Obsah (8)

§ 47§ 197§ 71§ 200§ 152§ 124§ 155§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tii

) § 47 lg-s 3 sätestatut arvestades oli kaebajal aega kohtusse pöördumiseks kuni 03.06.2015. Kaebus esitati 15.10.2014 ehk tähtaegselt. Isegi juhul kui vastuolu

§ 47lg 3 ja RVast

S § 18 lg 2 vahel lahendada RVastS sätestatu kasuks, on kaebus tähtaegne, kuna RVastS § 18 lg-s 2 sätestatu kehtib ka juhul, kui haldusorgan lahendab taotluse hilinenult.

1. 18.03.
2. a määrusega teavitas ringkonnakohus menetlusosalisi, et vaatab kaebaja ja Tallinna Vangla apellatsioonkaebused läbi kirjalikus menetluses ja määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 14.04.
4. Kaebaja esitas 22.03.2016 ringkonnakohtule taotluse kohtumenetluse peatamiseks kuni Riigikohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-15-94 kohtulahendi jõustumiseni.
5. Ringkonnakohus rahuldas 07.04.
6. a määrusega kaebaja taotluse menetluse peatamiseks osaliselt ja peatas menetluse kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3 3-3-1-18-
7. Sama määrusega tühistas kohus kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja 14.04.
9. 08.06.
10. a määrusega uuendas ringkonnakohus asja arutamise, kuna Riigikohus tegi asjas nr 3-3-1-18-16 määruse 11.05.2016 ning seega on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud. Samas teatas ringkonnakohus, et teeb asjas lahendi kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks 21.06.
11. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebus on esitatud halduskohtule tähtaja rikkumisega ning Tartu Halduskohtu 29.10.
13. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus. 14.

§ 197

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme kohtulahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.

1. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.
2. a otsus nr 33126-08, p 11; 11.03.
3. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.
4. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on K. Puistamaa hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
5. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud K. Puistamaa esitatud kahju hüvitamise nõude vanglale 03.04.2014 ning seejärel ei vastanud kaebaja esindaja Tallinna Vangla 13.05.
6. a kirjale nr 5-18/14/10081-2, millega anti 10 päevane tähtaeg kahju hüvitamise nõudes esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus menetles 15.10.2014 kohtule esitatud K. Puistamaa hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise seonduvalt inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes viibimisega.
7. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008 määrus nr 3314108, p 9; 04.06.2013 määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kuna kaebaja esitas kahjunõude vanglale 03.04.2014 ja vangla antud võimalusele kahjunõudes puuduste kõrvaldamiseks ei vastanud, pidi kaebaja halduskohtule kaebuse esitama hiljemalt 03.07.
8. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud alles 15.10.2014, s.t rohkem kui kolmekuulise hilinemisega. Kaebaja ei ole esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust.
9. Tulenevalt

§ 71

lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline 4 ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja esindaja on leidnud, et kaebus on tähtaegne ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ei ole vaja taotleda. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja ei ole esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, ei ole ringkonnakohtul võimalik kaebetähtaja ennistamise osas seisukohta võtta. Ekslik on kaebaja esindaja seisukoht, et

§ 47

lg-t 3 arvestades, oli kaebajal aega kohtusse pöördumiseks kuni 03.06.2015 ja kaebus esitati tähtaegselt. Juhindudes Riigikohtu 11.05.

1. a määrusest asjas nr 3-3-1-18-16, leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast ning antud juhul esitas kaebaja kaebuse halduskohtule tähtaega rikkudes.
2. Kaebajat esindas kahjunõude esitamisel vanglale MTÜ Auxilio advokaat Heiki Kuningas kaudu. Halduskohtu- ja ringkonnamenetluses on kaebaja esindajaks märgitud vandeadvokaat Denis Piskunov. Eeltooduga on tuvastatud, et kaebajat esindasid õigusteadmistega isikud, mistõttu ei ole usutav, et kogemustega ja tunnustatud advokaadid ei saa aru, millisest seadusesättest tuleb kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel lähtuda. Kaebaja ei ületanud kaebuse esitamise tähtaega mõjuval põhjusel, kuna mõjuvaks põhjuseks ei saa olla advokaadist esindaja kogenematusest tingitud eksimus.
3. Kuna kaebus esitati halduskohtule mittetähtaegselt, siis võttis halduskohus K. Puistamaa kaebuse ebaõigesti menetlusse ja tegi otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 155

lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse, rahuldades ühtlasi vastava vastustaja taotluse. 20. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest nii esimese kui ka teise kohtuastme menetluses ja Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest

§ 104lg 10 alusel vabastatud, siis puudub asjas vajadus jagada menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi