3-16-821/15

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Tiina Pappel 16.06.2016, Tartu 3-16-821 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 09.12.

1. a käskkirja nr 6-3/1593 tühistamiseks, selle alusel kohaldatud karistuse, 28.03.
2. a vastuse nr 6-16/5-4 ja tõlkimisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks ning 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 04.05.
3. a määrus Aleksei Pokrase määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.05
4. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 09.12.2015 koostas Viru Vangla käskkirja nr 6-3/1593, millega karistas A. Pokrast ebaviisaka käitumise eest Viru Vangla kodukorra süüliste rikkumiste eest noomitustega.
6. A. Pokras soovis 08.01.2016 Viru Vanglale esitatud nõudes saada vanglalt 10 000 euro suurust hüvitist kahju eest, mis tekitati talle seetõttu, et 09.12.
7. a käskkirja nr 6-3/1593 talle vene keelde ei tõlgitud. Kaebaja väitis, et käskkirja vaidlustamise võimalusest ilma jätmisega diskrimineeriti teda keele ja rahvusliku vähemusse kuulumise pinnal, alandati tema inimväärikust ning tekitati 10 000 euro suurune kahju. Viru Vangla jättis 28.03.2016 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
8. A. Pokras esitas 26.04.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus, et Viru Vangla 09.12.
9. a käskkiri nr 6-3/1593 tühistataks, loetaks selle alusel kohaldatud karistus, 28.03.
10. a vastus nr 6-16/5-4 ja tõlkimisest keeldumine õigusvastaseks ning makstaks välja 10 000 euro suurune hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest. Ühtlasi esitas ta menetlusabi taotlused, milledes palus riigilõivu tasumisest vabastamist, riigi kulul advokaadi võimaldamist ning vaidlustatud käskkirja ja vastustaja vastuse riigi kulul vene keelde tõlkimist.
11. Tartu Halduskohtu 04.05.
12. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, riigi kulul õigusabi saamiseks ja menetlusdokumentide tõlkimiseks rahuldamata. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebuse esitamisel tuleb kaebajal tasuda riigilõivu 300 eurot ning leidis, et neljal viimasel kuul enne kaebuse esitamist ei olnud kaebajal üldse mingeid sissetulekuid. See aga ei olnud halduskohtu hinnangul piisav alus selleks, et vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja tõlkekulude kandmisest ning anda talle õigusabi riigi kulul. Kaebaja väitis, et 09.12.
13. a käskkirja nr 63/1593 vene keelde tõlkimisest keeldumisega jäeti ta ilma selle vaidlustamise võimalusest, diskrimineeriti keele ja rahvusliku vähemusse kuulumise pinnal, alandati inimväärikust ning tekitati 10 000 euro suurune kahju. Nõudele 28.03.2016 antud vastusest nr 6-16/5-4 nähtuvalt tuvastati kohtueelses menetluses, et nimetatud käskkiri toimetati kaebajale kätte ning inspektor-kontaktisik selgitas vene keeles ka selle sisu ning kuna alused vastavate väidete tõele vastavuses kahtlemiseks puuduvad, on halduskohtu hinnangul äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja poolt kirjeldatu on saanud kaasa tuua niisuguseid tagajärgi, milliseid oleks võimalik käsitleda tema õigusvastase diskrimineerimise või inimväärikuse alandamisena. Halduskohus selgitas, et halduskohtumenetluse eesmärk on lünkadeta kaebeõiguse tagamine isiku oluliste õiguste kaitseks ning riigilõivu tasumisest vabastamine peab tegema selle võimalikuks ning vältima seda, et majanduslik olukord ei oleks seejuures takistuseks. Halduskohus lisas, et riigilõivu nõudmine on tingitud vajadusest vähendada põhjendamatute kaebuste esitamist ja kui selle tasumisest vabastada ka perspektiivitud kaebused, jääks see eesmärk saavutamata. Lisaks vääris halduskohtu hinnangul tähelepanu ka keeleseaduse § 9 lgtes 1, 2, 3, § 10 lg-s 1 ja § 12 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ning ainus erand on tehtud vaid nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Halduskohus märkis, et Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald ning vene rahvusest elanikud moodustavad alla poole selle rahvuslikust koosseisust. Veel vääris halduskohtu arvates tähelepanu asjaolu, et kaebuses soovib kaebaja 09.12.
14. a käskkirja nr 6-3/1593 tühistamist, vanglale esitatud nõudes pole ta aga sarnast soovi avaldanud, mistõttu ei saa tühistamisnõude esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda. Oluline oli halduskohtu hinnangul ka see, et HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt on iseseisva tuvastamisnõude esitamine lubatud vaid erandlikel juhtudel. Eelnimetatu alusel leidis halduskohus, et pole põhjust hinnata kaebaja menetluses osalemist edukaks ja seetõttu ei ole põhjendatud ka tema vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ega menetlusabi andmine selleks, et tõlkida vene keelde kohtueelseid menetlusdokumente. Kaebaja soovib muude nõuete kõrval enda diskrimineerimise ja väärikuse alandamisega seotud mittevaralise kahju hüvitamist ning kaebusest ei nähtu, et asja suhtes saaks olla peale tema erahuvi veel ka tungivat avalikku huvi. Lisaks on kohtule teadaolevalt kaebaja puhul tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt kohtusse pöördunud. Seejuures on ta suutnud kõik kaebused iseseisvalt vormistada ning on hakkama saanud ka edasise kohtumenetlusega. Halduskohus tõi välja, et ka käesolevas asjas on kaebaja vormistanud iseseisvalt nii kohtueelse kahjunõude kui kaebuse, milles on olemas selgelt väljendatud taotlused. Halduskohus selgitas, et halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ning kohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule 2 2 hinnangu ka siis, kui menetlusosalised ei ole osanud neid ise õiguslikult põhjendada. See põhimõte tagab nii kaebaja õiguste kaitse kui selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalaste teadmiste erinevusest halduskohtu ees võrdses seisus. Seega leidis halduskohus, et riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-dest 1 ja 6 lähtuvalt pole võimalik ega vajalik kaebajale õigusabi eest tasumiseks menetlusabi anda ning tema vastav taotlus jääb rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
15. Kaebaja esitas 19.05.2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.05.
16. a määruse peale. Kaebaja on seisukohal, et just sellepärast, et kaebaja kaebusel on kõik šansid olla edukas Euroopa Kohtus, takistab kohtunik Randlane õigusvastaselt kaebuse arutamist kohtus, kuna kohus tema isikus ei ole erapooletu ja sõltumatu ning kaitseb ainult vangla huve. Kaebaja väidab endiselt, et mitte keegi ei selgitanud kaebajale arusaadavas keeles käskkirja sisu ja kaebaja saab seda kohtuistungil tõendada, küsitledes kontaktisikut, kes ei räägi ega saa vene keelest aru. Sellepärast on kaebajal väga tugevad kahtlused kohtuniku erapooletuse suhtes. Kaebaja lisab, et ta ei ole Jõhvi elanik ja ei ole süüdi, et ta Jõhvis asuvasse vanglasse toodi. Kaebaja palub viia läbi uurimine ja kohtuistung, kutsuda tunnistajana kontaktisik Sandra Bork, selleks, et tõendada, et ta ei valda vene keelt ning ei olnud seega võimeline selgitama kaebajale käskkirja nr 6-3/1593 mõtet. Kaebaja palub enda määruskaebus rahuldada ja vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti võtta kaebaja kaebus menetlusse, kuna kaebajal on vastavalt Konventsiooni §-le 13 õigus kasutada kõiki efektiivseid kaitsevahendeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
18. Tartu halduskohus jättis 04.05.
19. a määrusega rahuldamata A. Pokrase taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, riigi kulul õigusabi saamiseks ning menetlusdokumentide tõlkimiseks. Määruskaebuses taotleb A. Pokras: „Palun minu määruskaebus rahuldada ja vabastada mind riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti võtta minu kaebus menetlusse, kuna vastavalt Konventsiooni § 13 on mul õigus kasutada kõiki efektiivseid õiguskaitsevahendeid“ (tl 35). Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et A. Pokras vaidlustab halduskohtu määrust osas, millega teda ei vabastatud riigilõivu tasumisest.
20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.
21. a määrus nr 3311111, p 11). 3 3 Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas (halduskohtu määruse p 7) ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust vabastamiseks.
23. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.05.
24. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel