1-15-2122/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2016.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-2122 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Rita Hlebnikova (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 28.09.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Rain Rääk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Rain Rääk, isikukood 38008075234, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Rain Rääk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 04.08.2016 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Rain Rääk tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 22.08.2016 määrusega edastati materjalid arutamiseks Viru Maakohtule. Rain Rääk on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.01.2016 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 169; § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1; § 65 lg 1, 2, § 68 lg 1; KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta 2 kuu 28 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 16.11.2015 ja lõpp 13.02.
2. Kinnipidamisasutuses Rain Rääk kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel asub ta elama vanemate juurde xxx, xxx, mis on üürikorter. Kinnipeetaval on 10 klassi haridus, Tartu Vanglas õppis 2010.a. xxx, kuid katkestas seoses vabanemisega. Ei soovi õpinguid jätkata, soovib töötada. On töötanud erinevates firmades peamiselt mitteametlikult. Vabanemisel on puudub garanteeritud töökoht. Vanemad on nõus teda vabanemisel majanduslikult toetama. Rahuldamata võlanõudeid 10 000 eurot. Lähedastest on tal vanemad, 1 õde ja vend, kes viibib vanglas ning kellega on varem toime pannud kuriteo. Endiste elukaaslastega on tal tütar ja poeg. Isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kellega ei suhtle. Varasemalt toime pannud kuritegusid grupi mõjul, hetkel ennast mõjutatavaks ei pea. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Varasemalt on tarvitanud narkootikume. Varasemalt on mänginud hasartmänge ning mänginud ka palju raha maha. Isik on osalenud sotsiaalprogrammis „xxx“. Kinnipeetav on karistatud 9 korda ning reaalset vangistust kannab
3. korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol ja suhtlusringkonna negatiivne mõju. On sooritanud kuritegusid nii katseajal kui ka vangistuses viibides. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38%. Tallinna Vangla toetab Rain Rääk tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Rain Rääk asub vabanemisel elama vanemate juurde üürikorterisse aadressil xxx. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on lähedaste poolt koju oodatud ning vanemad on nõud teda vabanemisel toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Varem on ta olnud kriminaalhooldusel. Kahel korral on kriminaalhooldus lõpetatud teise kohtuotsusega, kolmandal juhul rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Rain Rääk soovis ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Rain Räägi arvamuse, leiab, et Rain Rääk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rain Rääk on kriminaalkorras karistatud 9 korda. Vangistuses viibib
4. korda. Vabanedes on olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht puudub. Distsiplinaarkaristused puuduvad. On olemas lähedaste toetus. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ja tema käitumine vanglas ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Rain Rääk kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Rain Räägi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.02.2017, ärakandmiseks on veel üle nelja kuu. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole oma üheksast varaemast karistusest teinud vajalikke järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti nähtub asja materjalidest, et varasemad kriminaalhooldused tema suhtes on ebaõnnestunud, seega puudub kohtul veendumus, et sel korral suudab ta 2 kriminaalhoolduse korrektselt läbida ning ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. Isikul on probleeme alkoholi tarvitamisega, millele viitab ka asjaolu, et kõik kuriteod on tal toime pandud alkoholijoobes. Ka ise saab ta antud probleemist aru ning soovib probleemide vältimiseks hoiduda alkoholist. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas ei ole see piisav kõiki teisi asjaolusid arvestades. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ka Tallinna Vangla poolt tehtud riskihindamise tulemuste kohaselt on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus päris suur (üldine 55%; vägivallakuritegu 38%). Samuti loeb kohus positiiveks, seda, et isik on osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Rain Räägi vabastamata temale Harju Maakohtu 19.01.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 3