3-16-401/36

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu Haldusasja number 3-16-401 Haldusasi Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju summas 30 000 eurot hüvitamise nõudes Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Pokrase määruskaebus Tartu Halduskohtu 01.04.
2. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Võtta asja juurde Viru Vangla 03.08.
3. a, 10.08.
4. a, 17.08.
5. a ja 24.08.
6. a käskkirjad A. Pokrase distsiplinaarkorras karistamise kohta koos allkirjalehtede ja 22.10.
7. a vaideotsusega. Ülejäänud osas tagastada vastustaja vastusele lisatud materjalid Viru Vanglale.
9. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.04.
10. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Pokras esitas 24.11.2015 Viru Vanglale võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse (tl 15-16, tõlge tl 23p), milles nõudis vanglalt mittevaralise kahju summas 30 000 eurot hüvitamist seoses sellega, et alates 31.07.2015 ei ole ta saanud enam käskkirju ega ettekandeid tema poolt toime pandud distsipliinirikkumiste kohta, kuigi ta paneb iga päev erinevaid distsipliinirikkumisi toime. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt soovib A. Pokras vaidlustada kõik need ettekanded, noomitused, vestlused ning kaitsta sellega 1 enda õigusi. A. Pokras on seisukohal, et Viru Vangla ametnikud ei täida enda ametikohustusi, millega jätavad A. Pokrase ilma efektiivsete õiguskaitsevahendite kasutamise võimalusest ja alandavad sellega tema inimväärikust ning kahjustavad psüühilist tervist. A. Pokrase kahju hüvitamise taotlus registreeriti Viru Vanglas 26.11.
12. Kahju hüvitamise taotluse tõlge registreeriti Viru Vanglas 21.12.
13. A. Pokras esitas 21.02.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3, tõlge tl 5), milles palus hüvitada talle Viru Vangla poolt tekitatud mittevaraline kahju summas 30 000 eurot seoses sellega, et Viru Vangla ametnikud on rikkunud kaebaja õigusi, sest on jätnud ta ilma võimalusest kasutada kõiki efektiivseid õiguskaitsevahendeid, alandades sellega tema inimväärikust ja tekitades kahju tema psüühilisele tervisele. Kaebaja märkis kaebuses, et ta esitas 24.11.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mida vangla ei ole lahendanud. Kaebuse kohaselt ei ole kontaktisik alates 31.07.2015 kuni kahju hüvitamise taotluse esitamiseni 24.11.2015 esitanud kaebajale ühtegi käskkirja tema distsiplinaarkaristuste ning rikkumiste kohta, vaatamata sellele, et kaebaja on neid korduvalt nõudnud, sest ta soovib neid vaidlustada. Kaebaja arvestuse kohaselt peaks selliseid distsiplinaarkäskkirju olema selle nelja kuu jooksul 240 kuni
14. Kaebaja märgib, et ta sai nendest rikkumistest teada
15. a novembris tema suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel antud käskkirjast, mille kohaselt kohaldati tema suhtes eelpoolmainitud distsipliinirikkumiste tõttu täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vangla ei ole aga nende rikkumiste kohta käskkirju ja protokolle esitanud. Kaebaja on seisukohal, et vangla on rikkunud tema õigusi ja alandanud inimväärikust ning tekitanud kahju tema psüühilisele tervisele, mis väljendub raskes depressioonis ja stressis.
16. Viru Vangla jättis 22.02.
17. a otsusega A. Pokrase 24.11.
18. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (tl 18-19). Vangla arvates puudub kinnipeetaval õigus nõuda, et tema suhtes viidaks läbi distsiplinaarmenetlus ja teda karistataks distsiplinaarkorras. Distsiplinaarmenetluse läbi viimata jätmine ning kinnipeetava karistamine ei ole seaduse tähenduses isikut koormav tegevus ning sellest tulenevalt ei ole see ka õigusvastane. Vangla hinnangul ei saa isik nõuda kahju hüvitamist selle eest, et teda koheldakse soodsamalt.
19. Tartu Halduskohus tagastas 01.04.
20. a määrusega A. Pokrase kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus märkis, et VangS § 63 lg 1 tuleneb vanglale õigus, mitte kohustus kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi. Vastusest kahjunõudele nähtub, et vaatamata kaebaja poolt korduvatele korrarikkumistele ei ole kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlusi läbi viidud ja teda distsiplinaarkorras karistatud. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal õigus nõuda, et tema suhtes viidaks läbi distsiplinaarmenetlus ja teda karistataks distsiplinaarkorras. Halduskohus asus seisukohale, et distsiplinaarmenetluse läbi viimata jätmise ja kinnipeetava distsiplinaarkorras karistuse mittemääramisel on teda koheldud seaduses sätestatust soodsamalt ning seega ei saa antud juhul olla tegemist ka vangla õigusvastase tegevusega, mistõttu ei saanud kaebajale kaebuses märgitud väidetavat mittevaralist kahju tekkida.
21. A. Pokras esitas 15.04.2016 Tartu Halduskohtu 01.04.
22. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada. A. Pokras on seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti kaebuse tagastanud. Määruskaebuse kohaselt kohaldatakse kaebaja suhtes Viru Vangla 27.11.
23. a käskkirja nr 6-4/634 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid
24. 2 2 ning käskkirja kohaselt on see tingitud süstemaatilistest distsipliinirikkumistest viimase kolme kuu jooksul, mis eelnesid 27.11.
25. käskkirja andmisele, st augustist kuni novembrini. Samas alates
26. a juuli lõpust kuni
27. a detsembri lõpuni ei ole määruskaebuse esitaja väitel saanud ta mitte ühtegi protokolli ega käskkirja tema poolt toime pandud distsiplinaarkaristuste kohta. A. Pokras on seisukohal, et sellest tulenevalt kohaldati tema suhtes VangS § 69 alusetult. Määruskaebuse esitaja arvates on vangla tema suhtes käeraudu kohaldades ning jättes talle esitamata haldusaktid distsiplinaarkaristuste kohta, mida ta seetõttu ei saanud ka vaidlustada, rikkunud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikleid 3 ja
28. Tartu Halduskohus jättis 22.04.
29. a määrusega A. Pokrase määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle koos toimiku materjalidega ringkonnakohtule lahendamiseks. Toimiku materjalid jõudsid koos määruskaebusega ringkonnakohtusse 29.04.
30. 03.05.2016 edastas Tartu Ringkonnakohus A. Pokrase määruskaebuse Viru Vanglale, kohustades teda vastama määruskaebusele ja ringkonnakohtu küsimusele selle kohta, kas ajavahemikul 31.07.2015 – 24.11.2015 on kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlusi või antud käskkirju, millega on talle kohaldatud distsiplinaarkaristusi
31. Vastustaja palub oma 11.05.
32. a vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohus on õigesti kaebuse tagastanud. Vastustaja selgitab, et vaidlusalusel ajavahemikul on vastustaja korduvalt viinud kaebaja suhtes läbi distsiplinaarmenetlusi, mis on päädinud kaebaja distsiplinaarkorras karistamisega ning kaebaja on need käskkirjad ka vaidlustanud. Vastusele on lisatud ka nelja käskkirja ja vaideotsuse materjalid.
33. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus võtab asja juurde Viru Vangla 11.05.
34. a vastusele lisatud materjalidest viru Vangla 03.08.
35. a, 10.08.
36. a, 17.08.
37. a ja 24.08.
38. a käskkirjad A. Pokrase distsiplinaarkorras karistamise kohta koos allkirjalehtede ja 22.10.
39. a vaideotsusega (kokku 15-l lehel). Ülejäänud osas tagastab ringkonnakohus vastusele lisatud materjalid nende esitajale.
40. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 01.04.
41. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kaebus tuleb tagastada.
43. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja väited, mis puudutavad Viru Vangla 27.11.
44. a käskkirjaga nr 6-4/634 tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja on Viru Vangla 27.11.
45. a käskkirja nr 6-4/634 halduskohtus eraldi vaidlustanud (haldusasi nr 3-16-659) ning seega ei ole kaebaja väited alusetult täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta antud asja läbivaatamisel asjakohased.
46. Määruskaebuse kohaselt rikkus vastustaja kaebaja õigusi sellega, et jättis talle ajavahemikul
47. a juuli lõpust kuni detsembri lõpuni esitamata otsused, millega talle on määratud distsiplinaarkaristused, jättes ta ilma võimalusest neid vaidlustada. Kuna kaebaja on kaebuses halduskohtule väitnud, et talle ei ole distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju 3 3 esitatud perioodil 31.07.2015 – 24.11.2015, siis HKMS § 182 lg 3 ja § 203 lg 2 alusel vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kaebuses märgitud perioodi ulatuses.
48. Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud andmete kohaselt on Viru Vangla ajavahemikul 31.07.2015 – 24.11.2015 andnud neli käskkirja, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristused vanglaametnike korralduste eiramise eest (Viru Vangla 03.08.
49. a käskkiri nr 6-3/921, 10.08.
50. a käskkiri nr 6-3/951-D, 17.08.
51. a käskkiri nr 6-3/1007, 24.08.
52. a käskkiri nr 6-3/1039). Nimetatud käskkirjadele on märgitud, et need on kaebajale kätte toimetatud, kuid kaebaja on keeldunud selle kohta allkirja andmast. Kaebaja on 01.09.
53. a vaidega kõik nimetatud neli Viru Vangla käskkirja vaidlustanud. Viru Vangla on 22.10.
54. a vaideotsusega nr 6-12/277-2 jätnud kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja vaidlustas Viru Vangla 22.10.
55. a vaideotsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-15-2943).
56. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja väide, et talle ei ole ajavahemikul 31.07.2015 – 24.11.2015 esitatud mitte ühtegi käskkirja, millega talle on määratud distsiplinaarkaristus. Vastustaja esitatud andmete kohaselt tehti nimetatud perioodil kaebaja suhtes neli distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, mille kaebaja on ka kätte saanud. Seda tõendavad nii vanglaametnike märked distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjadel kui ka asjaolu, et kaebaja on need käskkirjad vaidlustanud. Seega ei ole õige ka kaebaja väide, et vastustaja tekitas talle mittevaralist kahju sellega, et jättis ta ilma võimalusest tema suhtes antud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju vaidlustada. Isegi juhul, kui vastustaja on vaidlusalusel perioodil andnud kaebaja suhtes veel distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju, siis vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 ja § 62 lg 2 p-le 1 kehtib distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kui isikut koormav haldusakt alates haldusakti adressaadile kättetoimetamisest. HMS § 75 kohaselt algab ka vaide esitamise tähtaeg arvates haldusaktist teadasaamisest. Seetõttu ei saa distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade kaebajale esitamata jätmine rikkuda kaebaja õigusi neid vaidlustada. Vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema alates käskkirjade kaebajale kättetoimetamisest.
57. Halduskohus on kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Seega peab kohus kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel lähtuma asja lahendamisel olulistest kaebaja faktiväidetest ning eeldama nende õigsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks olukorras, kus kaebaja väidab, et talle ei ole tema suhtes tehtud distsiplinaarkaristusi määravaid käskkirju esitatud ja kaebaja faktiväidete tõendatust eeldades, kaebeõiguse puudumine ilmselge.
58. Kuna käesoleval juhul on vastustaja esitatud andmetega aga kaebaja taolised faktiväited ümber lükatud ning ringkonnakohtu hinnangul ei saa vastustaja tegevus olla kaebaja väidetud õigusi rikkunud, siis ei saanud kaebajale tekkida ka mittevaralist kahju. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik saavutada esitatud kaebusega selle eesmärki, s. o mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest põhjusel, et alates 31.07.2015 ei ole ta saanud vanglalt käskkirju ega ettekandeid tema poolt toime pandud distsipliinirikkumiste kohta, kuigi ta on rikkumisi toime pannud ja soovib distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade vaidlustamisega ka oma õigusi kaitsta, seda enam, et vangla 27.11.
59. a käskkirjaga nr 6-4/634 kohaldati kaebaja suhtes 4 4 täiendavaid julgeolekuabinõusid viitega kaebaja süstemaatilistele distsipliinirikkumistele viimase kolme kuu jooksul, kuigi ta ei ole ühtegi sellist käskkirja näinud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eeltoodu tõttu kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohus kaebuse eduväljavaateid hinnates piirduda ainuüksi kaebuses esitatud väidetega, vaid peab kaebuse tagastamisel põhjusega, et sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, olema veendunud, et kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ka kaebuses nimetamata, kuid kaebuse lahendamise seisukohalt asjakohastel põhjendustel (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.
60. a määrus asjas nr 33155-15, p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaebuse eesmärki võimalik saavutada ka kaebuses nimetama põhjendustel. Samuti leiab ringkonnakohus, et kaebajal ei ole võimalik esitada kaebuse eesmärgi saavutamiseks tulemuslikumaid nõudeid, mistõttu ei muudaks ka kaebuse muutmine selle eduväljavaateid ning seetõttu puudub vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks.
61. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need käesoleva määruse põhjendustega. Halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1, millega A. Pokrase kaebus tagastati, jääb muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk