KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi 11.05.2016, Tartu 3-14-51748 Aleksandr Jelizarovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses 01.02.2014 läbiotsimisega Tartu Halduskohtu 19.03.
- a otsus Aleksandr Jelizarovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Jelizarov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Halduskohtu 19.03.
- a otsus muutmata ja Aleksandr Jelizarovi apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 10.06.
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kinnipeetav Aleksandr Jelizarov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis hüvitist 13 000 eurot kuna 01.02.2014 pärast jalutuskäigult tulekut lahtiriietamisega läbiotsimise käigus teostati jõuga tema kehaõõnsuste kontroll. Tartu Vangla jättis 31.07.
- a otsusega nr 1-13/776-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
- A. Jelizarov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt 01.02.2014 läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot.
- 12.09.
- a määrusega kuulutas Tartu Halduskohus menetluse kinniseks kaebaja terviseandmeid puudutavas osas.
- A. Jelizarovi kaebuse kohaselt oli 01.02.2014 läbiotsimise käigus valvuri poolt tema pärasoolde tungimine ilmselgelt vangistusega kaasneva paratamatu ebamugavustunde ületamine. Kaebaja oleks olnud nõus kükkide tegemisega ning arusaamatuks jääb, miks teostati läbiotsimine just sellisel viisil. Valvurid tungisid kaebaja kehaõõnsusesse samade kinnastega, millega oli eelnevalt läbi otsitud teisi kinnipeetavaid ja ka kaebaja üleriideid, keha, jalatseid. Kaebaja on toimunu tõttu arvatud nn allalastute hulka ning temaga suhtlemine on muutunud. Käeraudade paigaldamine oli ebaproportsionaalne meede, sest ta ei ähvardanud kedagi füüsiliselt. Ta üksnes rääkis valjemalt, kuna oli šokeeritud sellest, kuidas temaga käituti. Vanglateenistuse teguviis oli ennekõike alandamine ja ebainimlik kohtlemine ning võimupiiride ületamine. Kahju on seotud kaebaja tunnete ja ühiskonnas määratud normidega, mitte mõne nähtava terviserikkega. Valvurid E. Rebane ja S. Haasma valetavad toimunu kohta. Mõlemad töötavad Tartu Vangla S-hoone
- korrusel koos ning on ebausutav, et nad hakkaksid üksteist süüdistama. Läbiotsimise ajal oli kaebaja nõus sellega, et tema kehaõõnsuse otsib läbi meditsiinitöötaja, kuid valvurid ütlesid, et oskavad seda ise teha. Selline tegevus on seadusega vastuolus. Tegemist oli teise juhuga, mil teda täielikult läbi otsiti. Esimesel korral teda ei puudutatud, vaid ta võttis lihtsalt püksid maha ning öeldi, et mine edasi. Varem on tema juurest sigarette leitud, aga selleks oli tal tehtud spetsiaalne tasku pükstesse. Pärast seda jättis ta suitsetamise maha. Ükskord leiti sigaretid ka kipsist. Kaebaja on olnud vanglas rohkem kui 20 aastat ning temasse suhtuti kinnipeetavate seas lugupidamisega, aga nüüd tema üle naerdakse ning mõned ei tervita teda enam. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohtu 19.03.
- a otsusega ei rahuldatud A. Jelizarovi kaebust, menetluskulud jäeti poolte endi kanda ja otsustati otsuse jõustumisel avaldada üksnes otsuse resolutsioon. Kohtuotsuse kohaselt viidi kaebaja suhtes läbi jalutuskäigult naasmisel S-eluhoone trepikojas täielik läbiotsimine koos lahtiriietumisega. Suitsetamiskeelu tagamiseks eluhoones oli kaebaja täielik läbiotsimine vajalik ja sobiv meede, mis iseenesest ei riiva ebaproportsionaalselt kinnipeetava õigusi. Kohtule ei ole äratuntav, et vanglal oleks võimalik kasutada jalutuskäigult tulevate kinnipeetavate kontrollimiseks läbiotsimise asemel muud meedet, mis ei riivaks kinnipeetavate õigusi sedavõrd intensiivselt, kuid oleks sama tõhus suitsetamiskeelust kinnipidamise tagamisel. Seega oli kaebaja täielik läbiotsimine lubatud. Kuna kaebaja ei ole nõudnud kahju hüvitamist seoses privaatsusõiguse rikkumisega ega väida, et läbiotsimisel oleks tema privaatsusõigust rikutud, siis kohus seda küsimust ei analüüsi. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks tema kehalise puutumatuse rikkumist ja kaudselt ka seda, et kehalise puutumatuse rikkumine on teatavaks saanud kaaskinnipeetavatele. Tartu Vangla valvurite S. Haasma, E. Rebase, K. Kalme ja tunnistaja O. Tammiku selgitused ning Tartu Vangla 28.02.
- a käskkiri nr 6.-2/246 ei kinnita kaebaja väidet, et läbiotsimisel rikkusid valvurid tema kehalist puutumatust sisenedes läbiotsimisel kaebaja pärasoolde. Kaebaja ei ole osutanud muudele tõenditele, mis võiksid anda kaebuse lahendamisel olulist teavet. Ka kohtule ei ole täiendavate tõendite kogumise võimalus äratuntav. Seega on võimalused läbiotsimise asjaolude kohta täiendavate tõendite kogumiseks ammendatud. Kaebaja väide tema kehalise puutumatuse rikkumisest ei ole tõendatud. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse ohu esinemisel, selle realiseerumise takistamiseks. Täiendava julgeolekuabinõuna on lubatud kasutada ohjeldusmeetmena käeraudade paigutamist. Käeraudade kasutamine otsustati olukorras, kus kaebaja ka enda kinnitusel keeldus läbiotsimise läbiviimiseks vajalike toimingute tegemisest. Oli ettenähtav, et läbiotsimise teostamiseks on vajalik jõu kasutamine ning valvurid tõlgendasid kaebaja käitumist agressiivsena. Nendel asjaoludel ja arvestades, et käeraud paigutati lühiajaliselt, puudub alus pidada kaebaja suhtes ohjeldusmeetme kasutamist ebaproportsionaalseks. Samal põhjusel tuleb pidada põhjendatuks jõu kasutamist läbiotsimise teostamiseks. Kaebaja 2 2 terviskaardi andmed ei kinnita, et kaebajale oleks käeraudade paigutamise või jõu kasutamise järgselt tervisekahjustus tekitatud. A. Jelizarovi eraelu puutumatuse tagamiseks peab kohus põhjendatuks vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg-le 4 avaldada otsuse jõustumisel üksnes otsuse resolutsioon. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A. Jelizarov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt analüüsis halduskohus olukorda vaid otseste tõendite pinnalt ning jättis tähelepanuta, et kaebajal puudub võimalus oma väiteid tõendada. Kaebaja otsiti läbi trepikojas ja ta oli täielikult valvurite meelevallas. Puudus objektiivne vahend, millega oleks kaebajale jäetud võimalus oma sõnu tõestada. Halduskohus jättis sellises olukorras kaudsed tõendid analüüsimata. Vastamata on küsimusele, miks sooviti kaebajalt veelkord, peale korduvalt pükste langetamist ja 360 o ringide tegemist, pükste langetamist, ettepoole kummardamist ja kätega tuharate laialitõmbamist. Esialgses raportis on kirjas, et teostati kehaõõnsuse kontroll, kuid kuidas oli võimalik visuaalselt kehaõõnsust kontrollida. Visuaalselt olid vanglaametnikud juba eelnevalt kaebajat kontrollinud. Kohus peaks analüüsima poolte vastupidiste seisukohtade tõttu kirjelduste põhjal tegelikku olukorda ja sündmuste sisemist loogikat. Kaebaja ei kanna karistust esimest korda ja teda on ka varem samas koridoris lahtiriietumisega läbi otsitud, kuid ta ei ole eelnevalt kaebusi esitanud. Halduskohus ei andnud vastust, mis juhtus, et kaebaja otsustas sel korral kaebuse esitada. Olukorras, kus kaebajal puudub võimalus koguda otseseid tõendeid, on loogikavastane nõuda temalt objektiivseid tõendeid.
- Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt on kaebaja ka varasemalt püüdnud eluosakonda sigarette toimetada ning talle on sellise käitumise eest määratud karistused. Sellises olukorras on õigustatud ja põhjendatud kaebaja suhtes teostada keelatud esemete avastamiseks täielik läbiotsimine, mis ei saa kaasa tuua selliseid kannatusi, millel oleks inimväärikuse alandamise kvaliteet. Vanglaametnikud ei teosta omaalgatuslikult kehaõõnsuste kontrolli viisil, millisel tohib seda teostada ainult tervishoiutöötaja. Vastustaja nõustub kõigi halduskohtu põhjenduste ja seisukohtadega. Lisaks halduskohtus kogutud tõenditele kinnitab ka kaebaja poolt apellatsioonkaebuses väljaöeldu, et kaebaja kehaõõnsusi ametnike poolt füüsilist jõudu kasutades läbi ei otsitud. Kaebaja kinnitab oma öelduga, et tema kaebus ei vasta tõele ning kirjeldab, mida ta pidi ametnikelt saadud korralduse alusel tegema ja ei väida, et ametnikud ise tema suhtes füüsilist vägivalda kasutades tema kehaõõnsuste kontrolli tegid. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et kohus jättis analüüsimata kaudsed tõendid, kuna selliseid tõendeid ei esitatud. Kaudseks tõendiks ei ole oletused või arvamused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.03.
- a otsus tuleb jätta muutmata ja A. Jelizarovi apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus on jätnud asjas kaudsed tõendid analüüsimata. Peale selle ei ole kaebaja näidanud ära ka neid kaudseid tõendeid, mida kohus oleks pidanud analüüsima. Halduskohus on õigustatult lähtunud kaebaja ja tunnistajate 3 3 E. Rebase, S. Haasma, K. Kalme ja O. Tammiku seletustest toimunu kohta. Kõik valvurid on kinnitanud, et läbiotsimisel mingit füüsilist kontakti kaebajaga ei olnud ja see toimus visuaalse vaatluse kasutamisega. Sisuliselt on seda kinnitanud ka kaebaja oma apellatsioonkaebuses, kus ta on väitnud, et tal kästi kätega tuharad laiali tõmmata. Seega puudub alus kahelda valvurite antud seletuste õiguses, kuna need langevad kokku ka kaebaja enda seletusega toimunu kohta. Mingeid muid tõendeid ei olnud vastustajal ja ka kohtul võimalik koguda. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et kuna kaebaja oli ka varem peidetuna sigarette püüdnud eluosakonda kaasa tuua, siis oli õigustatud ka tema selline läbiotsimine. Kuna tõendid ei kinnita kaebaja väidet, et vastustaja ametnikud rikkusid tema kehalist privaatsust sisenedes läbiotsimisel tema kehaõõnsustesse, siis puudub alus lugeda läbiotsimist õigusvastaseks ja kaebus on õigustatult jäänud rahuldamata.
- Kaebaja on apellatsioonkaebuses viidanud ka sellele, et tema seletust juhtunu kohta kinnitab ka asjaolu, et teda on ka varem läbi otsitud, kuid ta pole selle peale kaevanud. Ringkonnakohtu arvates ei kinnita see asjaolu samuti seda, et läbiotsimisel käituti kaebaja suhtes õigusvastaselt. Ringkonnakohtu arvates võis kaebuse esitamise tingida asjaolu, et antud juhul kasutati kaebaja suhtes käeraudu läbiotsimise juures, mis võis tingida ka kaebuse esitamise. Samuti viitab sellele, et mingit õigusvastast tegevust vastustaja ametnike poolt ei toimunud ja mittevaralist kahju ei tekkinud ka see, et kaebaja esitas mittevaralise kahju hüvitamise taotluse vastustajale alles ca 3 kuud pärast sündmuse toimumist.
- Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonmenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi