Obsah (14)

§ 317§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 407§ 444§ 468§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2016. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-16-107371 Tsiv

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

1. Edastada otsus hageja esindajale ning kostja teadaolevale e-posti aadressile. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2. Menetluskuludest jätta 99,977% ulatuses kostja Oliver Montvila kanda ja 0,023% ulatuses hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
3. Välja mõista kostjalt Oliver Montvila hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 664,85 (kuussada kuuskümmend neli eurot 85 senti) eurot.
4. Menetluskuludelt tuleb kostjal Oliver Montvila tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5. jaanuari ja
6. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse 2 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). 1. Hageja nõue 05.04.2016. a esitas Aktsiaselts Plus

Plus Capital Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4377,96 euro saamiseks. Kohus tegi 18.04.

1. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 02.06.
2. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks kostja vastu. 21.06.
3. a esitas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Oliver Montvila vastu põhivõlgnevuse 3865,68 euro, intressi 256,18 euro ja viivise 415,20 euro nõudes. Nõude aluseks on Swedbank AS ja Oliver Montvila vahel 17.05.
4. a sõlmitud laenuleping nr *. Swedbank AS loovutas nõude AS-le PlusPlus Capital. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised 0,0548% tasumata põhisumma jäägilt päevas hagi esitamisele järgnevast päevast. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõiv summas 425 eurot ja õigusabikulud summas 288 eurot ja viivis menetluskulude tasumata summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5. Kostja vastuväited Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale Oliver Montvila hagimaterjale kätte toimetada, kuna kohtule ei ole teada kostja elu- või viibimiskoht ning kostja ei vasta kohtule teadaolevatelt kostja e-posti aadressidelt ega telefoninumbritelt. Seetõttu toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.08.
6. a /tlk 76-77/. Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 69-72/.

Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 05.09.2016. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastus hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

1. Kohtuotsuse põhjendused 3.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega. 3.2.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi 3 rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 3.

1. Hageja on esitanud kohtule kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõude 0,0548% päevas põhivõlgnevuse summalt (3865,68), märkides, et hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,0548% põhinõudelt päevas. Hagiavalduses toodud tabelist nähtuvalt on hageja märkinud viivise arvestamise alguspäevaks 04.11.2014 ning viivise arvestamise lõpuks 21.06.
2. a ning viivise määraks 0,063% ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise summaks 415,20 eurot. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses välja toodud tabelis eksinud viivise arvestamise alguse kuupäevas, s.o kostja laenulepingu lõpetamise päevas (s.o 04.11.2014) ning tabelist välja toodud viivise määras, kuna tabelis esitatud andmete alusel ei ole matemaatiliste tehete kaudu võimalik leida, et sissenõutavaks muutunud viivise summa on 415,20 eurot. Seega on kohus võtnud viivise aja ja viivise määra arvestamisel aluseks kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid. Kohus leiab, et kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingu ülesütlemise aeg on tuvastatav Swedbank AS-i poolt Oliver Montvila'le 20.11.
3. a saatetud teatisega lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavaldusega /tlk 35/. Nimetatud dokumendist nähtuvalt on Swedbank AS 20.11.2015 andnud O. Montvila'le tähtaja laenulepingust nr * tuleneva võlgnevuse tasumiseks ning on määranud võlgnevuse tasumise tähtajaks 07.12.
4. a. Swedbank AS käsitles nimetatud kirjalikku teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks (07.12.2015) kohustuste täitmata jätmise korral luges Swedbank AS lepingu ühepoolselt üles öelduks. Seega kui tasumata maksete tähtajaks oli 07.12.
5. a, siis loeb kohus, et leping Swedbank AS ja kostja vahel on üles öeldud alates 08.12.
6. a. Nõude aluseks olevas väikelaenulepingus on kostja oma allkirjaga kinnitanud (p-s 12), et talle on esitatud „Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht“ ja on eelnimetatud dokumendist täielikult aru saanud /tlk 42/.“Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest“ nähtuvalt on krediidiandja Swedbank AS väikelaenu puhul fikseerinud, et laenu tagasimaksetega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses sätestatud suuruses./…/ Pärast laenu tagastamise lõpptähtpäeva saabumist (sh pärast lepingu pangapoolset ülesütlemist) on viivis 20%. Eeltoodu alusel loeb kohus, et pärast lepingu pangapoolset ülesütlemist 08.12.
7. a on viivise määraks 20% aastas. Kohus leiab, et hageja on viivise arvestamisel põhjendamatult teisendanud aastates arvutatava viivise määra päevadesse ning seda põhjendamatult ümardanud, kui samal on võimalik viivist arvestada viivise määra teisendamata ja ümardamata. Seetõttu leiab kohus, et põhivõlgnevuselt (3865,68 eurot) on sissenõutavaks muutunud viivis alates kostjaga lepingu ülesütlemisest, s.o alates 08.12.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.07.
8. a (v.a) (viivitatud päevade arv 196) summas 414,17 eurot, lähtudes viivise määrast 20% aastas ning arvestades s.h asjaoluga, et
9. a näol on tegemist liigaastaga (366 päeva aastas). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 414,17 eurot ja jätab rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 1,03 eurot. 3.
10. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 3865,68 eurot; intressi nõudes summas 256,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes perioodil 08.12.2015-21.07.2016 (v.a) summas 414,17 eurot ja viivis tasumata põhivõlgnevuselt (21.06.
11. a seisuga 3865,68 eurot) lepingujärgses määras, s.o 20% aastas alates hagiavalduse esitamisest, s.o 21.06.
12. a. 3.5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 4 Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 425 euro ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 288 eurot, kokku summas 713 eurot /tlk 33/.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei kuulu õigusabikulud kostja poolt hagejale hüvitamisele koos käibemaksuga. Seega on hageja põhjendatud õigusabikuluks 240 eurot /tlk 39/. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud riigilõiv summas 425 eurot ja hageja õigusabikulud summas 240 eurot, kokku 665 eurot. Kohus rahuldab hageja esialgsest nõudest kogusummas 4537,06 eurot (3865,68 + 256,18 + 415,20) nõude summas 4536,03 eurot (3865,68 + 256,18 + 414,17). Seega jätab kohus

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (4537,06 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 4536,03 eurot) 99,977% ulatuses kostja ja 0,023% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 664,85 eurot (665 eurot * 99,977%). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5