KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-14269 Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2016, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi VL avaldus lapsega kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.06.2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad MJ määruskaebus suhtlemise korra Avaldaja: VL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo Puudutatud isik I: MJ (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Puudutatud isik II: ML (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Eestkosteasutused Linnavalitsus Menetluse liik Keila Vallavalitsus, Võru Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 16.06.2016 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, välja arvatud ML-le riigi õigusabi osutamise kulud, jätta MJ kanda. ML-le riigi õigusabi osutamise kulud jätta riigi kanda. 4. Ringkonnakohtus kantud VL menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. Määrata apellatsiooniastmes kantud VL menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 806,40 eurot. 1
(7)- Välja mõista MJ-lt VL kasuks menetluskulud 806,40 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud
- 25.09.2015 esitas VL (avaldaja) maakohtule avalduse (täiendatud 08.04.2016) avaldaja ja MJ (laps, puudutatud isik II) suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.
- Avalduse kohaselt elasid avaldaja ja lapse ema MJ (puudutatud isik I) koos
- aasta jaanuarini. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Vanemate vahel oli suuliselt kokku lepitud, et laps viibib suurema osa ajast ema elukohas Võru linnas ning külastab regulaarselt isa kaks korda kuus. Üldjuhul täitsid mõlemad vanemad kokkulepet. Lisaks eeltoodule oli vanemate vahel kokku lepitud, et laps asub septembris 2015 õppima Võru linnas asuva kooli esimesse klassi. Juulis 2015 avaldas lapse ema avaldajale, et soovib kolida koos lapsega Tallinna ning panna lapse õppima Tallinnas asuvasse kooli, milleks palus avaldajalt nõusolekut. Lapse ema ei andnud avaldajale aga informatsiooni selle kohta, millises koolis laps õppima võiks hakata, samuti keeldus avaldamast lapse elukoha aadressi.
- Avaldaja tegi lapse emale ettepaneku kokku leppida suhtlemiskord, millega määrata lapse elukoht ema juurde, kuid samas määrata ka kindlaks konkreetsed ajavahemikud, millal laps saab isa külastada. Vanemad ei jõudnud kokkuleppele. Ema poolt esitatud päevakava ei ole lapse huvidest lähtuv. Vanemate kooselu jooksul ei olnud lapsele selliseid piiranguid seatud, samuti ei kehtinud taolised piirangud ka ajal, mil laps elas Võrus ning külastas isa poolte vahel suuliselt kokkulepitud aegadel. Käesolevaks ajaks on välja kujunenud olukord, kus isa ei ole väga kaua last näinud ning ei ole saanud lapsega ka telefoni teel suhelda, sest lapse telefon on pidevalt välja lülitatud ning ema ei vasta avaldaja kõnedele.
- Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et avaldaja taotletav suhtlemiskord tagab lahus elavale vanemale võimaluse piisaval määral lapsega kohtuda ja suhelda ning suuremas osas ei ole lapse huvidega vastuolus, kuid teisel vanemal on ka koolivaheajal õigus olla lapsega.
- Puudutatud isik I (lapse ema) oli seisukohal, et vanemate ja lapse suhtlemise kord tuleks määrata kindlaks vastavalt ema ettepanekule. Avaldaja taotletav suhtlemiskord ei arvesta lapse väljakujunenud päevakava, hariduslikke ja sotsiaalseid vajadusi. Fikseeritud päevakava ning tervislik ja läbimõeldud toitumine laovad kasvamisjärgus lapsele kindla vundamendi ning kuivõrd avaldaja ise ei ole spetsialist hariduse, tervishoiu ega muul alal, puudub tal ka õigus selles kahelda. Avaldaja omab selgelt teistsugust elufilosoofiat võrreldes sellega, mida ema vanemana soovib edasi anda oma lapsele. Lapse isa maailmavaade pigem pidurdab kui toetab lapse võimalikku arengut. Isa ei ole kursis lapse huvide ega soovidega. Kuivõrd tegemist on alles 2
(7)kooliteed alustanud lapsega, kelle huvialaringid ning sotsiaalsed sidemed on alles kujunemisjärgus, on mõistlik suhtluskord kehtestada tähtajalisena 4 aastaks, s.o algkooli lõpuni. Lapse kasvades ning tema soove arvestades võib suhtluskorda hiljem muuta.
- Eestkosteasutus Võru Linnavalitsus oli seisukohal, et ei ole teada asjaolusid, mis kinnitaksid, et isa suhtlemine lapsega oleks vastuolus lapse huvidega. Vaidlus vanemate vahel lapse elukoha registreerimise ja range päevaplaani kinnitamise osas ei saa olla põhjuseks, et laps ei saa isaga suhelda. Avaldus tuleks rahuldada, kuid lapse huvides oleks, et laps saaks vaheldumisi mõlema vanema juures veeta kogu sügise-, talve- ja kevadvaheaja, sest elukohtade vahemaa on pikk.
- Tallinna Kesklinna Valitsus oli seisukohal, et ei ole tõendeid selle kohta, et isa ei oleks siiani järginud lapse huve. Vanemad võiksid suhtlemiskorra kindlaksmääramise lahendada kokkuleppel.
- Eestkosteasutus Keila Vallavalitsus oli seisukohal, et lapse suhtlemine lahus elava vanemaga on lapse huvides ja avaldus on lahendatav kokkuleppel. Lastekaitsespetsialisti vestlusest lapsega võib järeldada järgmist. Laps igatseb isa ja mõlemate vanavanemate järele. Lapsele meeldis Võrumaal elada. Laps soovib väga isaga suhelda. Laps viibiks isa juures parema meelega pikemat aega järjest koolivaheaegadel. Mõlemad vanemad soovivad lapse parimat. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
- Harju Maakohus 16.06.2016 määrusega rahuldas avalduse, määras kindlaks avaldaja (isa) ja lapse suhtlemise korra järgmiselt: Laps veedab isaga nädalavahetused (reedest pühapäevani) üle kolme nädala. - Määratud nädalavahetusel võtab isa tütre tema ema töökohast alates kella 13.00-st. - Pühapäeva pärastlõunal võtab ema tütre Võrust tema isa elukohast ja toimetab tagasi oma elukohta. - Puhkepäevadel, kui laps viibib isaga, hoolitseb isa selle eest, et kõik koolist antud kodutööd oleks esmaspäevaks tehtud. - Kui isa ja tütre määratud kohtumised ei saa toimuda ühest või teisest tuleneval mõjuval põhjusel, lepivad vanemad kokku asenduskohtumise. - Lapse haigestumisest teavitavad mõlemad vanemad teist vanemat. Kui laps haigestub isa juures ja ta ei ole transporditav, naaseb ta ema juurde pärast tervenemist. Lapse koolivaheaegadel (oktoober, veebruar, aprill) veedab tütar isaga oktoobris koolivaheaja esimesed 5 päeva, veebruaris esimesed 4 päeva ja aprillis esimesed 5 päeva. Talvise koolivaheajast veedab laps paarisaastatel emaga ajavahemiku 22.-
- detsember ja isaga
- detsember kuni
- jaanuar. Paaritutel aastatel vastupidi. Suvevaheajast veedab laps isaga 45 päeva. Vanemad lepivad kokku perioodides hiljemalt iga aasta
- märtsiks.
- aasta suveks on vanemad kokku leppinud, et laps veedab isaga perioodi koolivaheaja algusest kuni juuni lõpuni ja
- juulist kuni
- augustini. Vaidluse tekkimisel sünnipäeva tähistamise osas saab isa koos lapsega sünnipäeva tähistada nädalavahetusel enne sünnipäeva päeva. 3
(7) Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga. Lihavõttepühad veedab laps emaga. Telefoniga lapsega suhtlemiseks saab isa kasutada igal tööpäeval ajavahemikku 19.30 kuni 20.30, puhkepäeval piirangud ei kehti. Ema kindlustab, et telefon oleks laetud ja sisse lülitatud. Lapse reisimisel väljaspoole Eesti piiri kuni 4 päevaks, teatab reisile minev vanem teisele vanemale ette vähemalt 3 päeva, üle 4 päevasest reisist teatatakse ette vähemalt 14 päeva. Etteteatamisel teisele vanemale võib laps minna reisile ka oma selle vanema lähisugulastega, kelle juures laps parasjagu viibib. Kui emal ei ole mingil põhjusel võimalik lapse eest hoolitseda (lapse puhkeajal, mitte kooli ajal), siis valides lapsele hooldajat eelistab ta esimesena lapse isa. Maakohus jättis riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
- Avaldaja ja puudutatud isiku I kooselust sündis XX.XX.XXXX tütar. Perekond elas Võru linnas. Vanemate kooselu lõppes jaanuaris
- Tütar elas emaga, kuid külastas isa regulaarselt. Aprillis 2015 teatas lapse ema, et soovib kolida Tallinna ja panna lapse Tallinnas kooli. Isa selleks nõusolekut ei andnud ja ema keeldus avaldamast uut elukohta ja lapse kooli. Sellest ajast on vanemate vahel kestnud pidevad vaidlused isa ja tütre suhtlemise üle.
- Laps on lähedane mõlema vanemaga ja lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga. Pika vahemaa tõttu on õige lapse ja isa kohtumised määrata harvem, kuid igal võimalusel pikemate perioodidena. Lapse heaolusse peavad panustama mõlemad vanemad, seetõttu toimetab lapse Võrru isa ja Võrust oma elukohta ema.
- Sellega, et ema ei luba tütart isa juurde, ei lähtu ema lapse igakülgsetest huvidest. Vaatamata kokkuleppele ei ole ema käesoleva ajani lubanud tütart isa juurde, sest isa ei allkirjasta ema poolt esitatud kirjalikke nõudmisi. Lapse kohtu poolt ärakuulamisel oli laps sellest kokkuleppest teadlik ja varjamata rõõmuga teatas, et saab peale kooli isa juurde ja mitmeks nädalaks. Seega on ema endale aru andmata petnud lapse lootusi ning kahjustanud sellega lapse huvisid.
- Kohus ei nõustu ema seisukohaga, et tal on omad kasvatusmeetodid ja lapse isa juures viibimisel peaks isa kasutama samu meetodeid. Vanematel on ühine hooldusõigus. Ema on lapsele kehtestanud karmi päevakorra, seda lapse isaga läbi arutamata. Kolme omavalitsuse lastekaitsetöötajad on asunud seisukohale, et ema kehtestatud režiim on 8-aastase lapse jaoks liiga karm (lk-d 61, 68, 122 pöördel). Puhkepäevadel ja puhkuse ajal ei peaks last äratama kell 6.45, kui ta soovib veel magada (tl 122 pöördel). Õige on avaldaja märkus, et lastesaated on sageli pikemad ema poolt lastesaadete vaatamiseks kehtestatud ajast, s.o 30 minutit. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga päevarežiimi (tl 16) osas, et puhkuse ajal peaks lapsel, nagu täiskasvanutel, olema aeg vabam ja suunatud väljapuhkamisele, et laps oleks võimeline puhkusel saadud energiaga täitma uuel õppeaastal edukalt oma peamised kohustused. Puhkuse ajal ei peaks olema suur osa päevakavast pühendatud last harivatele ja arendavatele tegevustele ja omandatu ettenäitamisele ning selle arutelule, samuti ei ole vaja tegeleda järgmise koolipäeva ettevalmistamisega. Puhkuse ajal toimub samuti lapse 4
(7)areng. Laps kohtub erinevate inimestega, kogeb kooliajast erinevaid ettevõtmisi ja selle käigus saab uusi kogemusi ning erinevaid sotsiaalseid oskusi.
- Isa ja lapse suhtlemise eritingimuseks ei või olla ema poolt väljatöötatud tingimuste vastuväideteta allkirjastamine. Lapse suurimaks negatiivseks emotsiooniks on pidevad lahkhelid vanemate vahel ja seda peavad vanemad lapse huvide kaitsmiseks endale teadvustama. Näiteks on lapse ema 15.06.2015 Võru linna lastekaitsespetsialistile väitnud, et laps ei taha emaga rääkida, mida ta isa juures tegi ja on muutunud kinniseks. Eeldatavasti on lapse kinnisuse põhjuseks asjaolu, et kõik, mis isaga koos ette võetakse, ei leia ema poolt kunagi heakskiitu. Laps on kaotanud usalduse ega oska otsustada, mida võib emale rääkida. Nähtavasti on isa juurde minnes lapse käitumine samalaadne. Antud juhul on ema takistanud erinevatel põhjendustel tütrel isaga suhtlemast (tl 9-14). Näiteks keeldus lapse ema lapse sünnipäeval tegemast endast oleneva, et võimaldada isal oma tütart telefoni teel õnnitleda (tl 105-110). Määruskaebus ja selle põhjendused
- Puudutatud isik I (ema) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja kehtestada lapsega suhtlemise korra järgmiselt: - M veedab isaga nädalavahetused (reedelt pühapäevani) üle kolme nädala selliselt, et määratud nädalavahetuse reedel võtab VL tütre tema ema MJ töökohast alates kella 13.00-st kuni 17.00-ni, teatades eelnevalt oma tuleku kellaaja. - Pühapäeva pärastlõunal kohustub VL lapse üle andma MJ-le lapse elukohas. - Puhkepäevadel, kui laps viibib isaga, vastutab isa selle eest, et kõik koolist antud kodutööd oleks järgmiseks koolipäevaks tehtud. - Kui isa ja tütre määratud kohtumised ei saa toimuda ühest või teisest tuleneval mõjuval põhjusel, saadakse kokku järgmisel suhtlemiskorraga ettenähtud kohtumisel. - Lapse haigestumisest teavitavad mõlemad vanemad teist vanemat. Kui laps haigestub isa juures ja ta ei ole transporditav, naaseb ta ema juurde kohe kui tema terviseseisund võimaldab transportimist. - M koolivaheaegadel (oktoober, veebruar, aprill) veedab tütar isaga oktoobris koolivaheajal esimesed 5 päeva, veebruaris esimesed 4 päeva ja aprillis esimesed 5 päeva. - Talvisest koolivaheajast veedab M paarisaastatel emaga ajavahemiku 22.-
- detsember ja isaga
- detsember kuni
- jaanuar. Paaritutel aastatel vastupidi. - Suvevaheajast veedab M isaga 30 päeva. Vanemad lepivad kokku perioodides hiljemalt iga aasta
- märtsiks. Käesoleva (2016.) aasta suveks on vanemad kokku leppinud, et laps veedab isaga perioodi
- juunis
- juulini ja perioodi
- juulist
- augustini. - Vaidluse tekkimisel sünnipäeva tähistamise osas saab isa koos M-ga sünnipäeva tähistada nädalavahetusel enne sünnipäeva päeva. - Ülestõusmispühad veedab laps emaga. - Telefoniga M-ga suhtlemiseks saab isa kasutada igal nädalapäeval ajavahemikku 19.30 kuni 20.
- MJ hoolitseb selle eest, et telefon oleks selles ajavahemikus laetud ja sisse lülitatud. - Lapse reisimisel väljaspoole Eesti piiri kuni 4 päevaks teatab reisile minev vanem teisele vanemale ette vähemalt 3 päeva, üle 4-päevasest reisist teatakse ette vähemalt 14 päeva. - Etteteatamisel teisele vanemale võib laps minna reisile ka oma selle vanema lähisugulastega, kelle juures laps parasjagu viibib. 5
(7)- Maakohus on jätnud analüüsimata ema esitatud vastuväited. Ema ei ole saanud kommenteerida pärast kohtuistungit esitatud avaldaja ja Võru lastekaitsespetsialisti väiteid. Maakohtu seisukohad on subjektiivsed. Maakohtu seisukoht koolist vabade päevade kasutamise kohta on vastuolus koolist antud ülesannetega lugeda vaheajal kohustuslikku kirjandust, täita lugemispäevikut ja tegeleda matemaatikaga. Lapse ärakuulamise protokolli ei ole menetlusosalistele avaldatud. Maakohus on põhjendamatult eelistanud isa huve. Menetluse edasine käik
- Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu.
- Eestkosteasutus Keila Vallavalitsus toetab määruskaebust osaliselt. Eestkosteasutus Võru Linnavalitsus ja lapsele määratud esindaja olid seisukohal, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Maakohus ei ole avaldaja (isa) ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on õigesti kohaldanud PKS § 123 lõiget 1 ja teinud esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohus on kindlaks määratud suhtluskorda piisavalt põhjendanud. Maakohus on puudutatud isiku I (ema) põhilistele väidetele vastanud.
- Määruskaebuse väide, mille kohaselt ema ei saanud esitada avaldaja ja Võru Linnavalitsuse seisukohtadele vastuväiteid, on ekslik. Pärast menetlusosaliste ärakuulamist 04.05.2016 ei ole avaldaja ega Võru Linnavalitsus seisukohti esitanud. Emal oli võimalik esitada oma võimalikud täiendavad seisukohad menetlusosaliste ärakuulamisel 04.05.
- Määruskaebuses ei ole esile toodud, milliste asjaoludega või tõenditega ema võiks määruskaebuse menetluses soovida oma seisukohti täiendada.
- TsMS § 477 lg 8 kohaselt protokollib kohus menetlustoimingu hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks; menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt §-s 53 sätestatule; vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Arvestades, et lapse ärakuulamise olulised asjaolud on märgitud maakohtu määruses ja määruskaebuses ei ole selgitatud, millise menetluses olulise tagajärje on emale põhjustanud asjaolu, et maakohus ei teinud emale kättesaadavaks lapse ärakuulamise protokolli, siis ei ole ringkonnakohtu arvates tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega, mille tõttu tuleks maakohtu määrus tühistada. 6
(7)- Lapse üleandmise kellaaja täpsustamine ei ole vajalik. Määrusest tuleneb mõistlikult, et isa võtab lapse ema töökohast ajavahemikul alates kella 13.00-st kuni ema tavalise tööaja lõpuni. Ema eelistatud lapse haridusliku kasvatuse meetodi küsimus ei ole suhtlemisõiguse määramisel olulise kaaluga (PKS § 143). Muus osas on määruskaebus suunatud isa ja lapse suhtlemise võimaluste vähendamisele. Maakohus on määruse tegemisel põhjendatult lähtunud vajadusest tagada lapse õigus ja huvi isaga piisavalt suhelda.
- Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, välja arvatud lapsele riigi õigusabi osutamise kulud, tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus jätab lapsele riigi õigusabi osutamise kulud TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda.
- Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kliendiga kohtumiseks 14 minutit, määruskaebusega tutvumiseks 13 minutit, määruse ja määruskaebuse analüüsiks 1 tund ja 4 minutit, kliendi vastuväidetega tutvumiseks 21 minutit ja määruskaebuse kohta seisukoha koostamiseks 3 tundi 44 minutit, kokku 5 tundi 36 minutit, on vajalik ja põhjendatud, arvestades nimetatud menetlusdokumentide sisu, menetluse käiku ja asja tähtsust. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tasule lisandub käibemaks. Käibemaksukohustuslaste registri kohaselt ei ole VL käibemaksukohustuslane. Avaldaja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada ja MJ-lt VL kasuks välja mõista 806,40 eurot. Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)