3-13-2380/58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk 12.05.2016, Tartu 3-13-2380 Vladimir Nikitini kaebus Tallinna Vangla mittevaralise kahju 500 euro hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 18.11.

1. a otsus Vladimir Nikitini apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vladimir Nikitin Vastustaja Tallinna Vangla vastu RESOLUTSIOON
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.11.
3. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 12.05.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Vladimir Nikitin viibis perioodil 29.07.2013 – 16.08.2013 Tallinna Vanglas kambris nr 145 ja perioodil 16.08.2013 – 22.10.2013 kambris nr
7. 12.08.2013 registreeriti Tallinna Vanglas V. Nikitini kahju hüvitamise taotlus, millega V. Nikitin nõudis vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot (tl 21p-22). Kahju hüvitamise taotluse kohaselt paigutati V. Nikitin 29.07.
8. a kambrist nr 210 kambrisse nr 145, milles puudusid eluks vajalikud olmeelektri seadmed. Kambris nr 145 ei töötanud ka WC elektrilüliti ja pistik. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt ei ole kamber nr 145 mõeldud kinnipeetavatele, kes on paigutatud lukustatud kambrisse. Samuti oli taotluse kohaselt kamber ülerahvastatud ja kambris oli ebapiisavalt põrandapinda. V. Nikitin märkis, et on kõigist puudustest vanglaametnikke teavitanud. Taotluse kohaselt tuli alles 08.08.2013 elektrik, kes paigaldas kambrisse valgustuse, aga jättis parandamata pistiku ja voolulüliti. Seetõttu pidi V. Nikitin 10 ööpäeva elama ilma valgustuseta, mis tekitas talle ebamugavust ja alandas 1 inimväärikust, samuti rikkus tervist ja psüühikat, sest ta ei saanud tegeleda tegevustega (lugeda, kirjutada, õppida jne).
9. V. Nikitin esitas 22.08.2013 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 19-19p), mida täiendas 14.10.
10. a avaldusega (tõlge tl 25p). V. Nikitin nõudis vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt paigutati V. Nikitin 16.08.2013 kambrist nr 145 kambrisse nr 208, kus puudusid öövalgusti, laevalgusti, pistikupesa oli katki, WC lüliti oli vigastatud, puudus TV kaabel ja pesukuivati, ei olnud harja ja kühvlit. V. Nikitin oli sellest koheselt teavitanud vanglaametnikke. V. Nikitin märkis, et pidi viibima viis päeva ebainimlikes tingimustes ilma valgustuseta, mille tagajärjel pidi taluma talle vangla poolt tekitatud alandust ja piinamist. 21.08.2013 tuli elektrik ja paigaldas kambrisse valgustuse ja voolupistiku, ülejäänud puudused jäid kahju hüvitamise taotluse kohaselt endiselt kõrvaldamata. V. Nikitin märkis taotluses, et koos kambris nr 145 viibitud ajaga pidi ta taluma 15 päeva alandust ja piina, mille tagajärjel kannatas tema psüühiline seisund, kuna ta ei saanud lugeda, kirjutada ja mängida lauamänge.
11. Tallinna Vangla vastas 29.10.2013 V. Nikitini 22.08.
12. a kahju hüvitamise taotlusele (tl 20-21), milles leidis, et kambris nr 145 oli ajavahemikel 30.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.2013 elektrikatkestus, kuid kambris nr 208 ei ole taotluse esitaja poolt väidetud elektrikatkestust olnud. Tallinna Vangla pidas õiglaseks ja kohaseks tagajärgede kõrvaldamise ja õiguste taastamise viisiks V. Nikitini ees vabandamist ja vangla tegevuse, millega hoiti teda kunstliku valgustuseta kambris kokku neli päeva, õigusvastaseks tunnistamist. Tallinna Vangla vabandas ning jättis V. Nikitini taotluse rahalise hüvitise saamiseks täies ulatuses rahuldamata.
13. V. Nikitin esitas 19.11.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-5), milles palus mõista talle Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 500 eurot seoses kunstliku valgustuse puudumisega kambris nr 145 ajavahemikul 29.07.2013 – 08.08.2013 ja kambris nr 208 ajavahemikul 16.08.2013 – 21.08.
14. Kaebaja ei nõustunud Tallinna Vanglas 29.10.
15. a vastuses esitatud seisukohtadega ning oli seisukohal, et kuna ta pidi viibima 15 päeva kambrites, kus puudus elekter, siis alandati sellega tema inimväärikust. Kaebuse kohaselt on vangla jätnud põhjendamatult tähelepanuta ka kaebaja väite kambrite ülerahvastatuse kohta. Kaebaja selgitas, et mittevaraline kahju seisnes tema alandamises ja piinamises ning psüühilisele seisundile kannatuste tekitamises ning ta tundis reaalset hirmu ja ängistust ning alandatuse tunnet, et vangla ei soovi järgida vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 nõudeid.
16. Tallinna Vangla vastas 19.12.2013 V. Nikitini 22.08.
17. a kahju hüvitamise taotlusele, jättes selle rahuldamata ning osaliselt tagastades (tl 35-36).
18. Tartu Halduskohus rahuldas 28.03.
19. a otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitisena talle tekitatud mittevaralise kahju eest 100 eurot.
20. Tartu Ringkonnakohus tühistas 02.06.
21. a otsusega Tartu Halduskohtu 28.03.
22. a otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks arutamiseks.
23. Tartu Halduskohus jättis 18.11.
24. a otsusega kaebuse osas, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses kambrite nr 145 ja 208 ülerahvastamisega ajavahemikul 29.07.2013 – 21.08.2013 läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata. Halduskohus jättis kaebuse osas, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitist seoses kambrite nr 145 ja 208 ülerahvastamisega ajavahemikul 29.07.2013 – 21.08.2013 läbi vaatamata seetõttu, et kaebaja on 06.07.2014 esitanud halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 40 000 eurot seoses ebapiisava kambripinna tagamisega ajavahemikul 27.11.2007 – 23.10.2013 ning see kaebus on kohtumenetluses. 2 Halduskohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja viibis ajavahemikel 29.07.2013 – 16.08.2013 kambris nr 145 ja 16.08.2013 – 22.10.2013 kambris nr
25. Halduskohus luges kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõttega tõendatuks, et kambris nr 145 on laevalgustust parandatud 01.08.2013 ja täiendavalt on töid teostatud 08.08.
26. Halduskohtu hinnangul nähtub sellest, et vastustaja on reageerinud koheselt kaebaja poolt edastatud kambris nr 145 olevatele puudustele, mis on kõrvaldatud 48 tunni jooksul. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga, et valgustuse taastamine sõltus elektriku tööde järjekorrast, mitte vangla tegevusetusest, sest kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõtte kohaselt oli lisaks kambrile nr 145 ka kambrites nr 124, 128, 133, 130, 132, 136, 143 ja 147 laetuled puudu. Seega tuli nimetatud perioodil elektritöid teostada ka teistes kambrites. Halduskohtu hinnangul ei ole tõendatud kaebaja väide kunstliku valgustuse puudumise kohta kambris nr
27. Kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõtte kohaselt on 26.08.2013 kambris nr 208 teostanud töid santehnik ning 30.08.2013 on kambrisse nr 208 paigaldatud kuivatusrest. Taotlusi elektritööde tegemiseks ega elektritööde teostamist kambris nr 208 kohtule esitatud väljavõttest ei nähtu. Halduskohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda vastustaja selgituses, et valgustuse taastamiseks vajalikke töid ei oleks ilma „Archibus“ kanneteta tehtud, samuti ei ole põhjust kahelda programmi „Archibus“ väljavõtte või Tallinna Vangla 11.09.
28. a vastuse usaldusväärsuses. Halduskohus tuvastas seega, et kaebaja viibis kambris nr 145, kus puudus laevalgustus ajavahemikel 29.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.2013, st kokku neljal päeval. Halduskohtu hinnangul ei nähtu kaebusest, milliseid väljakannatamatuid ebamugavusi seoses mittetöötava pistikupesa ja lülitiga kaebaja taluma pidi. Kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks olnud elektriseade, mida ta mittetöötava pistikupesa puhul ei saanud kasutada. Kaebaja väite selle kohta, et ta ei saanud puuduva valgustuse tõttu lugeda, kirjutada, mängida lauamänge, mis põhjustas füüsilisi kannatusi ja moraalseid piinu, luges halduskohus väheusutavaks. Halduskohus möönas, et neli päeva kambris ilma töötava laevalgustuseta võis tekitada kaebajale mõningaid ebamugavusi, kuid arvestades asjaolu, et kaebaja viibis kunstliku valgustuseta kambris ajal, mil päike tõusis kell 5:00 ja loojus kell 21:48 ja päevakava kohaselt on öörahu kella 22:00st kuni 06:00ni, siis oli pimedat aega, mil kunstlik valgustus hädavajalik oli, minimaalselt. Halduskohtu hinnangul oli kaebajal võimalik kaebuses märgitud soovitud tegevusi teha, mh lugeda, kirjutada ja lauamänge mängida ka päevasel ajal. Halduskohus asus seisukohale, et kuna kaebaja pidi viibima kambrites, kus puudus laevalgustus suhteliselt lühikest aega, vangla reageeris koheselt kaebaja taotlustele, elektritöid teostati lühikese aja jooksul, kaebaja viibis kunstliku valgustuseta kambris ajal, mil oli pimedat aega minimaalselt, Tallinna Vangla on ka ebameeldivuste pärast kaebaja ees vabandanud, siis võis kunstliku valgustuse puudumine küll tekitada kaebajale mõningaid ebamugavusi, kuid mitte inimväärikuse alandamist, mistõttu puuduvad alused rahalise hüvitise väljamõistmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
29. Kaebaja esitas 17.12.2015 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 18.11.
30. a otsuse resolutsiooni p 2 peale, millega halduskohus oli jätnud tema kaebuse seoses kambrites esinenud elektrisüsteemide alaste puudustega rahuldamata. Kaebaja palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et ta jääb kõigi oma kohtumenetluses varem esitatud seisukohtade juurde ning palub kohtul nendega arvestada. Kaebaja ei nõustu halduskohtu 3 seisukohaga, et 31.07.2013 käidi kambris nr 145 laetulesid parandamas. Ka vastustaja väited selle kohta on vastuolulised. Kaebaja arvates viitab asjaolu, et 08.08.2013 käidi taas kambris laetulesid parandamas sellele, et 31.07.2013 ei teostatud kambris nr 145 mingeid töid. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kambris nr 208 ei esinenud kaebaja poolt märgitud puudusi. Kaebaja pöördus nende puuduste osas 19.08.2013 vangla poole. Vangla vastas vaid, et on märgukirjaga tutvunud, kuid ei reageerinud sellele. Kaebaja on seisukohal, et 15 ööpäeva jooksul puudustega kambris viibimisel alandati tema inimväärikust.
31. Vastustaja nõustub vastuses apellatsioonkaebusele halduskohtu otsuse põhjendustega ning peab kaebaja apellatsioonkaebust alusetuks. Vastustaja märgib, et jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde ning palub ringkonnakohtul nendega arvestada. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib vastustaja järgmist. Vastustaja on oma eksimust 31.07.2013 toimunud laetulede parandamise kohta tunnistanud ning seda on halduskohus otsuse p-s 17 ka märkinud. Vangla kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ tehtud kannete abil on tõendatud, et kambris nr 145 parandati laevalgustust 01.08.2013 ning täiendavalt 08.08.
32. Vastustaja jääb endiselt seisukoha juurde, et kambris nr 208 ei ole kaebaja poolt väidetud puudust tema sealviibimise ajal esinenud. Nimetatu on tõendatud kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ kannetega, kuivõrd valgustusega seotud töid ei oleks ilma „Archibus“ kanneteta tehtud. Samuti on vastustaja seisukohal, et vangla tegevust ei ole alust pidada mittevaralise kahju põhjustamiseks, mille eest oleks põhjust välja mõista rahalist hüvitist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
33. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohtus vaidluse all küsimus, kas seoses kunstliku valgustuseta kambris viibimisega alandati kaebaja inimväärikust, mis annaks aluse mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks.
34. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas kambris nr 145 ajavahemikul 29.07.2013 – 16.08.2013 ning kambris nr 208 16.08.2013 – 22.10.
35. Samuti ei ole vaidlust selles, et kambris nr 145 puudusid laetuled ajavahemikel 30.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.
37. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vangla kambrites, kus puudus kunstlik valgustus ajavahemikel 29.07.2013 – 08.08.2013 ja 16.08.2013 – 21.08.2013, ehk 15-l päeval. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et kambritingimused olid õigusvastased ning sellega alandati tema inimväärikust, mille eest ta nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitisena 500 euro väljamõistmist. Vastustaja on nõustunud, et kunstlik valgustus puudus kambris nr 145 ajavahemikel 30.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.2013 ehk neljal päeval ning on 29.10.
38. a vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele leidnud, et õiglane ja kohane tagajärgede kõrvaldamise ja õiguste taastamise viis on kaebaja ees vabandamine ja vangla tegevuse, millega kaebajat hoiti teda kunstliku valgustuseta kambris kokku neli päeva, õigusvastasuse tuvastamine. Kambris nr 208 kunstliku valgustuse puudumise osas vastustaja kaebajaga ei nõustu.
39. Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuse p-s 23 tuvastanud, et kambris nr 145, kus kaebaja viibis, puudus laevalgustus ajavahemikul 29.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.
40. Halduskohtu otsuse p 22 kohaselt ei ole tõendatud kunstliku valgustuse puudumine ning muude kaebuses väljatoodud puuduste esinemine kambris nr 208, kus kaebaja viibis 16.08.2013 – 22.10.
41. Halduskohus leidis, et neli päeva 4 (29.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.2013) kambris ilma töötava laevalgustuseta viibimine võis tekitada kaebajale mõningaid ebamugavusi, kuid mitte inimväärikuse alandamist, mistõttu puuduvad alused rahalise hüvitise väljamõistmiseks.
42. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ebaõigesti leidnud, et ajavahemike 29.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.2013 osas on tegemist nelja päevaga. Halduskohus ei ole selgitanud, kuidas ta arvestas päevade arvu, mil kaebaja viibis kambris nr 145, kui seal puudus kunstlik valgustus. Isegi juhul, kui võtta arvesse kaebaja kambrisse nr 145 paigutamise ning kinnisvarahoolduse programmis „Archibus“ märgitud tööde teostamise kellaaegasid ja arvestada seetõttu ajavahemike esimene ja viimane päev kokku üheks päevaks, siis ajavahemikud 29.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.2013 annavad kokku rohkem kui neli päeva. Seetõttu tuleb selles osas muuta halduskohtu otsuse põhjendusi. Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt HKMS § 201 lg-st 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
43. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja halduskohtu seisukohaga, et 31.07.2013 käidi kambris nr 145 laetulesid parandamas. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses tuvastanud, et 31.07.2013 käidi kambris nr 145 laetulesid parandamas. Halduskohus on otsuse p-s 17 kirjeldanud, et Tallinna Vangla on 30.08.
44. a vastuses (tl 51) kaebaja 31.07.
45. a märgukirjale (tl 50) teavitanud kaebajat, et elektrik käis kambris nr 145 laetuld parandamas 31.07.2013, kuid on hiljem kohtule esitatud vastuses kaebusele tunnistanud oma eksimust 31.07.2013 toimunud laetulede parandamise kohta. Halduskohtu otsuse p 18 kohaselt on halduskohus tuginedes halduskohtule esitatud kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõttele (tl 41) lugenud tuvastatuks, et kambris nr 145 on laevalgustust parandatud 01.08.2013 ja täiendavalt on töid tehtud 06.08.
46. Seega ei ole õige kaebaja väide, et halduskohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et 31.07.2013 käidi kambris nr 145 laetulesid parandamas.
47. Kaebaja ei nõustu apellatsioonkaebuses halduskohtu seisukohaga, et kambris nr 208 ei esinenud kaebaja poolt märgitud puudusi. Halduskohus on tuginedes vastustaja poolt kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõttele (tl 42) leidnud, et kambris nr 208 ei esinenud kaebaja poolt väidetud puudusi, sest kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõttest ei nähtu, et kambri nr 208 osas oleks esitatud taotlusi elektritööde teostamiseks või seal oleks elektritöid teostatud. Väljavõttest nähtub vaid, et 30.08.2013 on paigaldatud kambrisse nr 208 kuivatusrest ning 26.08.2013 on kambris teostanud töid santehnik. Halduskohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda vastustaja selgituses, et valgustuse taastamiseks vajalikke töid ei oleks ilma „Archibus“ kanneteta tehtud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Kuna vastustaja poolt esitatud kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõtte kohaselt on kambris nr 145 teostatud laetulede paigaldamisel märgitud töömeeskonnaks mitte Tallinna Vangla, vaid Hooldus Pluss, siis on ringkonnakohtu hinnangul usutav, et ilma „Archibus“ kanneteta ei oleks kambris nr 208 elektritöid teostatud, sest tegemist ei olnud vangla enda poolt tööde teostamisega. Asutuse välise teenusepakkuja poolt tööde teostamisel võib eeldada, et kinnisvarahoolduse programmi kannete tegemine on aluseks ka töö eest tasu maksmisel ning seetõttu ei jäetakse kandeid tegemata. 5
48. Kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõtte kohaselt ei ole vaidlusalusel perioodil kambris nr 208 elektritööde teostamise osas taotlusi esitatud ega elektritöid teostatud. „Archibus“ väljavõte ei kajasta ka elektritööde teostamist 21.08.2013, mille osas kaebaja on väitnud elektritööde teostamist kambris nr
49. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõtte õigsuses kahelda. Seega ei ole kaebaja väide kambris nr 208 kunstliku valgustuse puudumise kohta tõendatud. Seda ei lükka ümber ka asjaolu, et kaebaja on 19.08.2013 esitanud Tallinna Vanglale märgukirja kambris nr 208 esinevate elektriga seonduvate puuduste kohta. Kuna vangla on kambris nr 145 esinenud kunstliku valgustuse puudumisega seonduvatele kaebustele vastavate tööde tellimisega koheselt reageerinud, siis puudub alus kahelda selles, et kui ka kambris nr 208 oleksid sellised puudused esinenud, siis vangla oleks ka neile reageerinud. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud etteheited vangla vastuse kohta tema 19.08.
50. a märgukirjale jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest need ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohased.
51. Kuna kaebaja paigutati kambrisse nr 145 29.07.2013 ning kaebaja väitel informeeris ta koheselt vanglaametnikke kambris esinevatest puudustest ning kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõtte kohaselt on kambris nr 145 laetulede puudumise tõttu esitatud tööde teostamise taotlus järgmisel päeval ehk 30.07.2013, siis on ringkonnakohtu hinnangul eluliselt usutav, et ka 29.07.2013 võisid kambris nr 145 laetuled puudu olla. Kaebaja väidet, et kambris nr 145 ei olnud kunstlikku valgustust kogu ajavahemikul 29.07.2013 – 08.08.2013 kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõte ei toeta. Kuigi nii 30.07.2013 kui ka 06.08.2013 esitatud tööde teostamise taotluse kohaselt olid kambris nr 145 laetuled puudu, näitab väljavõttes kajastuv tellitud tööde täitmise kuupäeva kanne ringkonnakohtu hinnangul seda, et 01.08.2013 on kambris nr 145 taotletud tööd teostatud. See, miks 06.08.2013 esitatud taotluse kohaselt on taas kambris nr 145 laetuled puudu, kuigi nendega seotud tööd on täitmise kande kohaselt 01.08.2013 teostatud, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti kindlaks teinud, et kaebaja viibis kunstliku valgustuseta kambris perioodidel 29.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.2013, kuigi ta on nendesse ajavahemikesse jäävate päevade arvu ebaõigesti kindlaks teinud.
52. Vaatamata sellele, et kaebaja ja vastustaja on kohtule esitatud dokumentide kohaselt olnud ebajärjekindlad küsimuses, kas kambrites puudus vaidlusalusel perioodil elekter või puudusid laevalgustid, on ringkonnakohtu hinnangul mõlemal juhul tegemist kunstliku valgustuse puudumisega. VangS § 45 lg 1 kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis oli sätestatud, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Kuna VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kambris olema kunstlik valgustus, siis on vangla tegevus kambris kunstliku valgustuse mittetagamisel õigusvastane.
53. Mitte igasugused õigusvastased kinnipidamistingimused ei kvalifitseeru aga inimväärikuse alandamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt saab RVastS § 9 lg 1 tähenduses inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel lähtuda Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 6 seisukohtadest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
54. juuni
55. a otsus asjas nr 3-3-118-12, p 25). EIK on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt Kochetkov vs. Eesti, nr 41653/05, p-d 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, p 46; Kalashnikov vs. Venemaa, nr 47095/99, p 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, p 64). Kannatuste taseme tuvastamisel arvestatakse lisaks kohtlemise kestusele ka füüsilist ja vaimset mõju isikule, isiku sugu, vanust, tervislikku seisundit (vt näiteks Iirimaa vs. Ühendkuningriik, nr 5310/71, punkt 162).
56. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et perioodidel 29.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.2013 viibimine ilma kunstliku valgustuseta kambris, arvestades seda, et nimetatud perioodid olid lühiajalised ning ka asjaolu, et sel ajal tõusis päike kell 5:00 ja loojus kell 21:48 ning kinnipeetavate päevakava kohaselt oli öörahu kella 22:00st kuni 06:00ni, võis kunstliku valguse puudumine küll tekitada kaebajale mõningaid ebamugavusi, kuid need ebamugavused ei ole käsitatavad inimväärikuse alandamisena. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kunstliku valgustuse puudumisega nimetatud perioodil oleksid tema jaoks kaasnenud täiendavad piirangud, mis tõid kaasa väärikuse alandamisena käsitatavaid kannatusi. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et vastustaja ei ole põhjustanud kaebajale väärikuse alandamise läbi mittevaralist kahju ning seega on halduskohus põhjendatult jätnud kaebuse rahuldamata.
57. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole enda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/