Obsah (4)

§ 212§ 213§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.S. esitas 25.02.2015 Viru Vanglale taotluse võimaldada tal asuda õppima gümnaasiumi
2. klassi 2015/2016 õppeaastal. Taotluse kohaselt õppis ta 2013/2014 Viru Vanglas põhikooli
3. klassis ning uue kinnipeetava individuaalse täitmiskava (ITK) koostamisel on ta korduvalt avaldanud soovi jätkata gümnaasiumihariduse omandamist. A.S. gümnaasiumiõpe. palus lisada ITK-sse
4. Viru Vangla jättis 09.06.
5. a otsusega nr 6-10/7143-4 A.S. i taotluse üldkeskhariduse lisamiseks ITK-sse rahuldamata. Vangla märkis, et
6. a eelistas taotleja asuda õppima kutseõppesse keevitaja erialale, kuid ta ei osutunud valituks ja kutseõpet ta omandama ei asunud. Lisaks märkis vangla, et
7. a oktoobris soovis taotleja alustada õpinguid üldkeskhariduse
8. klassis, kuid seda ei võimaldatud tal teha tulenevalt sellest, et taotleja madal õppeedukus põhikoolis ei oleks võimaldanud tal hakkama saada juba alanud õppeaastal. Ühtlasi märkis vangla, et taotleja suhtes jõustus 27.11.2014 Viru Maakohtu 11.11.
9. a otsus nr 1-13-10761, millest tulenevalt koostati taotleja kohta uus riskihindamine ja ITK, millest ei nähtunud uue kuriteo risk ja ohtlikkus seoses üldkeskhariduse puudumisega ning vangla on võimaldanud taotlejale põhihariduse omandamise ja pidanud otstarbekaks hõivata teda vanglas tööga, mistõttu ei ole ITK-sse planeeritud üldkeskhariduse omandamist. Vangla märkis, et 23.04.
10. a käskkirjaga nr 6-2/650-T määrati taotleja tööle majandustöödele üldkasutatavate ruumide koristajaks. Vangla leidis, et ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda ITK-sse talle meelepäraste tegevuste kandmist, see puudutab ka kinnipeetava haridustasemega seonduvat.
11. Viru Vangla jättis 13.07.
12. a vaideotsusega nr 6-12/125-2 rahuldamata A.S. i vaide Viru Vangla 09.06.
13. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada 25.02.
14. a taotlust uuesti läbi vaatama ning 27.01.
15. a ITK kehtetuks tunnistamiseks osas, millega ei võimaldatud ja jäeti ITK-st välja üldkeskhariduse omandamine ja ettekirjutuse tegemiseks ITK uueks otsustamiseks, millega lisada ITK-sse üldkeskhariduse omandamine.
16. A.S. esitas 22.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 09.06.
17. a otsus nr 6-10/7143-4 ja teha ettekirjutus kaebaja 25.02.
18. a taotluse uueks läbivaatamiseks ning tühistada 27.01.
19. a ITK osas, milles jäeti ITK-st välja üldkeskhariduse omandamine ja teha ettekirjutus ITK uueks otsustamiseks, millega lisada ITK-sse üldkeskhariduse omandamine. Kaebuse põhjendused: Vangla on rikkunud kaebaja usalduse kaitset ja õiguspärast ootust, et lubatud ja realiseerima asutud keskhariduse omandamist kaebajale ei keelataks. ITK-d oleks saanud hariduse osas muuta, kui kaebaja oleks keskhariduse omandamise lõpetanud ja/või keeldunud edasistest õpingutest. Vangla keeldumine on vastuolus Riigikohtu 03.10.
20. a otsusega nr 3-3-1-31-
21. Vangla keeldumised ja seisukohad on vastuolus vangistusseaduse (VangS) § 34 lg-s 6 sätestatuga. Kaebaja puhul oli hariduse jätkamine planeeritud ja kehtiv ning puudus vajadus seda muuta, mistõttu on kaebajal subjektiivne õigus nõuda ja vanglal kohustus tagada ITK-s kinnitatud üldkeskhariduse omandamine.
22. Tartu Halduskohus jättis 06.11.
23. a otsusega A.S. i kaebuse rahuldamata. Kohus tuvastas, et kaebaja 25.02.
24. a taotluse lahendamisel on vastustaja lähtunud kaebajale 03.02.2015 kinnitatud ITK-st, milles ei ole planeeritud üldkeskhariduse omandamist aastal 2015 ja riskihindamisest, millest tuleneb, et kaebajal ei ole keskhariduse ega kutseoskustega seonduvat riski. Kohus asus seisukohale, et kaebaja taotlus üldkeskhariduse lisamiseks täitmiskavasse ja keskhariduse õpingute võimaldamiseks 2015/2016 õppeaastal on jäetud rahuldamata õiguspäraselt ja põhjendatult. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 2
25. A.S. esitas 03.12.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 06.11.
26. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Ebaõige on seisukoht, et hariduse omandamise jätkamist ei ole kaebajale vaja uue kohtuotsuse jõustumisega. Ka ei ole põhjendatud, et kadus risk ja ohtlikkus seoses üldkeskhariduse puudumisega. Selline seisukoht on formalistlik ega arvesta kaebaja õiguspärast ootust, et lubatud ja realiseerima asutud keskhariduse omandamist talle ei keelata. Ka enne uue kohtuotsuse jõustumist oli kaebaja korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kohus ei võtnud seisukohta väite osas, et kaebajat ei kuulatud eelnevalt ära ega antud võimalust oma arvamust avaldada. ITK-s ei ole põhjendatud, miks keelatakse hariduse omandamise jätkamine. Järelikult on ITK selles osas kaalutlusvigane ega vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2, § 54 ja § 56 nõuetele. Ka ei tulene VangS-ist, et kui kinnipeetav ei ole vangistuses varem töötanud ja/või keeldunud tööst, siis võiks vangla karistusena keelata varem lubatud ja poolelioleva hariduse omandamise jätkamise. Vangla seisukoht ei ole kooskõlas VangS § 34 lg-ga
27. Hariduse omandamine ei suurenda kaebaja ohtlikkust võrreldes tööle asumisega (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-31-12). Kohus on jätnud tähelepanuta, et varasemas ITK-s oli kinnitatud gümnaasiumihariduse omandamise jätkamine. Kaebaja lõpetas
28. klassi ja avaldas korduvalt soovi jätkata õpinguid.
29. Viru Vangla esitas 19.01.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Enne kinnipeetava õppima suunamist peab vangla tegelema kinnipeetava subkultuuriliste hoiakute muutmisega. Riskihindamisest nähtub, et kinnipeetaval on subkultuurilised hoiakud ning ta ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikest hoiakutest. Subkultuuriliste hoiakutega kinnipeetavate motivatsioon haridust omandada on pigem seotud majandustöö tegemise kohustusest vabastamisega, mitte sooviga hariduse omandamise läbi vabaduses enda toimetulekuvõimalusi parandada. Lisaks hoiakutele on kinnipeetaval hinnatud riskina töö ja majanduslik toimetulek. Isik on korduvalt vanglas viibinud ja ei ole kunagi töötanud. Toimepandud kuriteod on seotud majandusliku kasu saamisega. Eeltoodud põhjustel pidas vangla otstarbekaks hõivata kaebajat vanglas tööga, mis on kasvatusliku iseloomuga abinõu, millega toetatakse vangistuse eesmärgi saavutamist - suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele.
30. Viru Vangla esitas 12.05.2016 vastuse kohtunõudele, milles ta märkis, et nii vangiregistri päevikukannetest kui ka T. Kuuse 10.05.
31. a õiendist nähtuvalt tutvustati kinnipeetavale 05.02.2015 allkirja vastu uut ITK-d ning 06.02.2015 toimus inspektor-kontaktisikul kinnipeetavaga esimene kohtumine ITK vestluse raames, millest nähtub, et vahetult peale täitmiskava tutvustamist ei olnud kinnipeetaval ITK osas kommentaare.
32. A.S. esitas 22.05.2016 vastuväite vastustaja esitatud õiendile. Kaebaja väidab, et peale II üksusesse paigutamist 05.01.2015 teatati talle, et hakatakse koostama uut ITK-d ning järgmisel päeval esitas ta kirjaliku avalduse, et tema ITK-sse pandaks keskhariduse ja eriala omandamine, kuid paari päeva pärast võttis ta selle kontaktisiku soovitusel tagasi. Kaebaja väitel sai ta ITK tutvustamisel teada, et kooli talle ei võimaldata ja peale asja üle mõtlemist otsustas seda vaidlustada. Kaebaja väitel oli tal vanglasse sattumisest alates soov haridust või kutseoskust omandada, sest nende puudumise tõttu ei olnud tal tööturul võimalik läbi lüüa. Kaebaja märgib, et tema üksuses on probleeme õppimise võimaldamisega, mistõttu määratakse kinnipeetavad majandustöödele koristajaks, mida ta oskab, kuid vanglast vabanedes on ta samas seisus kui saabudes, kuna tal ei ole mingit haridust ega oskusi. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
33. Ringkonnakohus leiab, et A.S. i apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
34. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ega uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi (juhend) § 1 lg 2 p 2 kohaselt ITK koostamise ja rakendamise üheks eesmärgiks on toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse,- töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu. Juhendi § 3 lg 1 kohaselt on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused ning lg-s 4 sätestatu järgi võetakse riskihindamisel arvesse asjaolusid, mis võivad soodustada uue kuriteo toimepanemist ja analüüsitakse muuhulgas kinnipeetavaga seotud erinevaid aspekte, s.h kuritegelikku käitumist, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, hoiakuid, ohtlikkust jne. Juhendi § 8 lg 5 sätestab, et täitmiskava täitmist mõjutavate uute asjaolude ilmnemisel viib inspektor-kontaktisik viie tööpäeva jooksul läbi uue riskihindamise ja vajaduse korral muudab koostatud täitmiskava kümne tööpäeva jooksul arvates riskihinnangu koostamisest. Eelkõige on taoliseks asjaoluks juhendi § 8 lg 6 p 1 kohaselt kinnipeetava suhtes uue süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine.
2. VangS § 35 lg 2 kohaselt põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Seega puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda hariduse omandamist osas, mis ITK-s pole vajalikuna ette nähtud. Riigikohtu seisukoha järgi on kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine vangla kaalutlusotsus ja kui kinnipeetava ITK-s puudub üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta vastav märge, ei ole kinnipeetaval võimalik jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks (RKHK 03.10.
3. a otsus nr 3-3-1-31-12, p 12). Veel on Riigikohus sedastanud, et vanglal on lai kaalumisruum ITK sisustamisel (RKHK 19.10.
4. a otsus nr 3-3-1-28-15, p 36). HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
5. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja õppis 2013/2014 Viru Vanglas põhikooli
6. klassis, mille ta ka lõpetas. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajale 23.12.2013 koostatud ITK-s (tl 33-34) märgitud tegevustena nii põhihariduse omandamine kui ka motivatsiooni korral gümnaasiumihariduse omandamise jätkamine, ühtlasi töötamine ja eriala omandamine. Samas 27.01.2015 koostatud ITK-s (tl 31-32p) on märgitud tegevustena üksnes töötamine. Viru Vangla 09.06.
7. a otsusest (tl 15-15p) nähtuvalt jäeti rahuldamata kaebaja taotlus üldkeskhariduse lisamiseks ITK-sse põhjustel, et taotleja ei ole asunud kutseõpet omandama ega õppima
8. klassi, tema suhtes jõustus 27.11.2014 Viru Maakohtu 11.11.
9. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-10761, ta on hinnatud ametnikele ohtlikuks ja avalikkusele kõrgohtlikuks, ei nähtu uue kuriteo riski ega ohtlikkust seoses üldkeskhariduse puudumisega ning taotlejale on võimaldatud põhihariduse omandamine ja otstarbekaks peeti hõivata taotleja vanglas tööga. Seega on kaebajale 27.01.2015 koostatud ITK-st nähtuvalt kaebaja riskihinnangust lähtuvalt prioriteetseks tegevuseks peetud vanglas tööle asumist, et aidata isikul 4 võlgnevusi tasuda ja töötamine aitaks ka tekkida tööharjumusel, kuivõrd tööoskused on kinnipeetaval minimaalsed, praktiliselt puuduvad. Seejuures on arvestatud ka asjaoluga, et kaebaja on kuritegusid toime pannud korduvalt majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega on vangla kaalutlusõigust teostades pidanud kaebaja osas riskide maandamise tegevustena vajalikuks tema tööle asumist. Viidatud asjaoludele tuginedes tegi vangla 09.06.
10. a otsuse, milles keeldus üldkeskhariduse lisamisest ITK-sse. Eeltoodut saab pidada igati kaebaja huvides tehtud otsustuseks, kuna vanglas töötamise korral on kaebaja vabanemise järel tema võlgnevus vähenenud ja selle kaudu ka uue elu alustamine lihtsam. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mille pinnalt tuleks asuda seisukohale, et 27.01.2015 koostatud ITK-s kaebajale üksnes töötamise vajaduse ettenägemise muutmiseks esineb vajadus, mistõttu ringkonnakohus nõustub vanglaga, et üldkeskhariduse omandamine ei ole prioriteetne, vaid selleks on kaebajal tööharjumuse tekitamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu, et vangla on otsuse langetamisel eksinud kaalutlusreeglite vastu. Vastustaja ei ole lähtunud sobimatutest ega ebaõigetest kaalutlustest. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mida vangla ei ole arvestanud ega ole põhistanud, et vangla on mõne asjaolu asjakohatult arvesse võtnud. Kuna käesoleval juhul ei esine taolisi asjaolusid, mille pinnalt saaks ringkonnakohus järeldada, et vangla on rikkunud kaalutlusreegleid, nagu esines Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-31-12 puhul, kus vangla jättis arvestamata asjaolu, et kinnipeetav oli juba üldkeskharidust omandamas, siis on käesolevas asjas põhjendamatu kaebaja väide õiguspärase ootuse rikkumise kohta, et lubatud ja realiseerima asutud keskhariduse omandamist talle ei keelataks. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud vangla otsus õiguspärane ja kaebaja soovitud tegevuse ITK-sse lisamiseks puudus alus.
11. Kaebaja väitel on talle keelatud realiseerima asutud keskhariduse omandamist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega. Vastustaja kinnitusel (09.06.
12. a otsus, tl 15) on kaebaja
13. a eelistanud asuda õppima kutseõppesse keevitaja erialale, kuid ta ei osutunud valituks ja kutseõpet ta omandama ei asunud. Kaebaja on küll
14. a oktoobris soovinud alustada üldkeskhariduse omandamist
15. klassis, kuid seda ei võimaldatud tal teha, kuna madal õppeedukus põhikoolis ei võimaldanud tal juba alanud õppeaastal hakkama saada. Eeltoodud vastustaja väidete õigsuses ei ole ringkonnakohtul alust kahelda. Ka ei ole kaebaja kohtumenetluse raames eeltoodule vastu vaielnud ega seda ümber lükanud. Seega saab eelnevast järeldada, et asjas ei esine olukorda, kus kaebaja oleks juba asunud keskharidust omandama.
16. Kuna kaebaja esitas esmakordselt apellatsioonkaebuses etteheite, et teda ei kuulatud enne uue ITK andmist ära, siis esitas vangla kohtu nõudmisel 12.05.
17. a vastuse (tl 129-129p) ning selle lisadena 10.05.
18. a õiendi (tl 130) ja väljavõtte vangiregistri päevikukannetest (tl 132-133p), millised dokumendid võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde. Ka võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde kaebaja 22.05.
19. a vastuväite vangla esitatud õiendile, milles kaebaja väidab, et päev pärast seda, kui teda teavitati uue ITK koostamisest, esitas ta kirjaliku avalduse, et tema ITK-sse lisataks keskhariduse ja eriala omandamine, kuid paari päeva pärast võttis ta selle kontaktisiku soovitusel tagasi. Eelnevatest vastustaja poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on inspektor-kontaktisiku T. Kuuse poolt kaebajale ITK koostamisele eelnevalt asetleidva riskihindamise vestluse raames selgitatud, et uues täitmiskavas ei nähta ette keskhariduse omandamist, vaid vajalik on kinnipeetav rakendada vanglas tööle. Ühtlasi on vangla selgitanud, et 05.02.2015 tutvustati kinnipeetavale allkirja vastu uut ITK-d ja seejärel 06.02.2015 toimunud vestluse kohta on märgitud, et kinnipeetaval ITK kohta kommentaare ei ole. Vastustaja poolt esitatu õigsuses puudub ringkonnakohtul alus kahelda. Seega loeb ringkonnakohus ebatõeseks kaebaja väite, et teda ei ole ära kuulatud. Kaebaja väidet avalduse esitamise ja selle tagasivõtmise kohta kontaktisiku soovitusel ei pea ringkonnakohus usutavaks, arvestades seejuures, et taolise väite esitab kaebaja esmakordselt 5 alles apellatsiooniastmes, mitte ei ole seda esitanud esmalt vanglale esitatud taotluses ega vaides ega ka halduskohtule esitatud kaebuses ning samas ei ole ta ka vaidlustanud vangiregistri päevikukannetele tuginevat vastustaja väidet ITK vestluse kohta, et kinnipeetaval ei olnud ITK osas kommentaare.
20. Kõike eelnevat arvestades on halduskohus põhjendatult jätnud vangla 09.06.
21. a otsuse tühistamise nõude rahuldamata. Kuna vangla 09.06.
22. a otsus on õiguspärane, siis tingib see ka kaebaja kohustamisnõude rahuldamata jätmise, arvestades, et kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu 19.11.
23. a otsus nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega on halduskohtu otsus ka nimetatud osas õiguspärane. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.11.
24. a otsuse muutmata. 18.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tartu Ringkonnakohus otsustas 17.12.

1. a määrusega (tl 112-113) mitte jätkata kaebajale menetlusabi andmist riigilõivust vabastamise osas apellatsioonkaebuse esitamisel ning nõudis kaebajalt riigilõivu 15 euro tasumist. Kaebaja tasus nõutud riigilõivu 23.12.
2. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 12.
3. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel