Obsah (10)

§ 178§ 62§ 150§ 432§ 429§ 173§ 168§ 174§ 144§ 175

2-15-6037 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Annika Timusk Määruse tegemise aeg ja koht 09.06.2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-6037 Tsiviilas

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Seesam Insurance AS (hageja) esitas 21.04.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2. Kohus võttis 23.04.2015 määrusega hagi menetlusse.
3. Kostja esitas 20.05.2015 kohtule vastuse, milles taotles hagi läbi vaatamata jätmist, alternatiivselt vaheotsuse tegemist aegumise tõttu.
4. Hageja ei nõustunud oma 18.06.2015 vastuses kostjaga.
5. Kohus määras kohtuistungi ajaks 31.05.2016 kl 11.
7. Hageja esitas 30.05.2016 taotluse hagist loobumiseks ja poole menetluses tasutud riigilõivust

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastamiseks Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele Swedbank AS-is. Hageja märkis, et loobub hagist omal vabal tahtel ning kinnitas, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest

§ 432järgi.

1. Kohus tühistas 30.05.2016 e-kirjaga kohtuistungi aja ning määras kostjale hagist loobumise osas seisukoha esitamiseks tähtaja kuni 01.06.
3. Kostja ei omanud 02.06.2016 seisukohas vastuväiteid hageja hagist loobumisele, kuid soovis menetluskulude hüvitamist. 2 2-15-6037 Kostja esitas menetluskulude kohta esindajate arved ning selgitas, et XXXX UÜ arved on esitatud kostja kirjaliku vastuse koostamise eest ning XXXXOÜ arve on esitatud arves kajastatud tegevuste eest - kostja poolt täiendavate tõendite kogumine kindlustusjuhtumi kohta kostja korteris ning istungiks ettevalmistamise eest. Kostja on kandnud menetluskulusid käesoleva menetluse raames summas 847,50 eurot. Kostja kumbki esindaja ei ole käibemaksu kohuslane, seega on arvetel kajastatud käibemaks 0%. Kostja kinnitas, et kõik kulud on seotud käesoleva vaidlusega.
4. Hageja leidis 03.06.2016 vastuses kostja menetluskuludele, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud mitte rohkem, kui 527,50 euro ulatuses. Kohtumääruse põhjendused
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hagist loobumise avaldus on esitatud väljaspool kohtuistungit. Hageja põhjendas hagist loobumist vaba tahtega. 6.

§ 429

lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 429lg 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks.

Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. Ühtlasi selgitab kohus, et tulenevalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Hageja on esitanud avalduse ka poole riigilõivu tagastamiseks. Hageja eest on Credireform Eesti OÜ tasunud 23.03.2015 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 475 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega tuleb riigilõiv tagastada osaliselt, summas 237,50 eurot. Hageja korraldusel tuleb pool riigilõivust tagastada Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele Swedbank AS-is. Menetluskulud jaotus ja kindlaksmääramine 3 2-15-6037 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. 19.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 20.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks, tehes seda ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Kohus võtab aluseks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalid.

1. Kostja on 02.06.2016 menetluskulude nimekirja 02.06.2016 kohaselt kandnud õigusabikulusid kokku 847,50 euro (km-ta, 10 h 45 minutit) ulatuses. Õigusteenust on osutatud tunnimääraga 85 eurot XXXX OÜ arvetel ja tunnitasumääraga 100 eurot XXXX UÜ arvetel järgmiselt: - arve nr 2016120 – haginõude tutvumine – 1,5 h, IF-kindlustusega suhtlemine, arhiivist materjalid – 1 h, ettevalmistus istungiks 1 h, kokku 297,50 eurot; - arve nr 20150430 – esindamine tsiviilasjas nr 2-15-6037, ettemaks, 100 eurot; - arve nr 20150510 – esindamine tsiviilasjas nr 2-15-6037, ettemaks – 5,5 h, 450 eurot (550100=450).
2. Kuna hageja on esitanud vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale, siis peab kohus vajalikuks kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus tutvunud poolte poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka asjaga, peab kostja lepinguliste esindajate (kostjal on esindajad vahetunud menetluse kestel) kulusid põhjendatuks 7 tundi ulatuses. Selles ulatuses olid kostja lepingulise esindaja toimingud kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja tasumäär 85 eurot tunnis ja 100 eurot tunnis (käibemaksuta) on Riigikohtu praktika järgi mõistlik tunnitasu määr. Kohus leiab, et kostja esindaja (XXXX UÜ) ajakulu esmase hagivastuse koostamisel võib olla ajakulukam kui hilisemate dokumentide koostamine, mistõttu kostja vastus on vajalik ja põhjendatud 5,5 h ulatuses. Samas, kostja esindaja (XXXX OÜ) ajakulu on põhjendatud üksnes esinduse ülevõtmisel haginõudega tutvumiseks kulunud 1,5 h ulatuses, muus osas ei ole kostja esindaja ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud (haginõudega tutvumine peaks sisaldama ka vajadusel arhiivi ja IF-kindlustusega suhtlemist; kohtuistungit ei toimunud). Seega on kostja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 7 tundi ja hagejalt tuleb seega välja mõista 677,50 eurot (1 x 85 + 85:60 x 30) + (5 x 100 + 100:60 x 30). 4 2-15-6037 23. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 5