) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista Carol Adamsonilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 150 (ükssada viiskümmend) eurot (sealhulgas joobeseisundi tuvastamise kulud 28 eurot ja isiku ekspertiisitasud 122 eurot) riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 867 (kaheksasada kuuskümmend seitse) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2016. a novembrikuust igakuise menetluskulu osa 72 (seitsekümmend kaks) eurot 25 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Carol Adamson toime pannud kuriteona liiklus- ja käitumisnõuete rikkumise kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud teisele inimesele raske tervisekahjustus KarS § 422 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema rikkus mootorsõiduki juhina liiklus- ja käitumisnõudeid põhjustades ettevaatamatusest oma tegevusega teisele inimesele raskeid tervisekahjustusi, nimelt juhtides 10.01.2016 kella 17.19 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Imavere-Viljandi–Karksi-Nuia mnt. 42,5 km suunaga Viljandi linna poole mootorsõidukit Volvo riikliku registreerimismärgiga XXX XXX , olles ise alkoholi joobe seisundis (etanoolisisaldus veres oli 1,75 +/- 0,06 mg/g) ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes seega oma tahtliku tegevusega Liiklusseaduse § 69 lg-t 3, mille kohaselt mootorsõidukijuhil ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem; rikkudes Liiklusseadus § 90 lg 1 p 1-te, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; rikkudes Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1-te, mille kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, ei tulnud Carol Adamson teeoludele mitte vastava sõidukiiruse, vähese sõidukogemuse ja alkoholist põhjustatud terviseseisundi tõttu toime mootorsõiduki juhtimisega, mille tagajärjel kaldus sõiduk sirgel teelõigul vastassuunavööndisse ja põrkas esmalt kokku vastutuleva sõiduautoga Volvo registreerimismärgiga XXX XXX , mida juhtis X.X ja seejärel sõiduautoga Opel registreerimismärgiga XXX XXX , mida juhtis .X X. Kokkupõrke tagajärjel said Carol Adamsoni poolt juhitud sõiduautos Volvo registreerimismärgiga XXX XXX kaasreisijatena viibinud X.X ja X.X järgmisi raskeid kehavigastusi: X.X xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx,xxxxxxxxx-xxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx, xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx xx xxxx 2 xxxxxxx xxxxxxx xx X.X xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx,xx,xx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. Nimetatud kehavigastused põhjustasid mõlematele kannatanutele rasked tervisekahjustused, millest paranemine kestab vähemalt neli kuud. Sõidukit Opel registreerimismärgiga XXX XXX juhtinud X.X ja tema sõidukis kaasreisijana viibinud X.X said liiklusõnnetuse tagajärjel kergemaid tervisekahjustusi. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 422 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 2 aastat vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 422 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Carol Adamsoni kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. 3
lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemise ja joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud – 150 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 867 eurot: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 150 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.