24.06.2016 koostatud ja kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Aleksei Mihhailovit
järgi selles, tema tahtlikult juhtis 24.06.2016 kell 02:25 Harjumaal Maardus Kallasmaa tn 6 juures mootorsõidukit BMW 530D reg.nr. XXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,02 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,92 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ning lg 4 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove. Seega Aleksei Mihhailov pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Aleksei Mihhailov tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - kiirmenetluse protokoll (lk 1-3); - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 5-8); - karistusregistri teatis (lk 10-18); - Harju Maakohtu 07.10.2014.a kohtumäärus (lk 21-24); - tunnistaja Kairi Ränk ütlused (lk 25-26); - indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (lk 27); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos näidu väljatrükiga (lk 28-29, 30); õiend (lk 41); lühimenetluse taotlus (lk 44); Harju Maakohtu 22.01.2014.a kohtuotsus (lk 45-46); Harju Maakohtu 18.08.2015.a kohtumäärus (lk 47-49). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, kaitsja ja prokuröri arvamused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Süüdistatava Aleksei Mihhailovi eeluurimisel antud ütluste kohaselt, mida isik kohtus kinnitas, tarvitas ta 23.06.2016.a õhtul Maardus suvilas olles alkoholi, jõi ära 10-12 purki õlut 3 tunni jooksul. Istus seejärel sõbra auto (BMW reg nr XXXX) rooli, et sõita Maardu tanklasse, kust võttis ühe neiu peale ja hakkas seejärel tagasi sõitma. Peeti politseipatrulli poolt kinni. Indikaatorvahendisse puhudes tuvastati tal joove. Alkomeetrisse puhumisega ja tulemusega oli nõus, loobus vereanalüüsist. Tunnistaja Kairi Ränk ütluste kohaselt olles 24.06.2016 tööl politseipatrullis koos piirkonnapolitseinik Roland Merituga ja abipolitseinik Artur Lillenurmega märkas kella 02:25 ajal Kallasmaa 6 maja juures Maardus kahtlase sõidustiiliga sõiduautot BMW regnr XXXX. Isik sõitis parkivatest autodest äärmiselt lähedalt mööda. Sõiduk peatati kell 02:29 ajal Maardu tee 1 kilomeetril. Sõidukit juhtis Aleksei Mihhailov isikukood 3880221027, kel tuvastati alkoholijoove 1,01 mg/l kohta. Juhi kõrval istus XXXX, kes kinnitas, et andis Aleksei Mihhailovile loa sõiduki juhtimiseks, et sõita Maardu tanklasse. Aleksei Mihhailovil puudus juhtimisõigus. Eeltoodust tulenevalt on tunnistaja Kairi Ränk ja süüdistatava Aleksei Mihhailovi kokkulangevate ütlustega leidnud tõendamist, et Aleksei Mihhailov juhtis 24.06.2016.a kella 02:25 paiku mootorsõidukit BMW reg nr XXXX Harjumaal, Maardus Kallasmaa tn 6 maja juures. 24.06.2016.a indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati Aleksei Mihhailovil 24.06.2016.a kell 02:30 indikaatorvahendi reaktsioon (näit) 1,01 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid Aleksei Mihhailovil järgnevad joobele viitavad tunnused: silmade punetus, silma pupillid väikesed, reaktsioonikiirus häiritud, koordinatsiooni kerged häired, unisus. 24.06.2016.a koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos tulemuse väljatrükiga nähtub, et 24.06.2016.a kell 03:24-03:28 mõõdeti Aleksei Mihhailovi alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0068 taatlustunnistus TTRC-16-00099, mille lõplik tulem oli 1,02 mg/l, laiendmääramatus 0,1 mg/l, mõõtetulemus 0,92 mg/l. Mõõtevahendi taatlustunnistuse kohaselt oli mõõtmisel kasutatud tõenduslik alkomeeter taadeldud 10.06.2016.a. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Korrakaitseseaduse § 38 lg 7 alusel 19.06.2014.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 87 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-16-00099) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning aluseks karistuse määramisel. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuivõrd Aleksei Mihhailovil tuvastati väljahingatavas õhus alkoholi 0,92 milligrammi ühe liitri kohta, siis oli Aleksei Mihhailov alkoholijoobes. Aleksei Mihhailov on oma süüd tunnistanud ning ei eita, et ta oli 24.06.2016.a tarvitanud alkoholi ja juhtis mootorsõidukit BMW reg nr XXXX. Seega kinnitavad tunnistaja Kairi Ränk ja süüdistatava Aleksei Mihhailovi ütlused ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, et Aleksei Mihhailov juhtis 24.06.2016.a kella 02:25 paiku alkoholijoobes mootorsõidukit BMW reg nr XXXX Harjumaal, Maardus Kallasmaa tn 6 maja juures. Aleksei Mihhailovi
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Aleksei Mihhailovi objektiivsest käitumisest – tarvitas 23.06.2016.a õhtul 10-12 purki õlut 3 tunni jooksul ja istus seejärel sõbrale kuuluva sõiduauto BMW reg nr XXXX rooli – nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. Aleksei Mihhailov teadis, et ta on viimaste tundide jooksul tarvitanud suures koguses alkoholi, kuid sellele vaatamata istus ta teadlikult auto rooli ise samal ajal teades, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Aleksei Mihhailovi tegevus tuleb kvalifitseerida
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Aleksei Mihhailov on süüvõimeline ning
näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-126-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Aleksei Mihhailovil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Aleksei Mihhailov on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Teda on karistatud nii vangistusega, mis on asendatud üldkasuliku tööga, kui ka reaalse vangistusega (lk 10-18). Samuti ei oma vähem tähtsust asjaolu, et Aleksei Mihhailovit on korduvalt ka väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest (lk 10-18). Seega teadis Aleksei Mihhailov, et kuriteo toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad s.o vabadust piiravad tagajärjed. Viimati karistati Aleksei Mihhailovit Harju Maakohtu 22.01.2014.a kohtuotsusega
järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti liitkaristusena vangistus 1 aasta 1 kuu ja 4 päeva (lk 45-46). Nähtuvalt 07.10.2014.a Harju Maakohtu määrusest vabastati Aleksei Mihhailov talle mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta (lk 2124). 18.08.2015.a Harju Maakohtu määrusega pöörati Aleksei Mihhailovile Harju Maakohtu 22.01.2014.a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ära kandmata karistus 5 kuud ja 4 päeva täitmisele. Aleksei Mihhailov vabanes karistuse kandmisest jaanuaris 2016.a. Kõigest viie kuu möödudes karistuse kandmiselt vabanemisest pani Aleksei Mihhailov toime uue samalaadse kuriteo. Kohus arvestab karistuse mõistmisel seda, et Aleksei Mihhailovit on varem eelnevalt nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras korduvalt liiklusalaste süütegude eest karistatud, kuid süüdistatav ei ole varasematest karistusest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. Mootorsõiduki joobes juhtimise episoodis karistuse määramisel tuleb silmas pidada, et liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Tarvitades 10-12 purki õlut kolme tunni jooksul on Aleksei Mihhailov end ise viinud seisundisse, milline on juhile keelatud ja vaatamata sellele pidas vajalikuks sõidukit juhtida. Süüd suurendab ka asjaolu, et Aleksei Mihhailovil kehtivad juhiload puuduvad (lk 41). Oma sellise tegevusega seadis Aleksei Mihhailov ohtu paljude isikute elu ja tervise. Kohtu hinnangul on positiivne, et Aleksei Mihhailov on enda alkoholiprobleemist aru saanud ja soovib sellega tegelema hakata, kuid kahjuks on nimetatud arusaamine tulnud peale järjekordse kuriteo sooritamist ning antud teo eest tuleb vastutada. Oma viimases sõnas on süüdistatav öelnud, et tal on alaealine laps (8-aastane) ja perekond, kelle ta kaotab, kui peab vangi minema. Nimetatud asjaolu ei ole takistanud Aleksei Mihhailovit aga korduvalt joobnuna rooli istumast. Seetõttu ei saa kohus antud asjaolu ka arvesse võtta karistuse mõistmisel. Eelmise karistuse täitmisele pööramise põhjusteks olid asjaolud, et A.Mihhailov ei käinud õigeaegselt registreerimas, ilmus registreerima alkoholi joobes ja ei täitnud ka teisi kriminaalhooldusnõudeid. Isik ei osalenud ka sotsiaalprogrammides, mis näitab, et isikul puudus soov ja tahe tegeleda oma alkoholi probleemiga. Arvestades eeltoodut, A.Mihhailovi varasemat suhtumist kriminaalhooldusnõuete täitmisse ja asjaolu, et Aleksei Mihhailovil on probleemid alkoholiga, ei ole tema puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta sõiduki joobes juhtimise toime kavatsetult. Arvestades kõike eeltoodut ning asjaolu, et Aleksei Mihhailovi joove oli keskmise määra lähedases määras ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Aleksei Mihhailovit edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Aleksei Mihhailovi puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi - rahaline karistus – kohaldamine ning isikut tuleb karistada sanktsiooni keskmäärast lühema vangistusega 1 aasta, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaheksa kuud vangistust. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas II astme kuriteo toimepanemise eest, mida KrMS § 2565 lg 2 tulenevalt kohus vähendab poole võrra, s.o 322.50 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot riigituludesse. Kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör ei vaielnud esitatud taotlustele vastu. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 2561, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 233–238, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3, § 306, §, 311, § 313, § 315 lg 7, §238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aleksei Mihhailov
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaheksa kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg alates 24.06.16-25.06.2016 s.o 2 päev karistusaja hulka. Lugeda karistusaja alguseks 24.06.2016 Kohaldada Aleksei Mihhailovi suhtes alates 25.06.2016 tõkendit vahistamine Välja mõista Aleksei Mihhailovlt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 322.50 riigituludesse ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse. Kohustada Aleksei Mihhailovt tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 36.87 eurot. Sundraha ja kaitsetasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber saadetakse Aleksei Mihhailovile Tallinna Vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Aleksei Mihhailov, kriminaalasi 1-16-5614, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 18.07. 2016 Kohtunik Liina Pohlak
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.