← Eesti

1-16-5243/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

  1. oktoober 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-5243 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Maksim Boikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MAKSIM BOIKOV, i.k. 39301292517, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 16.12.2015 ja lõpp 11.12.
  2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.10.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
  3. RESOLUTSIOON Jätta Maksim Boikov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Maksim Boikovile. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Boikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maksim Boikov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.06.2016 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 215 lg 2 p 1,2 ja § 4231 järgi ja KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel 1 arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 16.12.
  4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Maksim Boikovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Maksim Boikov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul on ta narkokeskuses järjekorras ja kohe kui ta vabaneb läheb ta sinna ja jääb ravile vähemalt 9-ks kuuks. Ravil oleku ajal tahab hakata õppima ja ajada korda oma pensioniasjad. Selgitab, et lähedasteks on ema, poolvennad ning poolõed ja suhted lähedastega on normaalsed. Kinnitab, et viibib viiendat korda vanglas ja varem teda kriminaalhooldusele allutatud pole. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasematest karistustest ei ole kinnipeetav järeldusi teinud, mis annab aluse kahelda tema seadusekuulekuses ennetähtaegse vabanemise korral. Prokurör märgib, et teiste inimeste vara kaitseks ning nende turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta Maksim Boikov ennetähtaegselt vabastamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maksim Boikovi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vanglas viibib viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud – isik paneb kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemi lahendamiseks. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama oma kasuvenna ja tema elukaaslase juurde. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastuse käigus välja selgitanud, et tegemist on 2-toalise üürikorteriga, millel on võlgnevus. Kohtu hinnangul ja arvestades asjaoluga, et Maksim Boikov ja tema kasuvend on varasemalt koos toime pannud 2 kuriteo, siis ei pruugi kasuvenna eluase olla kinnipeetavale sobiv. Vaatamata sobivusele on isikul aga siiski elukoht olemas, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses kasuema koos nelja lapsega, kellega kinnipeetava sõnul on suhted head ning kes on Maksim Boikovile toeks olnud ka vangistuse ajal. Samas peab märkima, et kasuvennal ja tema elukaaslasel, kelle juurde kinnipeetav soovib elama asuda, puudub igakuine püsiv sissetulek, kuna ametlikult neil töökohti pole. Seega võivad Maksim Boikovil reaalset materiaalset abi võimaldavad lähedased puududa ja seda olukorras, kus ka kinnipeetaval puudub vabanemise korral töökoht. Ka ei saa märkimata jätta, et arvestades Maksim Boikovi korduvkaristatust, on tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalse taustaga inimesi (k.a. kasuvend). Kohus on seisukohal, et kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus omandatud vanglas) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Vangla hinnangul ei tundu Maksim Boikov olevat ka motiveeritud ametlikult töötama. Õppimisest ei ole kinnipeetav samuti huvitatud ja tema suhtumine haridusse on negatiivne. Kohtu hinnangul halvendab töökoha puudumine kinnipeetava toimetulekut ja tegevusetus suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimisel. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 87% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 49%, mis on keskmisest oluliselt kõrgem näitaja. Vangla iseloomustuse kohaselt tegutseb kinnipeetav impulsiivselt ega arvesta tagajärgedega, tal on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud (õigustab ning pisendab kuritegusid). Isikul puudub tegevusplaan kuritegelikust käitumisest ning narkootikumide tarvitamisest loobumiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus on ka seisukohal, et Maksim Boikovi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus märgib, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumises küll märgata selle mõningast paranemist (distsiplinaarkaristuste puudumine), kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks isiku muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et positiivsed muutused on püsivad ja tagasilangusi ei esine. Kohus märgib, et 3 narkovõõrutusravile on kinnipeetaval võimalik pöörduda ka peale tähtaegset vangistusest vabanemist. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.