 alusel osamaksetena.

Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osaliselt ja võimaldab võlgnikul eksperditasu tasuda 40 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest nelja osamaksega. Iga osamakse suuruseks on 600 eurot, osamaksed tuleb tasuda maksimaalselt 10päevase vahega arvestades eelneva makse tasumise aega. Määrusekaebuse osalise rahuldamise tõttu puudub vajadus hinnata

§ 183lg 1 esimese lause kooskõla põhiseadusega.

8. Ringkonnakohus jätab

§ 172lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.