Obsah (7)

§ 6§ 7§ 8§ 4§ 17§ 14§ 22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-6655 Tsiviilasi XXXXtaotlus riigi õigusabi saa

) §-dest 2 ja 6 tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda koheselt asjatundliku õigusteenuse eest.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

1. Kohus tuvastas, et avaldajal on arvelduskonto Swedbank AS-is, mille rahaline jääk on 4,79 eurot
2. aprilli 2016 seisuga, arvelduskontot AS-is SEB Pank, mille rahaline jääk
3. aprilli 2016 seisuga on 0 eurot ja broneeritud 2 343,17 eurot (sh inkassonõue 2 342,27 eurot ja konto kuutasu 0,90 eurot) ning NORDEA Bank AB Eesti filiaalis kaks kontot, mille jääk on
4. mai 2016 seisuga 0 eurot. Avaldajale kuulub korteriomand, mis on tema elukohaks ning avaldajale kuuluvatel mootorsõidukitel on keelumärked. Avaldaja on XXXXTÜ-s ja XXXXTÜ-s täisosanik. Eesti Maksu- ja Tolliameti väljavõtte kohaselt puudub avaldajal sissetulek. Samuti puuduvad avaldajal väärtpaberid, õigusabikulude kindlustus ja muu vara. 4.

§ 7

sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, mille lg 1 p-d 3 ja 4 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel või kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset ühe kuu keskmist sissetulekut. Avaldaja majanduslikust seisundist nähtub, et ta ei ole võimeline panustama õigusabi eest tasumisse. Ülaltoodust nähtuvalt puudub avaldajal vara ja sissetulek, mille arvel tasuda asjatundliku õigusteenuse eest ja ei esine riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid.

§ 8

p 1 kohaselt tuleb kirjeldatud olukorras anda taotlejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. See tähendab, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend taotleja kahjuks (Riigikohtu

1. veebruari
2. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23).
3. Kohus tutvunud avaldaja probleemi kirjeldusega leiab, et avaldaja riigi õigusabi andmine õigusdokumendi koostamiseks on põhjendatud (

§ 4lg 3 p 8).

Kohus selgitab, et

§ 17

lg 1 esimese lause kohaselt riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks

§ 4

lg 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud

§ 17lg-s 2 ettenähtud juhul.

Kohus selgitab avaldajale, et hagiavalduselt riigilõivu tasumise vabastamiseks tuleb hagejal koos hagiavaldusega esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 6. Kooskõlas

§ 14

lg-ga 1 ja 2 rahuldab kohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, kuna taotleja ei ole kohtu hinnangul võimeline ise kaitsma oma õigusi ning ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Vastavalt

§ 22

lg-le 1 määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. 7. Kohus jätab kõik menetluskulud avaldaja kanda TsMS § 172 lg 2 alusel, mis sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja kannab avaldaja ise menetluskulud. Menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu võivad TsMS § 191 lg 1 alusel esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 10 kohaselt ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamine ja samas asjas määruskaebuse esitamise eest. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 2