Obsah (7)

§ 657§ 230§ 232§ 243§ 171§ 174§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-5

§ 657lg 1 p 1).

21.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oli hageja kohustus tõendada, et testamendil olev allkiri ei ole kirjutatud KK poolt. 22. Tulenevalt

§ 232

lg-st 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud. Kolleegiumil puudub alus hinnata tõendeid maakohtust erinevalt.

1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus piisavalt põhjalikult argumenteerinud, miks eksperdiarvamus koosmõjus teiste tõenditega, ei tõenda hageja väidet, et allkiri testamendil ei ole kirjutatud KK poolt. Maakohus on võtnud arvesse, et ekspertiis ei tuvastanud tõsikindlalt, kas KK allkirjastas testamendi või mitte (ekspertiisiakti kohaselt ei ole võimalik määrata, kas allkiri kujul „KK“ on kirjutatud KK poolt), samuti seda, et isik võib kasutada kahte erinevat allakirjutamise viisi ning, et isiku allkiri võib ajas muutuda. 5 Maakohtu põhjendust toetab KK 14.03.2011 taotlus hoolduse seadmiseks, mille allkiri sarnaneb testamendil oleva allkirjaga. Samuti nähtub ekspertiisiakti lisast olevast allkirjade võrdlustabelist (illustratsioon), et kõige hilisemalt (04.10.2012) KK nimelt antud allkirjad sarnanevad testamendil oleva allkirjaga. Hageja viide, et need ei pruugi olla allkirjastatud KK poolt, on tõendamata.
2. Ebaõige on hageja seisukoht, et testamendil oleva allkirja ehtsust saab tõendada üksnes allkirjade võrdlemise kaudu.

§ 232

lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega saab allkirja ehtsuse tõendamiseks esitada ka teisi tõendeid, sh tunnistajaid. Tunnistajatena üle kuulatud EL ja MT andsid mõlemad ütlusi, et nad olid kutsutud KK poole tunnistajateks testamendi allakirjutamise juurde. Tunnistajate ütluste kohaselt kirjutas KK testamendile alla ning pärast seda tunnistajatena nemad. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väidetega tunnistajate ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Tunnistajate ütlustes ei ole sisulisi vastuolusid. Samal ajal kattuvad tunnistajate ütlused mitmete detailide osas (nt millises järjekorras saabusid tunnistajad KK juurde, allkirjade andmise järjekord).

1. Arvestades, et käekirjaekspertiis ei andnud kindlat seisukohta allkirja ehtsuse kohta, et mõned KK nimelt antud allkirjad sarnanevad testamendil oleva allkirjaga, et tunnistajate ütluste kohaselt allkirjastas testamendi KK, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja ei ole testamendi tühisust tõendanud.
2. Hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et 18.03.2014 kohtuistungil asus maakohus seisukohale, et testamendil ei ole KK allkirja, misjärel hageja loobus teise ekspertiisi tegemise taotlusest. Otsuses aga leidis kohus, et ekspertiis ei tuvastanud tõsikindlalt, kas KK allkirjastas testamendi. Hageja jaoks oli otsuses toodud seisukoht üllatuslik, kuna hageja sai eelnevalt aru, et tal ei ole vaja midagi täiendavalt tõendada.
3. Vastuseks eeltoodud väitele märgib ringkonnakohus, et tulenevalt

§ 243lg 1 ja § 438 lg 1 hindab kohus kõiki tõendeid kogumis lahendi tegemisel.

Kuigi 18.03.2014 toimunud istungil märkis kohus, et ekspertiisiaktist saab järeldada, et KK ei ole testamenti allkirjastanud, ei saanud hageja eeldada, et sellisele seisukohale asub maakohus ka lahendi tegemisel. 18.03.2014 toimunud istungil teatas kostja esindaja, et ta taotleb tunnistajate ülekuulamist ning 17.03.2015 kuulati üle kaks tunnistajat. Lisaks esitati pärast 18.03.2014 istungit täiendavaid kirjalikke tõendeid. Kuna menetluses koguti ja uuriti ka muid tõendeid, siis pidi hageja olema valmis, et lahendi tegemisel tõendite kogumis hindamisel võib maakohus asuda teisele seisukohale. Kuna menetluses esindas hagejat vandeadvokaat, siis ei saanud see olla temale teadmata. Ülaltoodust tulenevalt ei saanud hageja eeldada, et tal ei ole vaja täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks esitada. Hageja oleks saanud esitada maakohtus teise käekirjaekspertiisi tegemise taotluse uuesti, samuti esitada muid tõendeid. 28. Ülaltoodule tuginedes tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus 29. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole põhjust muuta maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu määratud menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud. 6 30. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud 696 eurot (käibemaksuga). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema esindaja teinud apellatsiooniastmes menetlustoiminguid 4 h ulatuses (apellatsioonkaebuse tutvustamine kliendile, analüüs ja vastuse koostamine), tunnihinnaga 145 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esindaja on kinnitanud, et ta ei saa makstavat käibemaksu tagasi arvestada. 31.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja esindaja poolt apellatsiooniastmes toimingutele kulutatud aeg on põhjendatud, samuti ei ületa esindaja tunnitasu turuhinda. Eeltoodule tuginedes tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 696 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 7