lg 1 p 2 nõuet ja pani toime
Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik Jaan Mõsak oma süüd temale esitatud rikkumises. Menetlusaluse isiku sõnul oli tal rikkumise päeval kella 17.00 kokku lepitud auto keevituse aeg. Veidi enne nimetatud aega helistas talle aga sõber, kes oli oma raseda naisega jäänud rehvirikke tõttu autoga teele ning seega asus ta enne keevituse aega veel sõbrale tagavararehvi viima. Kuna ta soovis aga kokkulepitud ajaks siiski autoga ka keevitusse jõuda, siis vajutas ta mõtlematult gaasipedaali liiga palju ning ületas kiirust. Spidomeetrit ta rikkumise fikseerimise ajal ei vaadanud, aga kiirus võis olla selline nagu väärteoprotokollis on kajastatud. Menetlusaluse isiku sõnul saab ta aru, et keevituseks kokkulepitud aega oleks saanud ka muuta, kuid tol hetkel ta ei mõelnud sellele. Ta mõistab, et tema teole peab järgnema mingi karistus, kuid palub määrata arestipäevade kandmine osade kaupa kindla tähtaja jooksul. Samuti palub ta lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist maksimaalselt 1-1,5 kuuks, kuna suvel on palju tööd ja liikumist ning samuti on tal vaja hoolitseda XXXX Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et Jaan Mõsakut tuleb
lg 3 järgi karistada 20 päeva pikkuse arestiga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Menetlusalust isikut on ka varem korduvalt karistatud rahatrahvide ja arestiga, kuid rikkumised on jätkunud. Samuti on teda karistatud kriminaalkorras liiklusalase süüteo eest. Seega ei ole muud võimalust kui taotleda karistusena aresti ja seda juba 20 päevaks ning lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist minimaalses määras, s.o 3 kuuks. Samas pidas kohtväline menetleja võimalikuks aresti kandmist osade kaupa, et menetlusalune isik saaks säilitada töökoha. Kohtu seisukoht Jaan Mõsakule pannakse süüks mootorsõidukijuhina suurima lubatud sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 49 km/h ning sellega
lg 1 p 2 sätestatud nõude rikkumist ja
lg 3 sätestatud väärteo toimepanemist.
lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis. Jaan Mõsaku poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures suurima lubatud sõidukiiruse ületamist kinnitavad järgmised tõendid: • menetlusaluse isiku enda ütlused, kus ta tunnistab lubatud sõidukiiruse ületamist; • tunnistaja T.V. ütlused, kust nähtub, et 02.juunil 2016.a kella 16.25 ajal Tartu linnas Narva maanteel koos vanemliikluspolitseinik A.V. liiklusjärelevalvet teostades fikseeris ta kohapeal tee ääres seistes mööda Narva maanteed Jänese-Kruusamäe tänava poolt liikunud läheneva sõiduauto Audi registreerimismärgiga XXX kiiruseks 103 km/h, kusjuures sõiduki peatamisel ja kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Jaan Mõsak; • isiku kinnipidamise protokoll, kust nähtub, et Jaan Mõsak on 02.juunil 2016.a Tartu linnas Kruusamäe tänaval kella 16.25 ajal kinni peetud; • videosalvestis ja sellest tehtud fotoväljavõtted, kust nähtub, et 02.juunil 2016.a kell 16.25 mõõdeti mõõteseadmega nr. LE0027 liiklusjärelevalve teostamise käigus sõiduauto Audi registreerimismärgiga XXX sõidukiiruseks 103 km/h. Eeltooduga on tõendamist leidnud Jaan Mõsaku poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine kiirusel 103+/4 km/h. Kuna suurim lubatud sõidukiirus nimetatud teelõigul oli 50 km/h, siis tuleb järeldada, et Jaan Mõsak ületas sõiduki juhtimisel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Seega rikkus Jaan Mõsak
lg 1 p 2 sätestatud nõuet ning pani toime
Kohus leiab, et subjektiivsest küljest tegutses Jaan Mõsak
Jaan Mõsaku ütlustest nähtuvalt oli tal kiire ning seetõttu vajutas ta auto gaasipedaalile. Tegemist oli linnasisese sõiduga ja on ilmselge, et isik pidi teadma, et sõidab n.ö asulasisesel teel, kus kehtib kiirusepiirang 50 km/h. Vajutades tugevalt gaasi pidi ta olema teadlik, et tema sõiduki kiirus ületab seetõttu märkimisväärselt lubatud sõidukiiruse piirmäära linnas. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on Jaan Mõsakut ka varem korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest ja seega saab väita, et ta oli kahtlemata teadlik sellise tegevuse keelatusest. Seega tuleb järeldada, et väärteo toimepanemine oli Jaan Mõsakul igati tahtlik ja teadlik valik, mille puhul ta sai aru ka oma teo karistatavusest, kuid otsustas siiski rikkumise toime panna. Kohus ei ole tuvastanud, et Jaan Mõsaku puhul oleks esinenud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Jaan Mõsaku süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuks. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva ning KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus määrata mõistetud aresti kandmise ka ositi, kui seda tingivad süüdlase perekondliku, tööalase või tervisliku seisundi asjaolud. Korraga ärakantava aresti kestus peab sel juhul olema vähemalt 2 päeva.
lg 5 p 2 kohaselt võib kohus kohaldada
lg 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 6 kuuni. Kohus ei ole tuvastanud Jaan Mõsaku puhul karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist. Karistusregistri väljevõtte kohaselt on teda erinevate liiklusrikkumiste toimepanemise eest korduvalt karistatud ka varasemalt, sealhulgas kolmel korral suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Karistuseks määratud rahatrahve tasub menetlusalune isik enda sõnul läbi täitemenetluse. Viimati on talle karistuseks liiklusrikkumise eest (kiiruse ületamine) mõistetud arest 16 päeva ning selle karistuse on ta käesolevaks ajaks ära kandnud. Samuti on Jaan Mõsaku enda kinnitusel tema suhtes kohaldatud ka juhtimisõiguse äravõtmist, kuigi väärteoasja materjalidele lisatud karistusregistri väljavõttelt seda ei nähtu. Kohus leiab, et arvestades eeltoodud asjaolusid ning fakti, et isik siiski jätkab pidevalt oma õigusrikkumisi, on igati põhjendatud järeldada, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga, kelle seekordne rikkumine oleks ühekordne või juhuslikku laadi. Tegemist on isikuga, kes järjepidevalt eirab liikluseeskirju, olles seeläbi suureks ohuks nii iseendale kui ka teistele liiklejatele. Jaan Mõsaku süüd iseloomustava asjaoluna tuleb arvestada sellega, et mootorsõidukit juhtis ta lubatud suurimast sõidukiirusest märkimisväärselt suurema kiirusega. Tegemist ei olnud ka konkreetses käesolevat vastutust ette nägevas sättes toodud kiirusevahemiku alammäära lähedale jääva kiirusega. Kiirust ületas menetlusalune isik päevasel ajal asulasisesel teel ning kohas, kus üldine liiklustihedus on märkimisväärne ja kus kulgeb ka jalakäijate reguleerimata ülekäigurada. On tuvastatud, et lisaks menetlusalusele isikule oli väärteo toimepanemise ajal ja kohas ka teisi liiklejaid. Seega tuleb Jaan Mõsaku süü hindamisel arvestada, et lisaks endale seadis ta potentsiaalsesse ohtu ka teiste liiklejate elud, tervise ja vara. On üldteada, et suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, eriti veel sellises määras, võib tuua endaga kaasa väga rasked või suisa fataalsed tagajärjed, mistõttu tuleb riigil juba iseenesest suhtuda selliste rikkumiste toimepanemisse äärmise tõsidusega. Kui aga isik on hoolimata varasematest karistustest sarnast tegevust jätkanud, pannes lisaks toime ka muid liiklusrikkumisi, siis tuleb riigil sellise isiku karistamisel näidata üles ka suuremat rangust. Seejuures tuleb lisaks mõistagi arvestada ka menetlusaluse isiku enda selgitusi rikkumise toimepanemise ning tulevikus selliste rikkumiste toimepanemisest hoidumise kohta. Käesoleval juhul on menetlusalune isik põhjendanud kiirustamist sellega, et soovis sõpra aidata ja samas ka autoga õigeks ajaks keevitusse jõuda. Kohus leiab, et nimetatud põhjustel kiiruse ületamist ei saa kuidagi pidada aktsepteeritavaks ning avaldatud asjaolusid ei saa pidada ka isiku süüd kergendavateks. On ilmne, et tegemist ei olnud hädajuhtumi või erandliku olukorraga. Teiste isikute ohtu seadmine asulasisesel teel väga suurel kiirusel sõites ei kaalu millegagi üles kokkulepitud ajaks autoga keevitusse jõudmise vajadust. Seega on alust arvata, et ilmselt ei hinda Jaan Mõsak oma tegevust, selle eesmärke ja võimalikke kaasnevaid tagajärgi tihti just kõige adekvaatsemalt ning samuti võib tal vajaka jääda enesedistsipliinist. Märkimisväärne on siinkohal ka asjaolu, mis iseloomustab eeltoodu valguses hästi Jaan Mõsakut, kui ta kohtuistungil avaldas, et rikkumiste jada peatamiseks peaks ta ilmselt oma auto maha müüma ning ostma auto, mis sellist kiiruse arendamist ei võimalda. Sellise mõtteviisi ja suhtumisega isiku puhul viitab see, et ta kaldub oma käitumises pigem ümbritsevaid asjaolusid süüdistama ja ei soovi võtta ise täit vastutust oma tegevuse ja käitumise distsiplineerimise üle. Kõike eeltoodut koosmõjus arvestades ei pea kohus põhjendatuks mõista Jaan Mõsakule karistust sanktsiooni kergema karistusliigi, s.o rahatrahvina ning samuti ei pea kohus põhjendatuks kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kuna varasemalt on isik kandnud juba seadusest tulenevat raskeimat karistust aresti näol, kuid on vaatamata sellele õigusrikkumist jätkanud, siis karistuse mõistmise üldpõhimõtteid arvestades ei ole põhjendatud talle seekordse rikkumise eest mõista kergemaliigilist või lühemajalist karistust. Kohus leiab, et arvestades nii Jaan Mõsaku süüd iseloomustavaid asjaolusid, temal kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, varasemate karistuste olemasolu kui ka üld- ja eripreventiivseid eesmärke üldiselt on põhjendatud mõista talle karistuseks arest ettenähtud sanktsioonist üle keskmise määra. Samas nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et on põhjendatud anda menetlusalusele isikule võimalus aresti kandmiseks osade kaupa, et takistada karistuse kandmisega võimalikult minimaalselt menetlusaluse isiku töökohustuste täitmist ning seega vältida ka süüdistatava sotsiaalse ja majandusliku olukorra põhjendamatut halvendamist. Kohus leiab, et arvestades toimepandud väärteo üldohtlikkust, selle võimalikke potentsiaalseid tagajärgi, Jaan Mõsaku süüd iseloomustavaid asjaolusid ning tema varasemat korduvat karistatust liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist ühiskonnas olulist taunimist vääriva tegevusega, kuna sellisel viisil käitudes seab rikkuja lisaks iseendale ohtu ka teiste isikute elu, tervise ja vara. Tegemist on üldohtlikkusega. Eriti taunimist vääriv on aga sellise tegevuse korduvus hoolimata varasematest karistustest samasuguste rikkumiste eest. Seega tuleb järeldada, et varasemad rikkumised ja nendele järgnenud karistused ei ole Jaan Mõsakule vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning vajalik on tema täiendav mõjutamine lisakaristuse kohaldamise läbi. Arvestades Jaan Mõsaku poolt toimepandud rikkumise asjaolusid (aeg, koht), siis tuleb tema süüd hinnata märkimisväärseks. Kõike eeltoodut arvestades on korduvalt kiirust ületanud isiku suhtes vajalik lisaks põhikaristusele ka juhtimisõiguse äravõtmise läbi lisakaristuse kohaldamine, et kõrvaldades isik mõneks ajaks liiklusest ja välistada seeläbi tema ühiskonnaohtlikkus, samuti mõjutada teda seeläbi edasisele õiguskuulekusele. Lisakaristuse kohaldamise puhul tuleb kohtul arvestada ka sellega, et lisakaristusega kaasnevad tagajärjed ei oleks isiku või tema lähedaste suhtes ebamõistlikult rasked ning oleks proportsioonis lisakaristusega taotletava eesmärgiga. Käesoleval juhul kohus lisakaristuse kohaldamisele Jaan Mõsaku suhtes mingisuguseid takistusi tuvastanud ei ole. Menetlusalune isik on viidanud küll sellele, et lisakaristuse kohaldamine raskendaks ilmselt tema töökohustuste täitmist, kuid sellist väidet ei saa hinnata kindlasti sellise kaaluga olevaks, mis välistaks lisakaristuse kohaldamise. Isik, olles ka varem korduvalt samalaadseid rikkumisi toime pannud, pidi arvestama oma tegevuse võimaliku tagajärjena ka juhtimisõiguse piiramisega võimalusega. Seega võib öelda, et Jaan Mõsak võttis kiirust ületama asudes endale teadliku riski, teades selle võimalikke tagajärgi, kuid see ei olnud takistuseks tema õigusvastasele ja ohtlikule tegevusele. Seetõttu leiab kohtunik, et lisakaristuse kohaldamine on Jaan Mõsaku suhtes proportsionaalne ja äärmiselt vajalik, arvestades süüdlase õiguskuulekusele suunamise ja tema ohtlikkuse maandamise vajadust, samuti on kaalutud sellega kaasnevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi süüdlasele ja tema lähedastele. Kuna karistusregistri õiend ei näita, et isikule oleks varasemalt väärteokorras lisakaristusena juhtumisõiguse äravõtmist kohaldatud, siis peab kohus piisavaks esmakordsel lisakaristuse kohaldamisel väärteorikkumise eest määrata lisakaristus seaduses ettenähtud miinimummääras. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.