KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene ja Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise 19.04.2016, Tartu aeg ja koht Haldusasja number 3-13

) § 15 lg 2 ja § 15 lg 7 p 2 ning majandustegevuse registri seaduse (MTRS) § 13 ja § 24 lg 1 p

1. Otsuse kohaselt on kaebaja pärast kütuse müügi registreeringu uuesti saamist 01.06.2011 deklareerinud käivet, mis ületab ühes kalendrikuus 440 000 eurot
2. aastal neljal kuul,
3. aastal üheksal kuul ja
4. aastal üheksal kuul. Seejuures oli
5. aasta augustis ja septembris hüppeline käibe tõus, ületades 10 miljonit eurot. Maksuhaldur tuletas 31.10.
6. a teavitusega nr 12.2-7/338 (tl I-184) kaebajale meelde teavitamiskohustust kütuse müügi käibe ületamisest. Kaebaja on korduvalt rikkunud

§ 14lõikes 5 sätestatud teavitamiskohustust.

KMD-dest nähtuvalt on tõusnud ka kaebaja tasumisele kuuluv käibemaksukohustus võrreldes 2011 MTA-le esitatud andmetega. Teavitamiskohustuse rikkumine ei ole ainus rikkumine, vaid kaebajal on esitamata ka

1. aasta majandusaasta aruanne. Kaebaja ei aita kaasa tagatise ülevaatamise menetlusele, mistõttu tekkis kahtlus, et kaebaja käibemaksukohustus võib olla suurem kui KMD-des näidatud. Selleks, et edasisi rikkumisi ära hoida, pidas MTA põhjendatuks kaebaja registreeringu kustutamist. Viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks ja avalike huvide kaitseks on vajalik maksuhalduri viivitamatu sekkumine.
2. Kaebaja esitas 12.12.2013 kaebuse (tl I-3-8) taotlusega tühistada MTA 09.12.
3. a otsus nr 12.2-7/259-
4. Kaebaja pidas oma õigusi rikkuvaks asjaolu, et maksuhaldur küsis 27.11.
5. a korraldusega teavet ja andmeid, et alustada tagatise ülevaatamise menetlust ning samas tegi otsuse hoopis registreeringu kustutamiseks. Samas ei andnud maksuhaldur kaebajale mingit võimalust oma seisukohtade esitamiseks. Kaebaja arvates on registreeringu kustutamine maksuhalduri sanktsioon selle eest, et kaebaja vaidlustas teabenõude korraldused. Maksuhaldur rakendas ebaõigesti

§ 15lg-t 7.

Vastavalt nimetatud sätetele võib maksuhaldur teha registreeringu kustutamise otsuse, kui kütuse müüja ei ole maksuhaldurit teavitanud vastavalt

§ 14lõikes 5 sätestatule.

Kaebaja teavitas maksuhaldurit oma käivetest, seega oli riik teadlik kaebaja käivetest ning omas võimalust alustada vajadusel tagatise määramise või suurendamise menetlust. Kaebaja deklareeris käibemaksu õigesti. Maksuhaldur arvestas valesti laekumiste ja ülekannete summad. 2 Kaebaja ei teinud tehinguid registreeringuid mitteomavate isikutega, ei takistanud tagatise menetlust ning esitas maksuhaldurile värskete andmetega bilansi ja kasumiaruande. Majandusaasta aruanne on samuti valmis, kuid see on veel auditeerimata. Maksuhaldur ei teostanud negatiivse otsuse tegemisel hea halduse menetlust. Lemmatsi tanklas toimus aktiivselt kütusemüük ning registreeringu kustutamine toimus kaebajale ootamatult. 6. Vastustaja esitas haldusasjas seisukohad (tl II-103-105) ja taotles jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsus on maksuhalduri arvates õiguspärane, kaalutletud, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele. Kaebaja on korduvalt rikkunud

§ 14lg 5 sätestatud teavitamiskohustust.

Maksuhalduril on kahtlus, et kaebaja tahtlikult esitab maksuhaldurile teavet ja dokumente valikuliselt ning maksuhalduril on kaebaja kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu äriühingu käivet võimatu kontrollida. Maksuhaldur ei rikkunud ärakuulamispõhimõtet ning kaebaja on teadlik, et teavitamiskohustuse rikkumine võib kaasa tuua majandustegevuse registris vedelkütuse müügi registreeringu kustutamise. Maksuhaldur asus paikvaatluse tulemusena seisukohale, et Külitse külas Lemmatsi tankla on suletud ning kaebaja ei tegutse nimetatud tegevuskoha aadressil. Vastustaja hinnangul on õigesti kohaldatud

§ 15

lg 7 p 2, mille eesmärgiks on tagada vedelkütuseturul aus konkurents ning majandustegevuse registris peavad omama registreeringut vaid isikud, kes järgivad seadusi. Käesoleval juhul on selgelt olemas kaalukas huvi, et ei saaks jätkuda isiku tegevus, ilma et maksuhalduril puuduks võimalus põhjendatud kahtluse korral kaebaja KMD-des esitatud andmeid kontrollida. Seda enam, et isik ei olnud

1. aasta majandusaruannet otsuse tegemise ajal äriregistrile esitanud. ja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Kaevatava otsuse p-s 1.4 on arvutuslik viga, mida maksuhaldur oli nõus ära märkima ka kompromisskokkuleppes.
2. Halduskohus jättis 23.01.
3. a otsusega (tl II-108-111) kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kohaldamisele kuuluvad vedelkütuse seaduse ja majandustegevuse registri seaduse (MTRS) sätted, mis kehtisid ajal mil viidi läbi haldusmenetlus ja tehti kaevatav haldusakt.

§ 15

lg 2 kohaselt on majandustegevuse registri seaduse tähenduses registreerimismenetlust teostavaks haldusorganiks MTA.

§ 15

lg 7 p 2 kohaselt võib maksuhaldur lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule teha registreeringu kustutamise otsuse, kui kütuse müüja ei ole maksuhaldurit teavitanud vastavalt

§ 14

lgs 5 sätestatule, mille kohaselt peab kütuse müüja teavitama maksuhaldurit eelnevalt viis tööpäeva ette kavatsusest ületada oma

§ 14

lg 1 punktis 6 nimetatud maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus, kui isik soovib tegeleda kütuse müügiga. Registreerimismenetlus viiakse läbi MTRS

1. peatüki sätete alusel ning nimetatud seaduse § 24 lg 1 alusel saab haldusorgan teha registreeringu kustutamise otsuse nimetatud sätte punktide loetelu alusel. Kaebaja puhul on rakendatud MTRS § 24 lg 1 punkti
2. Halduskohus nõustus maksuhalduriga, et tulenevalt maksuhaldurile pandud ülesannetest, peab maksuhaldur tegutsema kiirelt ja otsustavalt. Samuti, et kaebaja suhtes ei rikutud ärakuulamispõhimõtet, kuna kaebaja ärakuulamine ei oleks saanud mõjutada maksuhalduri poolt tehtud otsust. Haldusmenetlust saab läbi viia menetlusosalist ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks tuleb koheselt tegutseda ning haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 58 tulenevalt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et mõningaid menetlusnõudeid on rikutud kui rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Iseenesest on menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamata jätmine menetlusnõude rikkumine, kuid antud juhul on kaebajal olnud võimalus 3 omapoolsete selgituste andmiseks ja dokumentide esitamiseks enne kaevatava otsustuse tegemist. Maksuhaldur tegi äriühingu suhtes korraldused, milles anti võimalus omapoolesete selgituste andmiseks ning dokumentide esitamiseks. Kaebaja on need vaidlustanud ning leidnud, et võib dokumente esitada valikuliselt. Maksuhaldur tegi kaebajale teatavaks, et kui ta ei esita küsitud dokumente, teeb maksuhaldur otsustuse olemasolevate dokumentide põhjal.

§ 15

lg 7 p 2 alusel võib maksuhaldur teha registreeringu kustutamise otsuse, kui isik ei ole teavitanud maksuhaldurit vähemalt 5 tööpäeva ette kavatsusest ületada oma plaanis sisalduvat maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus. Asja materjalide kohaselt oli kaebajal kohustus maksuhaldurit teavitada, kui maksimaalne kütuse müügi käive ületab ühes kalendrikuus 440 000 eurot, kuid siiani on kaebaja seda kohustust eiranud. Maksuhaldur on koostanud ja esitanud kohtule tabeli (periood 2011 juuni kuni 2014 oktoober, välja arvatud mõned kuud), milles on toodud kaebaja 20% määraga maksustatav käive ja maksimaalse käibe (440 000 eurot) ületanud summade suurused esitatud KMD-de alusel. Kaebaja teadis kohustusest, et tuleb teavitada maksuhaldurit käibe ületamisest ning samuti teadis kaebaja ka saabuvat tagajärge, kuid kaebaja oma kohustust ei täida. Maksuhaldur koostas teavituse nr 12.2-7/338 (tl I-184), millega tuletas kaebajale meelde, et juhul, kui kütuse müüja maksuhaldurit käibe ületamisest ei teavita, võib maksuhaldur

§ 15lg 7 p 2 alusel teha majandustegevuse registreeringu kustutamise otsuse.

Halduskohus leidis, et maksuhaldur on kaebaja suhtes eeltoodud seaduse sätteid õiguspäraselt rakendatud. Kaebaja väide, et on maksuhaldurit teavitanud oma käivetest ning on deklareerinud oma käivet õigesti, ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi sellekohast tõendit maksuhaldurile ega kohtule, vaid vaidlustas maksuhalduri korraldused, millega maksuhaldur andis kaebajale võimaluse dokumentide ja tõendite esitamiseks. Kaebaja ei reageerinud maksuhalduri poolt saadetud teavitamiskohustusele ja esitas maksuhaldurile dokumente valikuliselt. Kuna teavitamiskohustust on eiratud, on maksuhaldur õiguspäraselt kohaldanud vaidlusalusel perioodil kehtinud

§ 15lg 7 p 2 ja MTRS § 24 lg 1 p 4 sätestatut.

Kaebaja väitis, et ei ole takistanud maksuhaldurit tagatise menetlemisel. Tuvastamist leidis asjaolu, et kaebaja ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, mis raskendab oluliselt maksuhalduri tööd. Kaasaaitamiskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada korrektset raamatupidamisarvestust ja säilitada oma majandustegevuse dokumente, et esitada need maksuhaldurile oma õiguste kaitseks soodsa lahendi saamiseks. Kaebaja kaasaaitamiskohustuse eiramine annab aluse kahtluseks, et isik võib varjata oma tegelikku maksukohustust. Maksuhaldur alustas 04.10.2013 kaebaja suhtes tagatise ülevaatuse menetluse, kuid kaebaja ei esitanud maksuhaldurile vajalikke dokumente. Analüüsides kaebajalt saadud andmeid, ilmnes, et kaebaja rikkus

§ 14lg-st 5 tulenevat teavitamiskohustust.

Pangakontode väljavõtetest on näha, et arvete tasumised on toimunud peale isikute kütuse müügi registreeringute peatamist või kustutamist ning arvete tasumised on toimunud läbi kolmandate isikute. Samuti ei saa pidada kokkusattumuseks asjaolu, et kaebaja on kütust ostnud isikutelt, kes on koheselt ka oma tegevuse äris lõpetanud. Majandustegevuse registris peaksid omama registreeringut isikud, kes on korrektsed seaduste täitmise osas ning samuti on oluline, et kütuse valdkonnas tegutsevatele isikutele on määratud tagatis, mis nende tekkida võivat maksukohustust reaalselt tagaks. Seega on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et ei saa pidada õigeks kaebaja tegevuse jätkamist ilma, et maksuhalduril puuduks võimalus põhjendatud kahtluse korral kaebaja KMD-des esitatud andmeid kontrollida. Edasiste rikkumiste ärahoidmiseks on põhjendatud kaebaja registreeringu kustutamine. Kaebaja suhtes on tehtud 31.03.2014 otsus nr 12.2-3/2199-12, millega kustutati kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist. Nimetatud otsuse on kaebaja vaidlustanud haldusasja nr 314-50441 raames. 4 Kaebaja väitel tegutseb tal hetkel kütusemüügi tankla Lemmatsis, mille tegevuse tõendamiseks esitas kaebaja kohtule mõned arved. Halduskohus leidis, et mõned ostutšekid tanklapoes ei ole tõendiks aktiivsele äritegevusele ega äriühingus toimuva kohta ning ei muuda käesolevas asjas tehtud otsustust. Kaevatava otsuse p-s 1.4 sisalduva maksuhalduri poolt tunnistatud arvutusliku vea osas leidis halduskohus, et see ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks, kuna see ei muuda asja sisulist otsustamist. Vastustaja lisas asja materjalide juurde Exeli tabelis tehtud uued arvutused ja esitas pangaväljavõtted, millega muutusid vaidlusaluse otsuse p-s 1.4 sisalduvad arvutused ning summa. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 8. 23.02.2015 esitas kaebaja hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl II-119-123, II149149p), milles taotleb halduskohtu otsuse ja MTA 09.12.2013. a otsuse nr 12.27/2599 tühistamist. MKS § 13 kohaselt on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamusi ega vastuväited. Sama põhimõtte kehtestab HMS § 40 lg 1 ja 2. MTA on 04.10.2013. a ja 27.11.2013. a korraldustega nõudnud andmeid, et teostada kaebaja suhtes kütuse käibemaksu tagatise ülevaatamise menetlust

§ 42ja § 24 lg 1 p 1 järgi.

Mõlemad MTA korraldused on tunnistatud kehtetuks. Seejärel tegi MTA ootamatult 09.12.2013. a otsuse vedelkütuse müügi registreeringu kustutamise kohta majandustegevuse registrist. Selles osas ei ole kaebajale antud mingit võimalust seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja vaidlustas õigustatult MTA korraldused tagatise ülevaatamiseks, sest mõlemad korraldused tunnistati MTA enda poolt kehtetuks. Kaebajale oli teada, et MTA võib teha otsustuse tagatise suurendamiseks, sest tegemist oli tagatise ülevaatamise haldusmenetlusega. Kaebaja sai anda andmeid ja selgitusi vaid tagatise ülevaatamise menetluses ja küsimustes, mitte mõnes muus menetluses. Halduskohtu seisukoht on täielikult põhjendamata. Maksuhaldur põhjendas vaidlustatud otsuse p-s 2.7, et kaebaja käibemaksukohustus võib olla suurem, kui KMD-des näidatud ning käibemaksu õigeaegseks laekumiseks ja õigeks summas laekumiseks on vajalik MTA viivitamatu sekkumine. MTA tõi vaidlustatud otsuse p-s 1.4 esile, et kaebaja on jätnud tasumata käibemaksu summas 601 567,95 eurot. Tegemist oli MTA arvutusliku veaga, mida MTA kohtumenetluses tunnistas. Seega langes ära alus, millega MTA põhjendas HMS § 40 lg 3 p 1 rakendamist. Etteheide maksude mittemaksmise kohta oli MTA vaidlustatud otsuses kõige olulisem tegur. Registreeringu kustutamine oli MTA sanktsioon selle eest, et kaebaja kaitses oma huve teabenõudmiste korraldusi vaidlustades, ja tegi seda põhjendatult. MTA tegi menetluse jooksul korduvalt ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kohtuliku kompromissiga, mille raames MTA tunnistaks ise vaidlustatud otsuse kehtetuks. MTA sai aru, et ta oli teinud otsuses arvestusliku vea, mille kaudu on ekslikult heidetud kaebajale ette maksude mittetasumist. Samas ei soovinud MTA apellandi menetluskulusid tasuda, mistõttu ei jõutudki asjas kompromissile. Halduskohus ei ole arvestanud, et mõlemad MTA korraldused teabe nõudmiseks olid õigusvastased ja tunnistati kehtetuks. MTA ei andnud kolmandat teabe nõudmise korraldust, vaid andis selle asemel korralduse majandustegevuse registrist kustutamiseks. Kaebajale ei saa heita ette korralduste vaidlustamist olukorras, kus vaidlustamine oli edukas. MTA on vaidlustatud otsuse, mis on kaalutlusotsus, teinud eelkõige lähtudes otsuse p-s 1.4 sisalduvast arvutuskäigust apellandi käibemaksu tasumise kohta, millega on mh põhjendatud kaebaja ärakuulamata jätmist. MTA on vaidlustatud otsuse p-st 1.4 nähtuvalt analüüsinud kaebaja pangakontode väljavõtteid perioodil 01.03.2013 kuni 10.10.2013 ja teinud järelduse, 5 et kaebaja kontodele on laekunud kokku 31 863 459,41 eurot ja üle kantud 28 254 051,69 eurot. MTA järeldab, et laekumist ja ülekannete vahe on 3 609 407,72 eurot, millelt tulnuks tasuda käibemaksu 601 567,95 eurot. Kaebaja lisas asja juurde oma pangakontode väljavõtted ja analüüsi, mille kohaselt on laekumiste ja ülekannete vahe vaid 5 592,24 eurot, mitte 3 609 407,72 eurot. Sellelt summalt on maksud tasutud. MTA järeldas, et kaebaja on korduvalt rikkunud

§ 14

lg 5 sätestatud teavituskohustust, kuna näiteks 2013 on viiel kuul ületatud käivet, mis vastab 440 000 eurole. Kaebaja on selgitanud menetluses korduvalt, et kütusemüüjad täidavadki oma

§ 14

lg 5 teavituskohustuse läbi igakuiste, 15.-ndaks kuupäevaks esitatavate kütusearuannete ja 20.ndaks kuupäevaks esitatavate KMD-dega. Kaebaja on esitanud vastavad aruanded käesoleva asja materjalide juurde. Nõnda oli MTA alates 2011. a maist teadlik kaebaja käivetest, nende tasemest ja kõikumistest ning omab võimalust alustada vajadusel tagatise määramise/suurendamise menetlust. Praktikas on

§ 14

lg 5 tekitanud küsimusi nö etteulatuva teavitamise võimalikkusest, kuna kütusetehingute puhul on pea võimatu 5 päeva ette prognoosida, millistes kogustes ja hindadega hakatakse tehinguid tegema, st mis hetkel ja kas toimub äriplaanis näidatud käibetaseme ületamine. MTA on juba pikema aja jooksul aktsepteerinud olukorda, kus ta saab kütusekäitleja käivetest teada läbi igakuiste KMD-de ja kütusearuannete. Kaebaja on ka vahetult suhelnud maksuametnikega käivete teemal, mh MTA poolt

1. a oktoobris saadetud teatise osas. MTA jäi toona selgitustega rahule. Kaebaja peab ebaproportsionaalseks meedet tema registrist kustutamiseks. MTA on ise vaidlustatud otsuses möönnud (p 1.3), et MTA saab isiku käibeandmete kohta informatsiooni ka KMD-dest. MTA on heitnud vaidlustatud otsuse punktis 1.5 ette, et esineb kahtlus, mille kohaselt olevat kaebaja teinud kütusetehinguid mõningate äriühingutega (OÜ SimCity, Oil Pluss Grupp OÜ, Luxoil OÜ jt), kellel oli kütuseregistreering selleks hetkeks kustutatud. Kaebaja esitas kohtule üksikasjalikud andmed, mille kohaselt ei ole ta teinud ühtegi tehingut isikutega, kellel oleks selleks hetkeks olnud registreering kas peatatud või kustutatud. Kaebaja suhtes ei ole seni alustatud eelviidatud tehingute osas maksumenetlust ega muud menetlust. Seega on ka need MTA kahtlused alusetud. MTA vaidlustatud otsuse p-s 1.6 viidanud, et veendus paikvaatluse raames, et kaebaja Lemmatsi tankla on suletud ja kaebaja ei tegutse nimetatud tegevuskoha aadressil. Kaebaja leiab, et halduskohus on Lemmatsi tankla osas rikkunud uurimispõhimõtet. Kaebajal on Lemmatsi tanklas ja tanklapoes tööl kaks inimest, aktiivne kütuse jaemüük toimub seal igapäevast ja MTA on sellest hästi teadlik.
2. MTA palub apellatsioonkaebusele esitatud ja hiljem täiendatud vastuses (tl II-131-134p, II-142-143, II-154-154p) jätta see rahuldamata. Tõendite kogum, mille kaebaja 04.10.
3. a korralduse alusel valikuliselt esitas, ei olnud piisav, et määrata kütuse õiglane tagatis. HMS § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Selleks, et edaspidiseid rikkumisi ära hoida on põhjendatud kaebaja registreeringu kustutamine ilma teda teavitamata, sest viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks ja avalike huvide kaitseks on vajalik MTA viivitamatu sekkumine. Majandustegevuse registris peaksid omama registreeringut ainult isikud, kes on korrektsed maksuseaduste, tollieeskirjade ja

-i täitmise osas. Samuti on oluline, et kütuse valdkonnas tegutsevatele isikutele oleks määratud kütuse tagatis, mis nende tekkida võivat maksukohustust reaalselt tagaks. Kaebajalt küsiti 04.10.2013. a korraldusega andmeid, veendumaks KMD andmete õigsuses, et selgitada välja kütuse müügist tekkinud käive. Andmete küsimise õigus tuleneb peale MKS-i ka

§ 14lg-st 2 ning § 15 lg-st 2.

Kui majandusregistris registreeringust huvitatud isik ei 6 esita tõendeid majandustegevusega tegelemise jätkamiseks, tekitab see põhjendatud kahtluse KMD-des esitatud andmete õigsuses. Kuna maksuhalduri pädevusse kuulub nii käibemaksukohustuslaste registri pidamine ja kontroll kui ka

-st tulenev järelevalve majandusregistris registreeritud isikute üle, siis kõiki asjaolusid hinnates oli vaidlusaluse otsuse tegemine põhjendatud ja otsuse tegemisega viivitamine lubamatu. Kaebaja käitumisest nähtub eesmärk menetlust venitada ja maksuhaldurile andmete esitamine võimalikult pikaks ajaks edasi lükata. Vaidlusaluse otsuse tegemine oli vajalik, kuna see teenib olulist avalikku huvi ausa konkurentsi tagamiseks.

-i ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE III) seletuskirja kohaselt riivas kütuseturul kujunenud olukord oluliselt seadusekuulekate ettevõtjate huve, sest nad on sunnitud konkureerima ettevõtjatega, kes käibemaksupettuste toimepanemise läbi saavad ebaausa konkurentsieelise. Seetõttu peab riik rakendama meetmeid, mis muudaks kütusesektori võimalike käibemaksupettuste läbiviijate jaoks senisest oluliselt vähematraktiivsemaks ning muudaks taas võimalikuks võrdse konkurentsi. MTA-l on kohustus tagada maksuhalduri pädevusse kuuluvate registrite nõuetekohane toimimine ja takistada registreeringute kuritarvitamist. Tulenevalt maksuhaldurile pandud ülesannetest peab maksuhaldur reageerima kiirelt ja otsustavalt, kui tuvastatakse, et kütusekäitleja jätab seadusest tulenevad kohustused täitmata. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kaebaja teadlikult ei teavita maksuhaldurit kütuse käibe suurenemisest. Antud olukorras on apellant korduvalt oma seadusest tulenevat kohustust eiranud. MTA ning kaebaja ei ole kompromissi läbirääkimisi isegi alustanud. Seega ei saanud toimuda ka sisulisi väitlusi. Ettepaneku kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks tegi kohus ja menetluspoolte esindajad lubasid kompromissi võimalikkust esindatavatega arutada, kusjuures just kaebaja väitis, et kaebaja on loomulikult nõus kompromissi saavutamisega (05.06.2014 istungi protokoll, lk 5). Halduskohtu seisukoht on kooskõlas HKMS § 59 lg-s 1 sätestatuga, nimelt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad. Seega, kui kaebaja leidis, et mingid dokumendid võivad asja lahendamisel tähtsust omada, oleks ta pidanud esitama kohtule taotluse nende dokumentide väljanõudmiseks ja tõendina kohtuasja juurde võtmiseks või esitama need ise. Kaebaja sellist taotlust ja usaldusväärseid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Kõik muud dokumendid, mis kaebaja kohtumenetluses esitas, on halduskohus asja materjalide juurde võtnud ning analüüsinud neid koos teiste tõenditega. KMD-d on formaalsed tõendid seni, kuni maksuhaldur on nende aluseks olevaid arvestusi kontrollinud, ning need ei asenda ka

-st tulenevat teavitamiskohustust. Vastustaja viitab 01.07.2014 jõustunud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 38 lg-tele 1 ja

1. Seadusandja jätkuv tahe on, et kütuse müüja teavitab MTA-d kütuse müügi maksimaalse käibe ületamise kavatsusest. Käibe tõusust etteteatamine on vajalik selleks, et maksuhaldur saaks õigeaegselt hinnata tagatise piisavust ja vajadusel rakendada meetmeid õiglase tagatise määramiseks. Kaebaja ei ole ka pärast 09.12.2013 tehtud otsust kordagi teavitanud MTA-d käibe tõusust. Maksuhaldur võrdles 09.12.
2. a otsuse p-s 1.4 käibedeklaratsioonides esitatud andmeid ning leidis, et isik deklareerib 20% määraga maksustatavat käivet ja sisendkäibemaksu peaaegu võrdsetes summades, mistõttu riigile laekub keskmiselt 10 000 000 euro suuruste käivete puhul käibemaksu kõigest 1400–1700 eurot (09.12.
3. a otsuse lisa 1). Kuna kaebaja kõiki andmeid ei esitanud, püüdis maksuhaldur pangakontode laekumiste ja ülekannete põhjal tuua välja kaebaja ligikaudse käibe. Arvutusliku vea tõttu tuli laekumiste ja ümberkannete vahe tegelikkusest suurem. Samas on maksuhaldur osundanud 09.12.
4. a otsuse p-s 1.4 sellele, et arvutuslikud andmed ei ole täpsed, sest laekumisi ja käibeid ei saa samastada. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses usaldusväärseid tõendeid (näit arved), mis kinnitaksid, et tehingud MTA 09.12.
5. a otsuse p-s 1.5 nimetatud äriühingutega võisid 7 toimuda enne, kui need kustutati erinevatest registritest. Kütusemüügi puhul toimuvad maksupettused väga suurtes mahtudes ja lühikese aja jooksul ning juba maksusummade riigieelarvesse tasumise ajaks on vastavat kohustust kandev ettevõtja tegevuse lõpetanud, selle juhtideks on saanud variisikud ning ajaks, mil maksuhaldur pettuse avastab, on maksukohustust kandev ettevõtja ka varatu, mistõttu reaalselt temalt maksude sissenõudmine võimalik ei ole. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja võis olla heatahtlik ostja, kes kütuse müüjate tausta ei tea. Kaebaja käitumisest nähtub, et eesmärgiks on asja venitamine ja andmete esitamise võimalikult pikaks ajaks edasi lükkamine. Selline kaebaja käitumine viitab selgelt võimalusele, et kaebaja võib registreeringut registrites kuritarvitada. Suuremas osas on tehtud ülekandeid läbi kolmandate isikute (09.12.
6. a otsus, p 1.4). 29.11.2013 viis maksuhaldur läbi paikvaatluse kaebaja majandustegevuse registrisse kantud tegevuskohas aadressil Lemmatsi tankla, Külitse küla, Ülenurme vald, Tartumaa. Maksuhaldur veendus vaatluse käigus, et Lemmatsi tankla on suletud ning kaebaja ei tegutse nimetatud tegevuskoha aadressil. Vaatluse ajal viibis objektil OÜ VVP Kinnisvara juhatuse liige V. Piljukov, kes oli tankla haldaja juba pikemat aega ning tema ei teadnud kaebajast midagi. Tema sõnul pärast remonti hakkab tanklas tegutsema Kõrveküla Tankla OÜ. Seega otsuse tegemise ajal kaebaja tegevust majandusregistris märgitud aadressil ei toimunud. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei tähenda kaebajale võimatust sellel tegevusalal tegutseda, vaid kaebajal on võimalus esitada MTA-le taotlus tegevusloa saamiseks koos kõigi vajalike dokumentidega. See tagaks võimaluse määrata kaebajale õiglane kütuse tagatis, mis on kütuse müügiga tegeleva ettevõtte tegevusloa üheks eelduseks ning tagamaks tehingutelt riigile tasumisele kuuluva käibemaksu laekumist riigi eelarvesse. Juba 10.05.
7. a otsuses nr 12.2-7/230-1 juhtis MTA kaebaja tähelepanu

§ 14

lg-le 5 ja

§ 15lg 1 p-le.

Samuti hoiatas MTA, et juhul, kui kütuse müüja MTA-d käibe ületamisest teavitanud ei ole, võib MTA

§ 15lg 7 kohaselt teha majandustegevuse registreeringu kustutamise otsuse.

Otsuses sisaldusid ka juhised, et teavitus tuleb esitada eposti aadressile mtr@emta.ee ja seda juhul, kui nimetatud andmed on muutunud enam kui 10%. MTA saatis 31.10.2012 kaebajale teavituse nr 12.2-7/338, milles tuletas meelde teavituskohustust viidates

§ 14

lg-le 5 ning

§ 15lg 7 p-le 2.

Majandustegevuse registris kaebaja kütuse müügi registreeringu kustutamine riivab kaebaja ettevõtlusvabadust ning võib mõjutada kaebaja majanduslikku olukorda, kuid see on välditav kaebaja enda poolt. MTA on alustanud 02.09.

1. a korraldusega kaebaja käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil juuli
2. Kaebus korralduse tühistamise nõudes on halduskohtu menetluses (haldusasi nr 3-14-52847). Seega ka üksikjuhtumi kontroll on takistatud kaebaja venitamise ja valikulise dokumentide esitamise tõttu. Maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt võib teha järelduse, et kontroll päädib täiendavate maksude määramisega. Kaebaja on ka teistes kontrollides esitanud teavet ja dokumente valikuliselt ja on andnud teavet vaid isikute kohta, kes eeldatavalt tehinguid kinnitavad. Kaebaja suhtes läbiviidud üksikjuhtumi kontrollis tuvastas MTA suuremahulise käibemaksupettuse, kus äriühing deklareeris alusetult sisendkäibemaksu summas 2 323 497 eurot (haldusasi nr 3-16-339). Kaebaja puhul on äriühingu ainus seaduslik esindaja variisik, kes on pikemat aega kaebaja juhatuse liige ning kes esindaja sõnul korraldas kogu majandustegevust ainuisikuliselt, kuid kellelt maksuhaldur seletusi ei ole üldse saanud. Maksuhalduril ei ole olnud võimalik ka teistes menetlustes, mis on alustatud pärast detsembrit 2013, V. Kortšakalt seletusi saada. Käesolevaks ajaks on äriühingu juriidiline aadress muudetud Tartust Narva. Kaebaja on varatu ja äriregistri andmetel on kaebajale tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus, sest on esitamata
3. aasta majandusaasta aruanne. 8 MTA suurendas 27.04.
4. a otsusega nr 12.2-7/00023-3 kaebaja tagatist 2 323 500 euroni, mille kaebaja jättis esitamata. Tartu Ringkonnakohus peatas 26.06.
5. a määrusega haldusasjas nr 3-15-1246 MTA 27.04.
6. a otsuse täitmise kuni asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni alates hetkest, kui kaebaja on MTA-le esitanud tagatise summas 100 000 eurot. Kohtu poolt määratud tähtajaks kaebaja MTA-le tagatist summas 100 000 eurot ei esitanud. MTA peatas 15.10.
7. a otsusega nr 12.2-7/00138-1 MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel kaebaja kütuse müügi tegevusloa nr VKM000743 täielikult alates 16.10.
8. Peatamine kehtib kuni MTA 27.04.
9. a otsuses nõutud käibemaksutagatise esitamiseni ja 15.10.
10. a otsuse kehtetuks tunnistamiseni või 09.12.
11. a otsuse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni haldusasjas nr 3-13-
12. Halduskohtu 15.01.
13. a esialgse õiguskaitse määruse tõttu sai kaebaja tegutseda kütuse käitlejana, kuid kaebaja on pikemalt tegutsenud ilma, et oleks esitanud seadusest tulenevat kütuse käitleja tagatist, samas kui äriühing deklareeris kütuse käivet suurtes kogustes. Seega on kaebaja saanud pikemat aega tegutseda (vaidlustades ka kõik tema suhtes tehtud haldusaktid) kütusekäitlejana tingimustel, mis on vastuolus konkurentsiseadusega ja mis takistab maksuhalduri ülesannete täitmist seaduste ühetaolisel kohaldamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab MTA 09.12.
15. a otsuse nr 12.2-7/259-
16. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on eksinud 23.01.
17. a otsust tehes nii seaduse formaalsete kui materiaalsete nõuete kohaldamisel.
18. MTA 09.12.
19. a otsuse nr 12.2-7/259-9 õiguslikeks alusteks olid kuni 30.06.2014 kehtinud

§ 15

lg 7 p 2 koosmõjus

§ 14lg-ga 5 ning MTRS § 24 lg 1 p-ga 4.

Vastavalt

§ 15

lg 7 p-le 2 võis MTA teha registreeringu kustutamise otsuse, kui kütuse müüja ei ole MTA-d teavitanud vastavalt

§ 14

lõikes 5 sätestatule.

§ 14

lg 5 kohaselt peab kütuse müüja teavitama MTA-d eelnevalt vähemalt viis tööpäeva ette kavatsusest ületada oma registreerimistaotluses sisalduvas äri- või muus tegevusplaanis nimetatud maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus. Kuni 30.06.2014 kehtinud MTRS § 24 lg 1 p 4 sätestas, et haldusorgan teeb registreeringu kustutamise otsuse ja seda kajastava kande viie tööpäeva jooksul muul seadusega sätestatud juhul.

1. Ringkonnakohus selgitab, et käesolev kohtuotsus tugineb kahele 09.12.
2. a otsuse olulisele veale. Esiteks on kaebaja jäänud nõuetekohaselt ära kuulamata, mis võis mõjustada tehtavat otsust. Teiseks on 09.12.
3. a otsuse kaalutlused ka olulises osas sisuliselt vigased.
4. MTA jättis kaebaja 09.12.
5. a otsuse õigusliku tagajärje osas ära kuulamata. MTA on oma apellatsioonimenetluses esitatud täiendavas seisukohas küll viidanud 10.05.
6. a otsusele nr 12.2-7/230-1, kuid ei ole seda kohtule esitanud. Lisaks on see otsus tehtud enne 01.06.
7. a otsust nr 12.2-7/230-1, millega MTA määras kaebaja käibemaksu vähendatud suuruseks 0 eurot ja andis uue registreeringu nr VKM
8. Teiseks on MTA viidanud 31.10.
9. a teavitusele nr 12.2-7/338 (tl I-184). Ringkonnakohus märgib, et ka see on tehtud rohkem kui aasta enne 09.12.
10. a otsust. Ajalises kontekstis 09.12.
11. a otsusega on 04.10.
12. a korraldus nr 12.2-7/259-1 (tl I-10-10p), millega vastustaja alustas kaebaja 0eurose tagatise ülevaatamise menetlust. Kuna selles korralduses ei ole ühtegi viidet võimalusele, et kaebaja võidakse kustutada majandustegevuse registrist, siis nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et 09.12.
13. a otsuse osas on kaebaja jäänud nõuetekohaselt ära kuulamata. MKS § 13 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava 9 haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Samasisulise kohustuse sätestavad ka HMS § 40 lg-d 1 ja
14. Kaebajal ei olnud enne 09.12.
15. a otsust alust eeldada, et käimasoleva haldusmenetluse tulemuseks võiks olla registreeringu kustutamine majandustegevuse registrist.
16. Halduskohus leidis HMS §-le 58 tuginedes, et ärakuulamiskohustuse eiramine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus märgib esmalt, et

§ 15

lg 7 p 2 alusel koosmõjus

§ 14lgga 5 ning MTRS § 24 lg 1 p-ga 4 tehtav haldusotsus oli kaalutlusotsus.

Majandustegevuse registrist kustutamine on oluline ettevõtlusvabaduse piirang, mille kohaldamisel peab arvesse võtma ka puudutatud isiku õigusi. Selline otsus tuleb langetada konkreetse kaasuse asjaolude pinnalt pärast uurimispõhimõtte nõuetekohast täitmist. Oluliste põhiõiguste piirangute korral on menetlusreeglite järgimisel olulisem roll. MTA poolt apellatsioonimenetluses esitatud faktid kaebaja hilisema käitumise kohta võivad küll kinnitada MTA versiooni, kuid kaebaja hilisem käitumine võib olla osaliselt ka tingitud MTA poolsest rikkumisest. Hilisemast rikkumisest ei saa järeldada varasemat. HMS § 58 tuleb kaalutlusotsuse puhul kõne alla siis, kui kaalutlus on nullile taandatud. Käesoleval juhul ei ole sugugi välistatud, et peale kaebaja nõuetekohast ärakuulamist oleks MTA teinud nt otsuse tagatise suurendamise kohta. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ärakuulamiskohustusest loetleb erandid HMS § 40 lg 3 ja samasisuline MKS § 13 lg 2 ning HMS § 58 kohaldatavus ärakuulamiskohustuse rikkumise korral on küsitav. Riigikohus on asunud seisukohale, et ärakuulamisõiguse rikkumine on sedavõrd jäme rikkumine, mis sõltumata otsuse sisule antavast hinnangust toob kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise (RKHKo 29.05.2006, 3-3-1-23-06, p 15; 10.12.2010, 33172-10, p 20). Ringkonnakohus leiab, et puudub õigustus sellest põhimõttest maksumenetluses kõrvale kaldumiseks, sest haldusmenetluse reegleid ei tohiks rakendada valikuliselt. Eeltoodust tulenevalt on 09.12.

1. a otsus formaalselt õigusvastane ärakuulamiskohustuse rikkumise tõttu.
2. MTA põhjendas 09.12.
3. a otsuse p-s 2.7 kaebaja ärakuulamata jätmist HMS § 40 lg 3 p-ga 1, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. MTA põhjendas seda kaasaaitamiskohustuse rikkumisega kaebaja poolt ning kahtlusega, et kaebaja käibemaksukohustus võib olla deklareeritust oluliselt suurem. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebaja käibemakuskohustus ei olnud 09.12.
4. a otsuse tegemise ajal deklareeritust oluliselt suurem. Kaasaaitamiskohustuse rikkumiseks pidas MTA aga seda, et kaebaja vaidlustas MTA poolsed dokumentide esitamise ning suulise teabe andmise nõuded. Ringkonnakohus leiab, et õigusriigis on isikul kohustus jagada riigiga vaid seda teavet, milleks ta on seaduse järgi kohustatud. Ülejäänud informatsiooni esitamata jätmist ei tohi isikule ka kaudselt ette heita. Kuna MTA tunnistas 13.11.
5. a vaideotsusega nr 6-1/17662 kehtetuks 04.10.
6. a korralduse selle vaidlustatud ja täitmata jäetud osas ning 17.12.
7. a vaideotsusega nr 6-1/1890-2 27.11.
8. a korralduse, siis leiab ringkonnakohus, et kaebaja oli oma kaasaitamiskohustuse täitnud. Oma õiguste kaitseks esitatud vaideid ei tohi riik õigusriigis isikule ette heita. See, et maksuhaldur ei suutnud nõuda teavet ja dokumente seaduslikult, väljendab pigem maksuhalduri enda saamatust. Seetõttu on 09.12.
9. a otsus õigusvastane ka HMS § 40 lg 3 p 1 põhjenduse osas.
10. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele esitanud HMS § 40 lg 3 p-le 1 alternatiivse põhjenduse, milles leiab, et selleks, et edaspidiseid rikkumisi ära hoida on põhjendatud kaebaja registreeringu kustutamine ilma teda teavitamata, sest viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks ja avalike huvide kaitseks on vajalik MTA viivitamatu sekkumine. Majandustegevuse registris peaksid omama registreeringut ainult isikud, kes on korrektsed 10 maksuseaduste, tollieeskirjade ja

-i täitmise osas. Samuti on oluline, et kütuse valdkonnas tegutsevatele isikutele oleks määratud kütuse tagatis, mis nende tekkida võivat maksukohustust reaalselt tagaks. Ringkonnakohus leiab, et maksuasjades võib olla erandeid ärakuulamiskohustusest. Selliseks erandiks on näiteks MKS § 136 1 lgs 1 sätestatud taotlus halduskohtule loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lgs 1 sätestatud täitetoiming. Käesoleval juhul on maksuhaldur aga lähtunud valedest eeldustest, mida oleks võinud ärakuulamiskohustust nõuetekohaselt täites välja selgitada. Ringkonnakohus ei jaga maksuhalduri seisukohta, et avalike huvide üldsõnaline eelistamine kaaluks üles puudutatud isiku ettevõtlusvabaduse riive. Ka HMS § 40 lg 3 p 1 ise on kaalutlusnorm, mille kohaldamine eeldab veatut kaalutlusõiguse teostamist ja HMS § 56 nõuetele vastavat põhjendust. Põhjendamiskohustuse rikkumine saab sellisel juhul olla HMS § 58 kohaselt tähtsusetu vaid siis, kui kaalutlus oli nullile taandatud. Ringkonnakohus leiab, et ärakuulamata jätmise osas ei olnud kaalutlus nullile taandatud ning MTA hilisemad argumendid ei saa kuidagi põhjendada kaebaja ärakuulamata jätmist. 17. Edasi leiab ringkonnakohus, et 09.12.2013. a otsus on kaalutlusvigane ja seetõttu ka materiaalselt õigusvastane. MTA on 09.12.2013. a otsust põhjendanud kolme põhilise argumendiga: 1) kaebaja on rikkunud teavitamiskohustust, 2) kaebaja käibemaksukohustus on 601 567,95 euro võrra suurem ja 3) kahtlus, et kaebaja võib olla teinud tehinguid isikutega, kes kütuse müügi registreeringut ja võimalik, et ka reaalset majandustegevust enam ei oma. 18. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja oli

§ 15lg 7 p-s 2 ja § 14 lg-s 5 sätestatud teavitamiskohustust nõuetekohaselt täitnud.

Millises vormis teavitamine peab toimuma, ei ole seejuures täpsemalt reguleeritud. Kaebaja selgitas, et esitas iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks MTA-le kütusearuande ja 20.ndaks kuupäevaks KMD. Vastustaja leiab, et KMD ei asenda

-st tulenevat teavitamiskohustust. MTA on seisukohal, et kütuse müüja on kohustatud teavitama MTA-d igakordselt kütuse müügi maksimaalse käibe ületamise kavatsusest eraldi viis tööpäeva ette. Ringkonnakohus tõdeb, et

§ 14

lg 5 eeldas normi sõnastuse kohaselt, et vähemalt viis tööpäeva ette teavitatakse MTA-d kavatsusest ületada maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus. Käibemaksuseaduse § 27 lg 1 ls 2 järgi esitatakse KMD maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Järgides niisiis rangelt normi sõnastust, oleks kaebaja tõepoolest

§ 14

lg-s 5 sätestatud kohustust rikkunud, kuna teavitas maksuhaldurit suurenenud käibest mitte viis tööpäeva ette, vaid alles järgneva kuu 20.ndaks kuupäevaks. Siiski seonduvad

§ 14lg 5 sõnastusega mitmed küsitavused.

Seaduse seletuskiri kavatsuse mõistet ega viie tööpäevase tähtaja arvutamist ei täpsustanud (Seletuskiri Vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 895 SE juurde). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas tuvastada, mis hetkest tekib kavatsus ja kuidas arvutada selle tekkimisest viie tööpäevast tähtaega. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et nõue teavitada MTA-d konkreetsest tehingust viis tööpäeva ette ei ole kooskõlas majandusliku loogikaga. Turul, kus hind muutub iga päev, ei pruugi olla võimalik sõlmida tehinguid viiepäevase etteteatamisajaga, kuna kavatsus võib tekkida alles tehingu sõlmimise päeval. Kõne alla tuleb näiteks tõlgendus, mille kohaselt tekiks teavitamiskohustus viis tööpäeva enne kalendrikuu lõppu, kui on selge, et kalendrikuu käive ületab lubatud käibe. Samas ei ole välistatud, et tehing, mis põhjustab lubatud käibe ületamise sõlmitakse alles kalendrikuu viimastel tööpäevadel. Selgusetu on, kuidas sellisel juhul oleks maksukohustuslasel võimalik

§ 14

lg-s 5 kohustust täita.

§ 14

lg 5 puhul on tegemist niisiis õigusselgusetult sõnastatud vastuolulise formaalse kohustusega. Ringkonnakohus on sellepärast seisukohal, et sellise kohustuse rikkumise eest eraldiseisvalt ei ole põhjendatud maksukohustuslase kustutamine majandustegevuse registrist, vaid esinema peavad ka muud kaalukad sisulised põhjused. Sellest on vastustaja ka ise vaikimisi lähtunud, asudes otsima lisapõhjendusi majandustegevuse registrist kustutamise õigustamiseks. Juhul 11 kui maksuhaldur tugineb ainult

§ 14

lg-s 5 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumisele, võib tõusetuda ka selle sätte põhiseaduspärasuse küsimus.

1. MTA on põhjendanud 09.12.
2. a otsust lisaks sellega, et kaebaja jättis 601 567,95 eurot käibemaksu tasumata. Poolte vahel ei ole enam vaidlust selles, et MTA eksis: kaebaja oli 09.12.
3. a otsuse tegemise ajal käibemaksu nõuetekohaselt tasunud. Sellega on MTA lähtunud lubamatustest kaalutlustest. Riigikohus on pidanud lubamatuid kaalutlusi diskretsiooniveaks (RKHKo 14.10.2003, 3-3-1-54-03, p 40) ent leidnud, et lubamatust põhjendusest saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest (RKHKo 12.05.2008, 3311808, p 13). Ringkonnakohus leiab, et kaebajale rohkem kui 600 000 eurose maksuvõla alusetu etteheitmine on täiesti sobimatu kaalutlus ja kujutab endast seetõttu kaalutlusviga, mis tingib otsuse õigusvastasuse. Seda enam, et MTA põhjendas maksuvõlaga ka kaebaja ärakuulamata jätmist.
4. Lisaks oli MTA 09.12.
5. a otsuse põhiargumendiks (otsuse p 1.5) kahtlus, et kaebaja võib olla teinud tehinguid isikutega, kes kütuse müügi registreeringut ja võimalik, et ka reaalset majandustegevust enam ei oma. Ringkonnakohus leiab, et selline kahtlus võib olla täiendavaks argumendiks, kui on olemas otsust kandev põhjendus, kuid sellisest kahtlusest ei piisa eraldivõetult äriühingu majandustegevuse registrist kustutamiseks. Kahtluse puhul ei ole tegemist tõendatud asjaoluga, vaid ainult oletusega, et asjaolud võivad nii olla. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta selle punkti kohta hiljem esitatud argumentide osas, sest kohus ei saa üldjuhul asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel (ex ante situatsioonis) märkinud, ja seda eriti juhtumitel, kus haldusakt antakse kaalutlusõiguse alusel (RKHKo 05.11.2008, 3-3-1-49-08, p 11). Ringkonnakohus tõdeb, et vastustaja 09.12.
6. a otsuses väljendatud kahtlusi ei saa pidada piisavaks õigustamaks kaebaja ettevõtlusvabaduse riivet, mis kaasneb majandustegevuse registrist kustutamisega.
7. Eelnevast tulenevalt on MTA 09.12.
8. a otsus nr 12.2-7/259-9 formaalselt ja materiaalselt õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Vastuseks MTA ülejäänud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
9. Vastustaja heidab kaebajale läbivalt ette venitamist ja soovi maksuhaldurile andmete esitamist võimalikult pikaks ajaks edasi lükata. Ringkonnakohus selgitab, et õigusriigis saab haldusorgan tegutseda seadusega antud volituse alusel ja piires. Kui haldusorgan tunnetab talle antud volituste ebapiisavust, lünklikkust või ebaefektiivsust, siis on võimalik esitada valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek töötada välja ja algatada seaduse täiendamine. Ennast väljapoole seadust asetamine on omavoli, mis on põhiseaduse § 13 lg-ga 2 sõnaselgelt keelatud.
10. MTA on tuletanud volituse 09.12.
11. a otsuse andmiseks talle seadusega antud pädevusest. Ringkonnakohus viitab Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on PS §-s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõtte kohaselt avalik võim õigustatud tegutsema siis, kui õigusnormid näevad avalikule võimule ette nii pädevuse kui ka volituse (RKHKo 13.10.2010, 3-3-1-44-10, p 26). Paljast pädevusest ei piisa otsuse õigustamiseks. Pädevus on vaid avalike ülesannete maht, mille täitmine on mingile organile usaldatud (A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 44).
12. MTA tugineb apellatsioonimenetluses kaebaja HKMS § 59 lg-st 1 tulenevale tõendamiskoormusele. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on oma tõendamiskohustuse täitnud. 12
13. Vastustaja tugineb 01.07.2014 jõustunud MsüS § 38 lg-tele 1 ja
14. Ringkonnakohus leiab, et hilisema seadusega ei saa põhjendada varasemat haldusakti. Samuti ei saa haldusakti õiguspärasust põhjendada hiljem aset leidnud asjaoludega.
15. Ringkonnakohus leiab, et vaidlus Külitse külas Ülenurme vallas asuva Lemmatsi tankla tegevuse üle ei ole oluline, sest sellest ei sõltu 09.12.
16. a otsuse õiguspärasus.
17. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab MTA 09.12.
18. a otsuse nr 12.2-7/259-
20. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kaebaja on tasunud halduskohtus riigilõivu 30 eurot kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt (tl I-29). Apellatsioonimenetluses on kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot (tl II-124). Kohtuväliste kulude hüvitamise taotlust ei ole kaebaja esindaja esitanud. Ringkonnakohus mõistab tasutud 45 eurot vastustajalt kaebaja kasuks välja. Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 13 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/