lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust,
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati Pavel Hissamutdinovile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta võrra, lõplikuks karistuseks 2 mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks raskema, Viru Maakohtu 02.10.2013 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 30.01.2015 kohtumäärusega muudetud karistusega 4 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.08.2013-01.10.2013, s.o 1 kuu 18 päeva, lugedes lõplikuks karistuseks 4 aastat 1 kuu ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvatakse alates 02.10.2013. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korral, neist 7 karistust on arhiveeritud, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik röövimise (süüteokatse) ja varguse toimepanemise eest. Kuritegu on toime pandud grupi mõju ning narkootikumide tarvitamise tõttu. Kuritegude laad ja raskusaste on jäänud samaks, seega on isiku käitumine sarnane varasemaga. Isik on korduvalt toime pannud varguseid, vägivallaga seotud kuritegusid (röövimine, kehaline väärkohtlemine, väljapressimine), kelmuse, omastamisi ning joobes juhtimise. Kuritegude soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Vangistuse jooksul on isik läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening ning osalenud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkutegevuses, lisaks on ta läbinud sõltlastele suunatud tugigrupid (MTÜ Teekond ja OÜ Corrigo). Toimunud on vestlused erinevatel teemadel. Kinnipeetav on töötanud majandustöödel koristajana, AS Eesti Vanglatööstus metallitsehhis ning alates 07.12.2015 töötab väljaspool vanglat OÜ-s xxxx keevitajana. Ta on läbinud riigikeele A2ja B1-taseme kursused. Alates 13.11.2015 paiknes kinnipeetav avavanglaosakonnas, kuid alates 16.06.2016 paigutati ta ajutiselt kinnisesse osakonda seoses võimaliku distsipliinirikkumisega. Tal on võimaldatud kolmel korral käia lühiajalisel väljasõidul. Alates 15.03.2016 osaleb isik väljaspool vanglat toimuvas Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis ja alates 27.03.2016 on tal lubatud osaleda väljaspool vanglat usulises tegevuses. Lisaks tegeleb kinnipeetav juhtimisõiguse taastamisega. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust. Kinnipeetav on distsiplinaarkorras karistamata. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda elukaaslasele kuuluvasse korterisse aadressile xxxx, kus elab elukaaslane koos ühise lapsega. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on kõik vajalikud tingimused ning elukaaslane andis oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Isikul on omandatud põhiharidus ning ka erialane kvalifikatsioon on olemas. Kinnipeetav omab elektri-gaasikeevitaja eurosertifikaati. Riigikeele tase vastab A2tasemele. Isik on töötanud peamiselt mitteametlikult, kuid omab ka ametliku töö kogemust. Enne vangistust tegi juhutöid ning oli töötuna arvel Töötukassas. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud tööga hõivatud ning on seda ka käesoleval ajal. Talle on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx OÜ-s, mida on kinnitanud ka firma juhatuse liige. Isikul on olnud suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, olenemata sissetuleku suurusest. Toimetulekut mõjutas alkoholi tarvitamine ja võlad. K-Raha 08.06.2016 andmetel on isikul pankrot ja sissetulevast rahast jaguneb 50 protsenti pankrotivara katteks. Vabanemisfondi on hoiustatud 800 eurot. Lähedastest on kinnipeetaval õde, ema, isa, vanaema ja elukaaslane, kes elab koos ühise lapsega. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vanematega kinnipeetav pikka aega ei suhelnud, kuid nüüd on hakanud suhted taastuma. Suhtlus toimub peamiselt telefonitsi, kuid ka lühiajaliste väljasõitude teel. Kinnipeetav suhtleb ka endise elukaaslase ja ühise lapsega. Kuritegusid on isik pannud toime grupis. Väidetavalt on isik endiste tuttavatega suhted katkestanud. Riskivale ja 3 hoolimatule elustiilile viitavad korduvad väär- ja kuriteod ning samade vigade kordamine. Isikut on korduvalt karistatud alkoholiseaduse rikkumise ja ühel korral sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Isik on korduvalt kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ja vägivallaga. Kinnipeetav soovib täielikult loobuda alkoholist ja pühenduda perele. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Isik on varem läbinud narkovõõrutusravi. Kinnipeetav on paiknenud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ning läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi. Ta soovib täielikult loobuda narkootikumide tarvitamisest ja arvab, et suudab sellega toime tulla. Isikul on diagnoositud krooniline haigus ja määratud töövõimetus 80%, millest 25% saab isiku laps. Kuritegude toimepanemisel on kinnipeetav korduvalt kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Igapäevases käitumises vägivalla ilmingud puuduvad. Probleemide lahendamisel on isik lähtunud hetke vajadusest, pikaajaliste tagajärgedega arvestamata. Isiku sõnul on ta muutnud täielikult oma käitumist, sest varasemalt (eelmine vangistus) olid tal vanglas pidevalt probleemid: korduvad distsiplinaarkaristused, subkultuurilised hoiakud ning negatiivne suhtumine vanglateenistuse ametnikesse. Käesoleval juhul on näha kinnipeetavas muutust, isik on läbinud rehabilitatsiooni, erinevaid sekkumisi ning kinnipeetavat ei ole kordagi käesoleva vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Tuleviku eesmärgid on seotud töötamise ja perekonnaga. Vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel on kinnipeetav viisakas ja koostööaldis. Teda on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras, mis näitab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Kinnipeetava sõnul on ta muutnud oma hoiakuid ning soovib pühenduda perele ja lapse kasvatamisele, ei soovi enam tagasi vanglasse sattuda. Kinnipeetav on veendunud, et tulevikus hakkab ta elama seadusekuulekalt ning ei pane toime uusi kuritegusid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 69% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Pavel Hissamutdinovile katseaeg kuni 08.11.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et lähedastest on Pavel Hissamutdinovil õde N M, ema L H, isa A H, vanaema K H elukaaslane D K, kes elab koos kinnipeetava ühise lapse R H (2,5 aastane). Elukaaslase sõnul kinnipeetav õe, ema ja isaga ei suhtle, pärast seda kui uuesti kinnipidamisasutusse läks. Vanemad kirjutasid Pavel Hissamutdinovi oma elukohast välja. Suhted on head ja toetavad vanaema ja elukaaslasega ning nende ühise lapsega. Vanaemaga on isik suhelnud vangistuse ajal peamiselt kirja teel. Elukaaslane ja laps on kinnipeetavat korduvalt vanglas külastanud ning nad on suhelnud võimalusel telefoni teel. Vestluste käigus selgitas D K, et ei ole teadlik Pavel Hissamutdinovi minevikus olnud suhtlusringkonnast. Arvestades Pavel Hissamutdinovi korduvat kriminaalkorras karistatust, võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma elukaaslasele kuuluvasse korterisse aadressile xxxx. Kodukülastuse käigus selgus, et kommunaalteenuste eest korteril võlgnevusi ei ole. Pavel Hissamutdinov on andnud oma vabanemisjärgseks töökohaks xxxx ning V S kontakttelefoni. Telefonivestluses V S selgus, et tööandja on teadlik ning nõus, et Pavel Hissamutdinov jätkab töötamist peale vabanemist OÜs xxxx. Garantiikirja kohaselt Pavel Hissamutdinov töötab OÜ-s xxxx alates 07.12.2015 keevitajana. Ta tõstis kutse kvalifikatsiooni ja omab kehtivat keevitaja EURO-sertifikaati. Tööalane iseloomustus kinnipeetava kohta on positiivne. Elukaaslane D K elab sotsiaaltoetustest. Vajadusel ja võimalusel aitavad teda kinnipeetav ja viimase vanemad. D K on väikese lapsega kodune ning lisaks sellele õpib xxxx xxxx. D K on valmis toetama Pavel Hissamutdinovit nii 4 moraalselt kui rahaliselt. Pavel Hissamutdinov on kolmel korral varem rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja tingimusi. Positiivseks võib pidada asjaolu, et kinnipidamisasutuses viibimise ajal on kinnipeetav tegelenud sõltuvusprobleemidega ning arendanud oma teadmisi riigikeele õppes. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses puuduvad. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Pavel Hissamutdinovile katseaeg kuni 08.11.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Pavel Hissamutdinovile
Pavel Hissamutdinov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on avaldanud soovi vabaneda ka elektroonilise valve alla. Ta ei viibi praegu avavanglas. Teisel kuupäeval viiakse ta jälle üle avavanglasse. Ta oli vahepeal algatatud kriminaalasja lõpetamisega seoses mujal. Kinnipeetav on valmis elama ilma sõltuvusaineid tarvitamata. Suhted vanematega on ta taastanud 2-3 kuud tagasi. Nad võtavad praegu aktiivselt tema elust osa. Õega ta ei suhtle. Õde elab teises riigis, xxxx. Probleemid narkootikumidega on ta lahendanud. Ta muutis oma elulaadi, asus tööle, taastas suhted perega. Ta soovib edaspidi elada koos perega. Ta tõestab, et ei pane rohkem kuritegusid toime. Poeg on praegu 2,5-aastane ja selles vanuses on vajalik, et ta kõrval oleks isa. Naine ei tööta, vaid õpib. Ta peab neid materiaalselt toetama. Kinnipeetav palub kohtul anda talle võimalus. Prokurör on öelnud, et ta on kõrgohtlik ühiskonnale. Ta ei ole selle arvamusega nõus. Vangla võimaldab tal olla avavanglas. Vangla administratsioon teeb enne kindlaks, kui ohtlik on isik ühiskonnale. Kui ta oleks ohtlik, siis poleks teda avavanglasse viidud. Ta ei õigusta oma kuritegusid. xxxx tänava kannatanu istub ka vanglas, kannab karistust analoogse kuriteo toimepanemise eest. Ta on siis sama ohtlik kui tema prokuröri arvates. Ta on kannatanu ees vabandanud. Kinnipeetava arvates on ühiskond talle juba andestanud. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Pavel Hissamutdinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 16.06.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla P. Hissamutdinovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. P. Hissamutdinovi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Teda on varem kriminaalkorras 11-l korral karistatud (sh seitse arhiveeritud karistust). Reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Arvestades seda, et P. Hissamutdinov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt karistusena kandnud vangistust reaalselt, on kuritegelik elustiil tal ilmselgelt välja kujunenud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli nimetatud kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootiliste ainete tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt isik on ohtlik avalikkusele. Tema poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 69% ja 43%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 08.11.2017) kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes üsna pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Karistusaja lõpuni 5 on jäänud veel üle ühe aasta ja kahe kuu. P. Hissamutdinovil distsiplinaarkaristused puuduvad. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt alates 16.06.2016 on P. Hissamutdinov „paigutatud ajutiselt kinnisesse osakonda, seoses võimaliku distsipliinirikkumise toimepanemisega“. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega.
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Viru Maakohtu 07.07.2015 kohtuotsusest mh tuleneb, et „Pavel Hissamutdinov… 17.06.2013 kella 15.00 ajal xxxx asuva kaupluse xxxx juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil nõudis A. U-lt raha summas 15 € ja kasutas vara hõivamiseks vägivalda, mis seisnes selles, et haarates kätega kannatanu jopest, lükkas Hissamutdinov kannatanu pikali ja surus vastu maad ning hakkas püksitaskuid läbi otsima, püüdes saada kätte rahakotti. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest A. U-l õnnestus teda rünnanud Pavel Hissamutdinovist lahti rabeleda ning joosta kaupluse poole, kuid Pavel Hissamutdinov takistas teda, pannes kannatanule jala taha, mille tagajärjel viimane kukkus, kuid suutis tõusta, joosta kauplusesse ja paluda turvamehelt abi. Seega pani toime
Varasemas Viru Maakohtu 02.10.2013 kohtuotsuses toodud kuriteo kirjeldusest tuleneb, et P. Hissamutdinov „olles 01.04.2008 Viru Maakohtu poolt karistatud
S-i jalgrattalt maha, vedasid N. S-i bussipeatuse taha, kus peksid teda käte ja jalgadega ja stardipüstoliga vastu pead ja keha, millega tekitasid N. S-ile aju-kolju kinnise tömp trauma põrutushaavaga kuklapiirkonnas, kuklaluu killulise murruga koos liitfragmentide nihkumisega, mis on pikaajaline tervisekahjustus, ning ninaluude murru ja verevalumid mõlema silma ümbruses. Peksmise järel võtsid Pavel Hissamutdinov ja J V kannatanult sularaha 3800 eurot, mille jagasid omavahel võrdselt. Sellega pani Pavel Hissamutdinov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, raske tervisekahjustuse tekitamisega, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega, s.o kuriteo
Kuna P. Hissamutdinov kannab absorptsioonipõhimõttest lähtudes määratud liitkaristust I astme varavastaste kuritegude toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga (röövimine) ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Eeltoodu alusel on prokuratuur Pavel Hissamutdinovi vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. 6
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Pavel Hissamutdinov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korral, millest 7 karistust on arhiveeritud, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Pavel Hissamutdinov kannab liitkaristust mh esimese raskusastme varavastaste kuritegude, s.o röövimiste eest. Varasemalt on isik kolmel korral rikkunud kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus ning tal on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab järgida käitumiskontrolli nõudeid ja talle määratavaid lisakohustusi ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 69% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43%, milliste näol on tegemist arvestatavate riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Pavel Hissamutdinovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine ning et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, kui tema karistusaja lõpuni on jäänud enam kui 1 aasta 2 kuud ei vastaks tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ühiskonna ega kannatanute õiglustundele ega karistuse mõistmise eesmärkidele. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on distsiplinaarkorras karistamata. Vangistuses on ta osalenud tööhõives ning töötab käesoleval ajal väljaspool vanglat OÜ-s xxxx, kus talle on garanteeritud töökoht ka ennetähtaegsel vabanemisel. Vangistuse jooksul on ta osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes, läbinud sotsiaalprogramme ja õppinud riigikeelt. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning lähedaste toetus. Eeltoodud asjaolud ei tähenda seda, et kinnipeetav tuleks tingimata vangistusest enne tähtaega vabastada. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.