1-15-8438 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprillil 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8438 (15230100870) Kohtunik Külli I

184 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 11.12.; 14.12; 21.12 2015; 13.01.; 29.01. ja 03.02.2016 Prokurör Vahur Verte Süüdistatav M e e m e MALLENE - isikukood 36702090217; Eesti kodanik; keskharidusega; elukohtXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 1) Harju Maakohtu 29.02.2008 otsusega

§ 184

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud, millest 6 kuud kanda koheselt ja 2 aastat vangistust jäi kanda tingimisi; 2) Harju Maakohtu otsusega 16.04.2009

§ 184

lg 2 p 2 järgi, § 65 lg 2 alusel – 5 aastat vangistusttingimisi (vabanes 17.09.2013 pärast karistuse ärakandmist); tõkend – vahi all pidamine 15.05.2015 (kahtlustatavana oli kinni peetud 13.05.2015) Kaitsjad Alar Neiland, Kevin Siivelt RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada M e e m e MALLENE

184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) aastat vangistust. 1 Tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 13.05.2015.a. 2.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Meeme Mallenelt tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 6 000 (kuus tuhat) eurot riigieelarve tuludesse. 3.

§ 832

lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida ja kanda riigieelarve tuludesse Meeme Mallenelt ära võetud sularaha 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot, samuti sülearvuti Dell Latitude ja televiisor Philips mis on arestitud Harju Maakohtu 16.06.2015 määrusega 1-15-4900 Sularaha on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole 26.06.

1. Sülearvuti ja televiisor on hoiule antud (aktiga 16.06.15 nr 2015-1064) PPA logistikabüroo varahaldustalitusele Tallinnas Rahumäe tee
3. Välja mõista Meeme Mallenelt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse kokku summas 10 169 eurot, s.h ekspertiiside tegemise kulud 8 542 (kaheksa tuhat viissada nelikümmend kaks) eurot; määratud kaitsjale makstud tasu 552 (viissada viiskümmend kaks) eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot. Kohus määrab KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulusid (kokku summas 10 169 eurot) on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis (makseinfo leht) Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Asitõendid 5.
5. Narkootiline aine (asub EKEI keemiaosakonnas) - konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil või õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 5.
6. Ekspertiisiaktidega tagastatud asjad: roheline plastikust karp ja minigrip kilekotid; minigrip kilekott ja kaka musta prügikotti koos kahe vaakumpakendiga; must kilekott koos kahe vaakumpakendiga; must prügikott koos majapidamispaberi tükkidega, kahe vaakumpakendiga ja kahe minigripp kilekotiga; majapidamispaberi tükk koos minigripp kilekotiga; riidest kandekott, neli teibitud musta prügikotti koos viie vaakumpakendiga ja neli minigripp kilekotiga; samuti majapidamispaber ja vutlaris digikaal, musta värvi teibirull, prügikottide rull, kolm kummikinnast, kaks teibirulli, prügikottide rull, vaakumaparaat, kaks pakendit vaakumkilekottidega, A4-suurune leht ja märkmik, mis pakendatuna asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6 - konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 5.
7. 7 CD plaati ja 1 DVD plaat salvestisega, samuti 1 CD plaat pangakontode väljavõtetega – jätta kriminaalasja materjalide juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate esitamist ning on kohtus kättesaadav 15 päeva jooksul teate esitamisest ning saadetakse vahistatud süüdistatavale. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Meeme Mallenet süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 29.02.2008 otsusega nr 1-07-15443 mõistetud süüdi

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, st suures koguses amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises, ning uuesti Harju Maakohtu 16.04.2009 otsusega nr 1-09-2961 mõistetud süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, st suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises, ja on selliselt isik, kes on varem pannud korduvalt toime karistusseadustiku

1. peatükis
2. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult uuesti täpselt tuvastamata ajal, kuid pärast Harju Maakohtu 16.04.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist, s.o 17.09.2013.a, kuid enne 06.10.2014.a, kokku suures koguses narkootilist ainet alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) sisaldavat pulbrit kogumassiga 147,26 grammi (milles puhtal kujul narkootilist ainet alfa-PVP´d kokku 58,50 grammi), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet. M. Mallene hoidis osundatud narkootilist ainet kokku seitsmesajasse

§ 184

lg 2 p 2 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine, valdamine ja edasiandmine. Suures koguses narkootiliste ainete (alfa-PVP ja amfetamiini) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamise ja edasiandmise) pani Meeme Mallene isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12 peatükis 1 jaos sätestatud kuriteo, toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et M. Mallene süü on täies ulatuses tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et M. Mallene käitles ebaseaduslikult erinevaid narkootilisi aineid ja seda koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks ligi 14 000 isikule, see on ülisuur kogus. Narkootiliste ainete käitlemise eesmärk oli mitte rahuldada enda narkosõltuvust, vaid nende edasiandmise eesmärgiks oli omakasu ja kriminaalse tulu teenimine. Süüteo toimepanemine omakasu motiivil on

§ 58p 1 alusel karistust raskendav asjaolu.

Kergendavad asjaolud puuduvad. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb lähtuda ka süüdlase isikust. M. Mallenet on juba varem kahel korral karistatud amfetamiini ebaseadusliku käitlemise eest, kuid vajalikke järeldusi ta endale teinud ei ole, ta jätkas kuritegude toimepanemist ning käideldud narkootiliste ainete kogus oli juba kümneid kordi suurem kui varasemate kuritegude puhul. Lähtuda tuleb ka karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest. Olukorras, kus narkokuritegude levik on muutunud ühiskonnas probleemiks, peab riik andma selge signaali, et raskete narkokuritegude korral on tegemist rangelt karistatavate õigusrikkumistega, sest sellised inimesed rikastuvad teiste inimeste tervise arvelt. Põhjendatud on M. Mallenele karistuse mõistmine üle sanktsiooni keskmise määra, s.o. 12 aastat vangistust, mis hakkab kulgema tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. alates 13.05.2015. Samuti taotles prokurör süüdistatavalt välja mõista menetluskulud. Narkootilise aine ja DNA ekspertiisid, samuti hääleekspertiisid olid määratud tõendamisvajadusest lähtuvalt ning nende teostamise kulud tuleb süüdlaselt välja mõista. Põhjendatud on vähendada DNA ekspertiiside summat ning lähtuda seejuures mitte reaktsioonide, vaid analüüsiobjektide arvust. Konfiskeerida tuleb

§ 831alusel kuriteoga saadud vara, so kokku 6000 eurot, mida M.

Mallenele maksis XXXXX saadud amfetamiini ees. Kuna see raha on tema poolt ära tarvitatud, siis konfiskeerimise asendamiseks

§ 84alusel tuleb nimetatud summa süüdistatavalt välja mõista.

Samuti tuleb kohaldada laiendatud konfiskeerimist

§ 83

2 lg 1 alusel, kuna M.Mallene varalist seisundit kajastavatest dokumentidest ning kriminaaltulu kokkuvõttest nähtub, et süüdistataval esines teadmata allikatest pärit sissetulekuid vähemalt summas 20 976,80 eurot. M.Mallene legaalse sissetuleku, tema varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et tema valdusest leitud sularaha, arvuti ja televiisor on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Narkootikumise käitlemisega on M.Mallene toime pannud kuriteo, mille olemuseks on kriminaaltulu teenimine. Tunnistajate XXXXX, XXXXXja XXXXXütlused M.Mallene võimalike sisstulekute kohta olid umbmäärased ja paljasõnalised ning väidetavalt teenitud summasid polnud neil võimalik tõendada dokumentaalsete tõenditega ning neid väidetavaid sissetulekuid ka ei deklareeritud. Laiendatud konfiskeerimist tuleb 5 kohalda arestitud raha, arvuti ja teleri osas ning ülejäänud osas, mis on ära tarvitatud tuleb samuti kohaldada konfiskeerimise asendamist. Kaitsja taotles M. Mallene täielikku õigeksmõistmist ja riigilt menetluskulude väljamõistmist summas 5 400 eurot, kuna need kulutused on olnud vältimatud ja vajalikud süüdistatavale õigusabi osutamisel. Narkootilist ainet alfa-PVP-d on M .Mallene kaitsja arvates küll omandanud, hoidnud ja ka edasi andnud, kuid seda ajal, kui see aine ei olnud kantud veel narkootiliste ainete nimekirja, ehk enne 02.06.2014. Seda on M. Mallene kinnitanud juba oma esmasel ülekuulamisel, kuid menetleja ei teinud midagi, et koguda isikut õigustavaid tõendeid. Tunnistaja XXXXXkinnitas kohtuistungil, et 06.10.2014 peidikust leitud aine afa-PVP oli tema sinna paigutanud ning see aine oli tema käsutuses juba alates märtsist –aprillist 2014. Süüdistus M.Mallenele selles osas on alusetu ja ta tuleb selle aine ebaseaduslikus käitlemises õigeks mõista. Samuti tuleb kaitsja arvates M.Mallene õigeks mõista ka garaažist leitud amfetamiini sisaldava pulbri käitlemises (496,82 grammi), sest ka see aine kuulus XXXXXja oli tema poolt sinna peidetud. Garaaž oli nende ühises kasutuses ja seda kinnitas tunnistaja XXXXXka kohtuistungil, kes aine oli sinna toonud juunis 2014. Mis puudutab XXXXX amfetamiini sisaldava pulbri (kogumass 1 523,76 grammi) edasiandmist ja müümist ajavahemikul 28.03.2015 -05.05.2015, siis matkimise tulemusena saadud tõendid ei ole kaitsja arvates lubatavad, sest need on saadud ebaseaduslikult, süüdistatavat intensiivselt provotseerides. Kõik tõendid on selles osas saadud salajase jälitustegevusega ning kaitsja arvates oli salajast jälitustegevust alustatud juba 26.09.2014. Viie kuu jooksul enne matkija kasutamist ei leitud ühtegi süüstavat asjaolu. Kuriteo matkija XXXXX kallutas aktiivselt M.Mallenet teo toimepanemisele, mis seisnes pakkumiste kordamises, pidevas kontakteerumises, keskmisest kõrgema hinnaga nõustumises, süüdistatavas kaastunde äratamises. Tehingud XXXXX toimusid viimase initsiatiivil ja pealesurumisel ning Mallene üksnes allus XXXXX juhtimisele. Kaitsja arvates ei ole lubatavaks tõendiks ka tunnistaja XXXXX ütlused, sest kõik oma teadmised on ta saanud ebaseaduslikus matkimistoimingus osalemisest. Samuti ei ole tema ütlused usaldusväärsed, need ei riimu teiste kogutud tõenditega. Lubamatu tõend on ka jälitustoimingute protokoll, kuhu on kantud XXXXX kohtueelses menetluses antud ütlused ning ka muu teave, mida ei ole jälitustoiminguga kogutud ning see protokoll ei vasta KrMS nõuetele. Usaldusväärsed ei ole ka narkootilise aine ekspertiiside aktid aine koguse kohta, sest nendes sisalduvad arvutuskäigud ei ole kaitsja arvates jälgitavad. Tõendatud ei ole koosseisulise asjaoluna narkootilise aine suur kogus. Kohtutoksikoloogiaekspert on andnud vaid vastuse järelepärimistele, kuid asjatundjana ei ole teda üle kuulatud, teda ei ole hoiatatud valeütluste andmise eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused I. Kõigepealt analüüsib kohus tõendeid ja nende alusel tehtavaid järeldusi M. Mallene süüdistuse osas, mis puudutab narkootilise aine - alfa-PVP ebaseaduslikku käitlemist 1. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd lk 68-74) on tuvastatud, et 06.10.2014.a leidsid politseitöötajad Tallinnas Nõmme linnaosas Kalda tn 5 kinnistul asuvast peidikust (väikese sõidutee ääres oleva kivi alt) rohelist värvi plastikust karbi, mille sees olid minigrip kilekotid heledat värvi ainega. 6 2. Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 75 -82) kinnitab, et sündmuskohalt leitud rohelises karbis (32 x 24

1. cm)oli seitse suuremat kilekotti, milledes kõigis omakorda olid väiksemad kilekotid heledat värvi pulbriga. Avati üks 7-st kilekotist, milles omakorda oli 2 kilekotti. Neist kahest omakorda üks avati, kus oli sees 5 väiksemat kilekotti pulbrilise ainega. Järgmisena avati 5-st üks, kus oli omakorda 10 väiksemat kilekotti pulbrilise ainega. Seega oli karbis olev aine pakendatud 700-sse kilekotti. 3. Narkootilise aine ekspertiisiga (akt nr 14E-AN1085; koostatud 31.10.2014) on tuvastatud, et neis kilekottides olev pulber kogumassiga 147,26 grammi, sisaldab alfapürrolidinovalerofenooni (hüdrokloriidina), milles puhast narkootilist ainet (alfa-PVP) oli kokku 58,50 grammi. See aine kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja (I kd lk 83-85). 4. Määrusega nr 31 30.05.2014, mis jõustus 02.06.2014, on alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP; a-PVP) kantud NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Seega alates 02.06.2014 kuulus alfa-PVP (tegemist on sünteetilise amfetamiiniga, mida käibekeeles on kutsutud ka UFO-
2. ks)narkootiliste ainete nimekirja, mille käitlemine oli lubatud vaid seadusest tulenevate piirangutega. 5. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. M. Mallenel selle aine käitlemiseks luba puudus. 6 .NPALS § 31 lg 3 kohaselt on narkootilise või või psühhotroopse aine kogus suur, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 6.1. Juba pakendatud aine kogus seitsmesajas erinevas kilekotis viitab iseenesest asjaolule, et see oli mõeldud joobe tekitamiseks mitte kümnetele, vaid oluliselt suuremale arvule ehk sadadele või tuhandetele isikutele. Ka süüdistatav M. Mallene on ma ütlustes kinnitanud, et talle teadaolevalt oli nn UFO näol tegemist 10 korda kangema ainega kui amfetamiin. Ei ole mingi saladus, et narkootiliste ainete tarvitajad/käitlejad arutavad interneti erinevate lehekülgedel ja foorumites nii kasutatavate dooside kui toimete üle. M.Mallene oli teadlik sellest, et karpi oli ta pakendanud narkootilist ainet suures koguses. 6.2. Vastuses politsei esitatud päringule (I kd lk 86) on kohtutoksikoloogiaekspert selgitanud, et alfa-PVP puhul on kümnele inimesele narkootiliseks joobeks piisav annus tavaliselt 50-200 mg, harvadel juhtudel kuni 300-500 mg. Seega peidikust leitud alfa-PVP kogus oli suur, sest sellest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 2 925 kuni 11 700 isikule ning väga harvadel juhtudel 1 170 kuni 1 950 isikule. 7 Kohtutoksikoloogi kirjalikku vastust menetleja päringule käsitleb kohus muu dokumendina ja see on lubatav tõend KrMS § 63 lg 1 tähenduses. 6.3. Kohtuliku uurimise käigus kaitsja nimetatud tõendit ei vaidlustanud, kuid kohtuvaidlustes pidas sellist tõendit lubamatuks ja leidis, et oleks saanud oma arvamuse anda vaid ekspertiisi käigus või ülekuulatuna kohtuistungil, kus teda oleks hoiatatud valeütluste andmise eest. Kohus leiab, et kaitsja selline käitumine ei ole kooskõlas ausa kohtupidamise põhimõttega, sest taotluse asjatundja ülekuulamiseks tulnuks kaitsjal esitada tõendite uurimise käigus. Eelnevalt oli kaitsja seda vastust järelepärimisele aktsepteerinud lubatava tõendina. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et menetleja ei ole päringut teinud suvalisele isikule, vaid Eestis tuntud toksikoloogile kui spetsialistile, oma ala asjatundjale, kes on kursis nii erialase kirjandusega, teadusuuringutega ning kellel on kahtlemata teada ka internetist kättesaadavad ametlikud allikad EMCDDA (European Monitoring Centre on Drugs and Drug Addiction) ja UNODC (United Nations Office on Druga and Crime), kusjuures nii EMCDDA kui UNODC ametlikud rapordid ja artiklid on internetist kättesaadavad kõigile isikutele. Seega narkootilise aine alfa-PVP suure koguse osas kahtlust tekkida ei saa ning see on tõendamist leidnud eelnevalt kirjeldatud tõenditega. 7. DNA ekspertiisidega (akt nr 14E-GE1311, koostatud 12.02.2015; akt nr 15E-GE0248, koostatud 27.02.15) on tuvastatud, et peidikust leitud karbis sisalduvatelt erinevatelt kilekottidelt võetud proovides esines hulgaliselt M. Mallene DNA-d (I kd lk 88-105 ja lk 146150). Kolmest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad M.Mallene DNA profiiliga. Neljast proovist saadi täisprofiilid ja viiest proovist osalised profiilid, milles ilmsiks tulnud alleelid on kõik leitavad M. Mallene DNA profiilis. Ühes proovis ei saanud välistada M.Mallenelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Ülejäänud proovides ei õnnestunud kindlaks teha piisaval arvul alleele, mis võimaldanuks teha usaldusväärseid järeldusi neis sisalduva biloogilise materjali päritolu kohta. Kuna uurijatele oli teadma, kes nimetatud aine pakendas ja peidikusse pani, oli ekspertidele püstitatud ülesanne kindlaks teha, kas karbilt või selles olnud erinevatelt pakenditelt võetud proovides leidub riiklikusse DNA-registrisse kantud isikutelt pärinevat bioloogilist materjali. On tähelepanuväärne, et peale M. Mallene ühegi teise registrisse kantud isiku bioloogilist materjali proovidest ei leitud, s.h. ka mitte XXXXDNA-d, kes tunnistajana ütlusi andes kohtule väitis, et tema sinna peidikusse pandud ainet käitles. 8. XXXXXon samuti varem kriminaalkorras karistatud ning ka tema DNA on nimetatud riiklikusse registrisse kantud. Ta vabanes vanglast 17.03.2014 ning kahtlustatuna uutes kuritegudes oli ta kinni peetud juba 30.06.2014 ja süüdi mõistetud 08.12.2014 Tartu Maakohtu otsusega (otsuse kohaselt olid tühistatud kõik tema suhtlemispiirangud 30.10.2014 - III kd lk 41-58). XXXXXja M.Mallene on tuttavad ca 10 aastat, on koos eelnevalt vangistust kandnud ja märtsis 2014 elas XXXXXpärast vabanemist mõnda aega M. Mallene korteris. Vanglates registreeritud kirjavahetus (III kd lk 12 – 23, 24- 40) tõendab, et omavahel olid nad kontaktis nii enne kui pärast M. Mallene vahistamist. 9. Tunnistaja XXXXütlusi selle peidikust leitud aine käitlemise kohta ei pea kohus usaldusväärseks, sest need on liialt üldsõnalised ega ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega (II kd lk 185 pöördel -191; 21.12.15 protokollis lk 5- 15). Algul väitis ta, et hoidis 8 Toonela tn garaažis enda jaoks narkootikume - nii amfetamiini kui UFO-t. Hiljem kaitsja suunvale küsimusele selgitas, et Tähetorni hotelli juures platsil või metsas hoidis ja peitis ta samuti amfetamiini ja UFO-t . Aine kogust ta nimetada ei osanud. Ta ei teadnud isikut, kellelt ta sai amfetamiini, kuid UFO olevat ta saanud M.Mallene käest märtsis või aprilli algul 2014 ning seda ainet võis tema arvates olla 50 grammi. Ta ei mäletanud palju ta saadud aine eest Mallenele võlgu jäi või millise summa talle hiljem maksma pidi. Ta kirjeldas, et peitis karbi (selle suurust ta kirjeldada ei osanud) tühermaale Tähetorni hotelli lähedale, kuid Kalda 5 kinnistu (koht kus aine peidikust leiti) ei piirne hotelli kinnistuga, see on rohkem kui kilomeetri kaugusel nimetatud hotellist. Peidikust leitud karp oli roheline, mitte valge, nagu kirjeldas XXXXXning selles oli ainet mitte 50 grammi, vaid pea kolm korda rohkem. Kohtu küsimustele vastates täpsustas XXXX, et Mallenelt saadud aine peitis ta ära aprillis ja Tähetornis oli tal mitte üks, vaid mitu peidukat (istungiprotokolli lk 14). 10. Süüdistatava M. Mallene ütluste kohaselt sai ta 2014 aasta alguses teada, et netipoest on võimalik osta sellist ainet nagu alfa-PVP, mida nimetati ka UFO-ks. Ta kontrollis Riigi Teatajast, et selline aine on Eestis lubatud. Alguses tellis ta väikese koguse, 50 grammi seda ainet; pakendas, segas seda glükoosiga ja müüs seda 100 kaupa. Ta teadis selle aine toimet, teadis, et kergesti võib saada üledoosi, sest see pidi olema amfetamiinist 10 korda kangem. Kaks korda tellis ta seda ainet 250 grammi ja teenis sellega hulga raha (väidetavalt kuni 40 000 eurot). Isikud, kes peale tema veel selle ainega olid kaubelnud ja kinni võetud, kuulsid politseist, et see aine pidavat varsti ära keelatama. Seetõttu otsustas ta selle edasise müümise lõpetada (III kd lk 135; 13.01.16 protokollis lk15). Mai lõpus 2014 andis ta ühe karbi, mis polnud päris täis, selle ainega üle XXXX(sama protokolli lk 18). Prokurörile vastates ta täpsustab, et andis XXXXile koguni 3 või 4 karpi UFO-t (sama protokolli lk 27). Kohtu küsimustele vastates ta selgitas, et aine pakendas ta kilekottidesse ja kotid karpidesse. Ühte karpi paigutas 1000 kilekotti, XXXXile müüs 4-5 karpi. Üks karp tuhande kilekotis oleva ainega maksis 5 000 euro XXXXjäi talle aine eest võlgu. Raha tõi siis, kui aine maha müüs. Viimase karbi andis ta Pihtile mai lõpus (sama protokolli lk 27- 28). Seega on XXXXi ja M.Mallene ütlused omavahel vastuolus. Tunnistaja kinnitas korduvalt (nii kaitsja, prokuröri kui kohtu küsimustele), et alfa-PVP-d sai ta Mallene käest märtsis või aprilli alguses, mitte aga maikuu lõpus nagu seda väitis süüdistatav. Ka ei teadnud tunnistaja midagi alfa-PVP ostmisest 4-5 karbis. 11. Ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates saab kohus teha järelduse, et märtsis või aprilli algul võis XXXXXsaada M.Mallenelt edasimüügiks ja tarvitamiseks alfa-PVP-d, kuid oktoobris 2014 Kalda 5 peidikust leitud ainega tal kokkupuudet ei olnud ja tema seda ainet sinna ei peitnud. M.Mallene väited, et maikuu lõpus, s.o. mõned päevad enne aine keelatud nimekirja panemist, andis ta peidikust leitud karbi (ainega 147,26 grammi) tasuta XXXXXselle edasiseks käitlemiseks, on paljasõnalised, eluliselt mitteusutavad ja ümber lükatud teiste tõenditega (tunnistaja XXXXi ütlustega ja DNA ekspertiisidega). Need ütlused on antud soovist vabaneda vastutusest toimepandud teo eest. XXXXil, kes märtsis-aprillis sai väidetavalt nimetatud ainet M.Mallenelt ja teadis, et see ei ole keelatud ainete nimekirjas, polnud mingit põhjust seda peitma hakata (seetõttu ei teadnud ta ka peidikust leitud karbi värvust või suurust, aine kogust, ei osanud detailides kirjeldada peidiku asukohta). Küll aga M. Mallenel, kes selle aine käitlemisega 2014 aasta esimesel poolel oli suure varanduse teeninud ja saadud rahaga oma võlad kustutanud, oli teada, et alates juunist 2014 9 võib selle aine käitlemine kaasa tuua kriminaalvastutuse. Sellest tingituna oli just temal vajalik see aine ära peita ja seda ajal kui alfa-PVP oli juba kantud narkootiliste ainete nimekirja. Aine kogus ja sellest saadav võimalik tulu ei lubanud tal seda lihtsalt minema visata või kellelegi tasuta ära anda. Pakendatud ja peidikusse pandud ainet oli võimalik tal ka edaspidi järk-järgult realiseerima hakata. Saanud kahtlustuse esitamisel teada, et peidikust leitud ainel on hulgaliselt tema DND-d, oli tal võimalik oma heale sõbrale/tuttavale XXXXile teada anda, et viimane aine peitmise enda peale võtaks. Soov aidata oma sõpra, kes talle mingi aeg oli peavarju pakkunud, on kohtu arvates ka põhjuseks, miks XXXXXnõustus andma M.Mallenele soodsaid ütlusi. 12. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendeid kogumis hinnates on M.Mallene süü narkootilise aine alfa-PVP ebaseadusliku käitlemises suures koguses tõendamist leidnud. M. Mallenet, kes teadis selle aine mõju ja ohtlikkust inimese tervisele, kes oma eelnevatest kogemustest teadis sõltuvusprobleemide raskusest, ei huvitanud teiste inimeste, ka oma tuttavate tervis, vaid ainsaks eesmärgiks oli omakasu. Vaid mõned kuud pärast vanglast vabanemist hakkas ta uuesti huvi tundma narkootiliste ainete vastu ning nende käitlemine kujunes tema tuluteenimise peamiseks allikaks. Kuigi juunini 2014 ei olnud tema tegu alfa-PVP –ga kauplemisel kriminaalkorras karistatav, oli see äärmisel ebaeetiline ja jõhker, sest sellega rikuti tuhandete teiste inimeste tervist ja elu. II. Järgnevalt analüüsib kohus tõendeid ja nende alusel tehtavaid järeldusi süüdistuse osas, mis puudutab narkootilise aine – amfetamiini ebaseaduslikku käitlemist suures koguses. Süüdistuse kohaselt on M. Mallene omandanud, hoidnud oma kasutuses olevas garaažis ja edasi andnud XXXXX (kokku viiel korral) amfetamiini sisaldanud pulbrit kogumassiga 1 523,76 grammi, millest puhtal kujul oli amfetamiini kokku 300,98 grammi) ja seda ajavahemikul 28.03.2015 – 13.05.2015.a. 13. Amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Selle aine käitlemine tulenevalt NPALS § 3 lg-st 1 oli M. Mallenel keelatud. 14. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on narkootilise või või psühhotroopse aine kogus suur, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Vastuses prokuröri päringule on kohtutoksikoloogiaekspert esitanud tabeli, milles on ära näidatud erinevate narkootiliste ainete kogused narkojoobe tekitamiseks ühele inimesele ja ka keskmise aine koguse kümnele inimesele (II kd lk 53). Sellest nähtuvalt on amfetamiini puhul narkojoobe ühekordne kogus 0,13 grammi ja keskmine kogus kümnele inimesele 1,3 grammi. 15. Tunnistaja Jüri XXXXX (II kd lk 156 - 163 ja süüdistatava M. Mallene ütlustega (III lk 134-144), jälitusprotokolli (I kd lk 106-123) ja selle lisadega (helisalvestistega ja nende transkriptsioonidega) ning narkootilise aine ekspertiisiaktidega (I kd lk 124-125; 127-128; 130131; 133-134; 136-137) on tõendatud järgmised asjaolud: 1) 28.03.2015 andis M. Mallene Võru linnas ööklubi Kapella sisehoovis XXXXX üle nn proovipartii amfetamiini (2,24 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit); 10 2) 01.04.2015 pani M. Mallene Tallinnas Jakobi 28 maja juures peidikusse 268, 90 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille XXXXX veidi hiljem sealt M.Mallene juhiste järgi ära võttis; 3) 07.04.2015 pani M. Mallene Tondi Selveri lähedal asuvasse peidikusse 260,20 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille XXXXX sealt Mallene juhiste järgi ära võttis; 4) 24.04.2015 pani M.Mallene Tondi Selveri lähedal asuvasse peidikusse kahes pakendis kokku 492,02 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille XXXXX sealt samal päeval Mallene juhiste järgi ära võttis; 5) 05.05.2015 andis M.Mallene Tatu linnas Lõunakeskuse juures XXXXX üle pakendi, mis sisaldas 2,68 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. Amfetamiini üleandmist/peidikutesse paigutamisest süüdistuses märgitud kogustes ja kuupäevadel ei ole M.Mallene vaidlustanud. Süüdistatav ja tema kaitsjad on väitnud vaid seda, et M. Mallene oli sunnitud seda tegu toime panema, kuna teda lubamatult provotseeriti XXXXX poolt, kes oli matkija politsei poolt läbi viidud jälitustoimingus. Kas tegemist oli lubatud või lubamatu teoprovokatsiooniga, analüüsib kohus pärast teiste tõendite uurimist-analüüsimist. 16. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 15E-AN0371 nähtub, et nn proovipartii (mille M.Mallene andis XXXXX 28.03.2015) oli roosakas niiske pulber, mis kuivatati, kaalus peale kuivatamist 2,24 grammi ning milles amfentamiinsulfaadi sisaldus oli 55% (puhta amfetamiini sisaldus 0,90 grammi). Teisel korral oli tegemist (ekspertiisiakt nr 15E-AN0373) roosaka püdela massiga (poolvedel pulber), mis pärast kuivatamist kaalus 268,9 grammi ning mille amfetamiinisisaldus oli 42% (puhast amfetamiini 82,9 grammi). Kolmandal korral oli tegemist roosa niiske pulbriga, mis pärast kuivatamist kaalus 260,2 grammi, amfetamiinsulfaadi sisaldus 43% (puhast amfetamiini 82.1 grammi). Neljandal korral oli Mallene peidikusse pannud 2 pakendit, millest ühes oli pruun niiske pulber (pärast kuivatamist 491,1 grammi, amfetamiinsulfaadi sisaldus 16% ning teises pakis oli kollane pulber, milles amfetamiinsulfaadi sisaldus 18% (akt nr 15E-AN0487). Viimane üle antud pulber oli valkjas, massiga 2,68 grammi, milles amfetamiinsulfaadi sisaldus oli 29% (akt nr 15E-AN0528). 17. Kuna kaitsja seadis kahtluse alla narkootilise aine ekspertiisiaktides toodud puhta amfetamiini kogused ja nende arvutamise, kuulas kohus prokuröri taotlusel asjatundjana üle EKEI keemiaosakonna juhata (13.01.16 protokolli lk 34-38), kes selgitas lähemalt puhta aine arvutamist (amfetamiin esineb soolana, s.t et amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini ning ülejäänud osa on selles väävelhappe jääk; teada tuleb molekuli valemit ja elementide aatommasse, et välja arvutada puhta aine kogus). Samuti selgitas süüdistatavale amfetamiini sisaldava pulbri kuivatamise vajadust analüüside tegemiseks, et vältida juhuslike faktorite mõju. XXXXütlustest nähtub, et amfetamiinsulfaat on ise lumivalge pulbriline aine ning värvilised lisandid tekivad amfetamiini sünteesi käigus ning värvus muutub ka õhuhapniku toimel. Näiteks algselt roosaks pulber võib seistes muutuda pruunikaks-kollakaks, ka päris tumepruuniks või mustaks. Värvus ei sõltu aga puhta aine sisaldusest pulbris. 18. Pärast M. Mallene kahtlustatavana kinnipidamist 13.05.2015 teostati läbiotsimine tema sõiduautos (II kd lk 33-34), kust leiti juhi taga põrandas asuvast panipaigast pulbrilise ainejäägiga digitaalne kaal, musta värvi teibirull ja kilekottide rull. Tema elukoha läbiotsimisel leiti vaakumaparaat, kaks pakki vaakumkilekotte (II kd tl 35 - 41). Neid leitud asju on ka 11 asitõenditena vaadeldud. Need on vahendid, mis kohtu arvates viitavad üheselt narkootiliste ainete käitlemisele. 19. Läbiotsimine toimus 13.05.2015 ka M.Mallene kasutuses olevas garaažis Toonela tn 4 (II kd lk 42-44), kust leiti prügikastist kasutatud kummikindaid, riiulilt musta värvi teibirull, alumiselt riiulilt riidest kott, milles neli musta värvi kilepakendit, mis teibitud musta teibiga. Üks pakend avati ja selle sees oli kilekott valget värvi pulbrilise ainega. Tööriistakastis oli must teibirull, töölaual kilekottide rull. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et valget värvi oli ka pulber, mille M.Mallene Tartus XXXXX üle andis 05.05.15. Kõik eelmised üleantud pulbrid olid kas roosat, pruuni või kollast värvi. 20. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 15E-AN0568 (II kd lk 50-52) tõendab asjaolu, et garaažist leitud valkjas pulbriline aine sisaldas narkootilist ainet amfetamiini. Neljas erinevas pakis oli amfetmiinsulfaadi sisaldus pulbris 20-22%. Amfetmiini sisaldavat pulbrit oli kokku 496,82 grammi, milles puhtal kujul amfetamiini 76,57 grammi. 21. Süüdistatava M. Mallene ütluste kohaselt kuulus garaažist leitud amfetamiin XXXX, ta avastas koti nende pakkidega 2014 a sügisel; möönis, et tegemist võis olla amfetamiiniga, kuid tõstis selle riiulile ja jättis sinna. Kohus leiab, et M. Mallene mitte ainult ei hoidnud, vaid ka omandas ja valdas selles koguses amfetamiini ning soovist oma osalust selle aine käitlemises vähendada, püüab ta näidata, et selle aine hankis ja peitis tema teadmata garaaži T. Piht. Ei ole eluliselt usutav, et hoides oma garaažis alates 2014 aastat pool kilo amfetamiini sisaldavat pulbrit, pidi M.Mallene tegema jõupingutusi selleks, et otsida teistest allikatest amfetamiini, mida ta müüs XXXXX aprillil-mais 2015. Arvestades selle pulbri valkjat värvust, ei olnud kohtu arvates seda enne oma kinnipidamist (juunis 2014) sinna toimetanud mitte XXXX(nii pika aja jooksul oleks see värvi muutnud), vaid selle oli hankinud Mallene ise ning proovipartii selle aine edasiseks realiseerimiseks oli ta Tartusse viinud XXXXX 05.05.2015. XXXXXvõis pärast vanglast vabanemist ja ajutiselt M. Mallene juures elades 2014.a. märtsisaprillis selles garaažis samuti käidelda narkootilisi aineid, kuid tal ei olnud kindlasti vahendeid sellises koguses (ca pool kilo) amfetamiini soetamiseks. Ta ei osanud selgitada millal, kellelt, mis summa eest ta seda ainet omandas ning üksnes väide, et see aine kuulus temale, on antud soovist oma sõbra M. Mallene olukorda kergendada. 22. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohtadega, et jälitustoimingu protokoll, selle lisad ja nendes sisalduv teave ei ole lubatav tõend ega vasta KrMS nõuetele või et jälitustegevust alustati M.Mallene suhtes juba 26.09.2014.a. Kohus on kontrollinud kõiki jälitustoimiku materjale ning võib kinnitada et antud kriminaalasjas, mis oli algatatud

§ 184

lg 2 p 2 tunnustel, avati jälitustoimik 17.02.2015 ning selle avamise aluseks oli vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta. Nii kaastööteadetest kui teiste kriminaalasjade menetlustest oli laekunud info selle kohta, et suures koguses amfetamiini müügi ja vahendusega tegelevad isa ja poeg Meeme Mallene. 13.01.2016 kohtuistungil andis kohus detailse ülevaate (protokollis lk 9-10; toimikus III kd lk 132) kõikidest taotlustest, prokuröri ja kohtu lubadest jälitustoimingute tegemisel, nende põhjendustest ega hakka neid kohtuotsuses kordama. 12 Kohus on endiselt seisukohal et tõendi kogumisel on järgitud jälitustoimingutele seatud nõudeid, sh ka ultima-ratio põhimõtet, kuna tõendite kogumine muude menetlustoimingutega oli välistatud või oluliselt raskendatud. Narkootikumide käitlemine on peitkuritegu, kus puuduvad tunnistajad ja konkreetsed kannatanud, keda oleks võimalik üle kuulata. Narkokuritegude puhul tegutsetakse äärmisel konspireeritult, mitmeid vahendajaid, peidikuid kasutades, sest narkootikumide üleandmine ei toimu kunagi avaliku tehinguna. Jälitusinformatsioonile tuginedes oli küllaldane alust arvata, et M. Mallene käitleb narkootikume suures koguses ning selleks, et teada saada allikad, kaasosalised, võimalikud peidukohad või ta kinni pidada narkootilise ainega, oli jälitustoiminguteks loa andmine kohtu arvates vajalik ja põhjendatud. Tegemist oli raske esimese astme kuriteoga. Narkootilist ainet ei ole kohtu arvates võimalik kätte saada teiste vahenditega, avalike menetlustoimingutega, vaid üksnes jälitustoiminguid kasutades. Prokuröri taotluse alusel oli kohtumäärusega 25.03.2015 nr 135 antud luba XXXXX matkida kuritegu ajavahemikul 26.03.-25.05.2015 ning selle toimingu toetamiseks salaja pealt kuulata omavahelisi kõnelusi, jäädvustada matkimise käik, isikute omavahelised kõnelused heli-, foto, filmi- või videosalvestise vahendusel. Nii prokuröri kui eeluurimiskohtuniku load on ära märgitud ka toimikus olevas jälitustoimingu protokollis. Protokollis on kirjeldatud kohtumiste käiku; kohtumised 28.03.15, 01.04.15, 07.04.15, 13.04.15 on helisalvestatud, teostatud hääleekspertiis, ära toodud kohtumiste vestluse transkriptsioon; samuti on protokollile lisatud fotod 24.04.15, kus M.Mallene aine ära peidab. Kohus leiab, et nii varjatud jälgimise, teabe salajase pealtkuulamise ja kuriteo matkimisega saadud teave, mis on kajastatud jälitustoimingu protokollis ja helisalvestiste transkriptsioonides on lubatud tõend, sest jälitustoimingute loa taotlemisel ja andmisel ning nende toimingute tegemisel on järgitud KrMS

1. peatüki nõudeid.
2. M. Mallene ja XXXXX vestluste salvestised on kvaliteedi parandamiseks esitatud hääleekspertiisi (ekspertiiside aktid – I kd lk169 -180 ja II kd lk 1-23) ning nende salvestiste transkriptsioonidest nähtub üheselt M. Mallene enda huvi ja initsiatiiv narkootilise aine käitlemisel. Pärast nn proovipartii üleandmist XXXXX, s.o kohtumisel 01.04.2015 teatab M.Mallene, et võib kohe ära anda pool kilo, kuigi XXXXXl ei ole kaasas nii palju raha selle ostmiseks. M. Mallene on valmis aine üle andma tasuta ja ootab selle eest raha järgmisel korral. Seega oli tal endal huvi XXXXX uuesti kohtuda. Vestluse käigus annab ta XXXXX ka juhiseid, kuidas niiske aine tuleb enne müümist ära kuivatada ja glükoosi lisada. Ta annab kohtumistel XXXXX korduvalt märku, et ainet on talle pakutud mitmest kohast. M.Mallene oli see, kes narkootilise aine hankis oma eelnevaid tutvusi ja sidemeid ära kasutades; tema paigutas aine kohtadesse, kust XXXXX oli see võimalik ära võtta, tal oli ka huvi XXXXX kaudu amfetamiini realiseerides ise tulu teenida. Kohus ei nõustu kaitsja ja süüdistatava väidetega, et ilma XXXXX korduvalt esitatud soovita saada M. Mallene käest amfetamiini, ei oleks viimane seda tegu toime pannud ja tegemist oli seetõttu lubamatu teoprovokatsiooniga. Riigikohus oma otsuses 3-1-1-110-04 (p 11.3) on märkinud, et mitmed süüteod (näiteks narkootikumide ostmine) eeldavad, et just matkijal ehk agent provocateur`il tuleb olla kontakti loovaks ja aktiivseks pooleks. Lubamatu on aga teootsuse esilekutsumine isikul, kel puudus see eelnevalt vähimalgi määral ning kelle suhtes uurimisorganil puudus eelnev informatsioon tema võimaliku kuritegeliku käitumise kohta. M.Mallene puhul, keda varem on kahel korral narkokuriteo eest karistatud, oli aga uurimisorganitel varasem informatsioon olemas, oli kahlustus, et ta taas tegeleb amfetamiini käitlemisega suures ulatuses. Arvesse võttes ka M.Mallene kui provotseeritud isiku enda 13 teovalmidust, aktiivsust suures koguses amfetamiini hankimisel, tema poolt matkijale antud õpetusi aine edasiseks käitlemiseks, pole vähimatki alust matkija tegevust pidada lubamatuks teoprovokatsiooniks.
3. Kohtumenetluse alguses püüdsid süüdistatav ja tema kaitsja väita, et oma tervisliku (psüühilise) seisundi poolest oli M. Mallene kergemini mõjutatav matkija provaktsioonidele kui iga tavaline inimene. Ka selline versioon on ümber lükatud. Psühhiaater xxxx ja psühholoog XXXXandsid arvamuse, et M. Mallenel ei esine ega ole ka süüks arvatud tegude toimepanemise ajal esinenud sellist psüühikahäiret või psüühilise seisundit iseärasust, mis piiraks olulisel määral tema võimet ümbritsevast aru saamiseks, oma tegude tähendusest ja tagajärgedest mõistmiseks ning oma käitumise juhtimiseks. Temal varasemalt diagnoositud psüühikahäired ei muuda isikut kergemini mõjutatavaks ega soodusta seeläbi kuritegude toimepanemist (III kd lk 153).
4. Ärakirjad Harju Maakohtu otsustest 29.02.2008 (1-07-15443) ja 16.04.2009 (1-09-2961) tõendavad, et M. Mallene on isik, keda on varem karistatud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest.
5. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et M. Mallene süü suures koguses alfa-PVP ja amfetamiini käitlemisel süüdistuses nimetatud ulatuses on tõendamist leidnud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Need kuriteod on M. Mallene toime pannud kavatsetult ja omakasu motiivil.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56

sätetest, s.o lähtuda tuleb süüdistatava süüst, arvesse tuleb võtta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast mitte enam toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

§ 184lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kolm kuni viisteist aastat.

Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta seda, millist narkootilist ainet ja millises koguses M. Mallene käitles ehk kui suur oli sellest tulenev oht rahva tervisele. Kui suures ulatuses narkootilise aine käitlemiseks ehk teo kvalifitseerimiseks

§ 184järgi piisab aine kogusest, mis tekitab joobe 10-le isikule, siis aine, mida M.

Mallene käitles (pakkis ja peidikusse pani, garaažis hoidis ja XXXXX edasi andis), oli koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks tuhandetele isikutele. M. Mallene süü on keskmisest suurem, sest karistus

§ 184

järgi järgneks ka mitmeid korda väiksema narkootilise aine koguse käitlemise puhul. Juba ainuüksi M. Mallene süü suurust arvesse võttes oleks põhjendatud talle karistus mõista vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Kohus nõustub prokuröriga, et narkootilist ainet sellises koguses ei käidelda heategevuslikel eesmärkidel või näiteks soovist kedagi aidata. Sellist kogust ainet ei muretseta ka isiklikuks 14 tarbimiseks, vaid üksnes varalise kasu saamise eesmärgil ning selle kuriteo pani M.Mallene toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendav asjaolu

§ 58p 1 kohaselt.

Karistust kergendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Süüdistatuna narkootiliste ainete käitlemises suures koguses on M.Mallene kohtu all juba kolmandat korda. Oma varasematest karistustest ei ole ta mingeid järeldusi teinud. Tegemist on rahvatervisevastase kuriteoga, mis kujutab ühiskonnale suurt ohtu. Nii karistuse eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes ei saa M.Mallenele mõista leebet karistust ning see peaks olema suurem sanktsiooni keskmisest määrast nagu taotles riiklik süüdistaja. Samas peab kohus võimalikuks karistada M.Mallenet kergema karistusega kui seda taotles prokurör ning seda eeskätt süüdistatava tervislikku seisundit arvesse võttes. M.Mallene seljavalud ja sellest tingitud ka psüühilised probleemid teevad vangistuse kandmise talle kindlasti oluliselt raskemaks kui täiesti tervel inimesel. Seetõttu peab kohus võimalikuks karistada M. Mallenet sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistusega üheksa aastat . Vangistus sellises määras vastab tema süü suurusele, on vajalik tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid ning on kooskõlas ka õiguskorra tagamise huvidega.

§ 68lg 1 alusel tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka, mistõttu M.

Mallenele mõistetava vangistuse alguseks tuleb lugeda 13.05.2015.a, s.o päev mil ta kahtlustatavana kinni peeti. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada M. Mallene suhtes tingimisi karistusest vabastamist

§ 73või § 74 alusel.

Kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik, ei iseseisvalt ega koostoimes, ei muuda karistuse ärakandmist ebaotstarbekaks. Kriminaaltulu, vara konfiskeerimine ja konfiskeerimise asendamine. -

§ 831sätestab kohustuse konfiskeerida tahtliku süüteoga saadud vara.

Kui süüteoga saadud vara on aga võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus

§ 84alusel välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

Kuna antud asjas on tõendamist leidnud, et amfetamiini käitlemisega, s.o XXXXX edasi antud/müüdud amfetamiini eest sai M.Mallene kahel korral kokku raha 6 000 eurot, siis tuleks see summa konfiskeerida. Kuna see süüteoga saadud vara on aga ära tarvitatud või selle äravõtmine ei ole võimalik, siis

§ 84alusel tuleb konfiskeerimise asendamiseks M.

Mallenelt välja mõista 6 000 eurot riigieelarve tuludesse. -Suures koguses narkootilise aine käitlemise korral tuleb

§ 184

lg 5 p 2 kohaselt kohaldada ka vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§-le 832. Kriminaalmenetluse üks eesmärkidest on vältida isiku rikastumist kuriteo tulemusena.

§ 832

lg 1 kohaselt, mõistes isiku süüdi ja karistades teda vähemalt 1-aastase või kuni eluaegse vangistusega, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata vaid varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. 15 Kuna kohus mõistab M. Mallene süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning karistab teda vangistusega 9 aastat, tuleb tema suhtes kohaldada ka vara laiendatud konfiskeerimist ning konfiskeerimise asendamist

§ 84alusel konfiskeerimisele kuuluva, kuid võõrandatud või äratarvitatud vara osas.

Harju Maakohtu määrusega 16.06.2015 (1-15-4900) on laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud M.Mallenelt äravõetud (200 eurot) ning tema korterist leitud (650 eurot) sularaha kokku summas 850 eurot, sülearvuti ja televiisor (II kd lk 109-113). Määrus sularaha tagatiskontole kandmiseks ning pangamakse kviitung (II kd lk 15, 16) kinnitavad, et arestitud raha on kantud rahandusministeeriumi tagatiskontole. Akti nr 20151064 kohaselt (II kd lk 117) on arestitud sülearvuti ja televiisori koos puldiga hoiule võtnud PPA logistikabüroo varahaldustalituse spetsialist ( II kd lk 117). Kriminaaltulu kokkuvõtte (II kd lk 82-86) ja isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli (II kd lk 87 – 98) kohaselt on võrreldud M.Mallene legaalseid sissetulekuid tegeliku varandusliku olukorraga perioodil 2013-2015 ning sellest tulenevalt tuvastati, et tal esineb teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 20 976,80 eurot, mis annab aluse eeldada, et need pärinevad M.Mallene kuritegelikust tegevusest. Arvestades sellest maha arestitud raha (850 eurot) ning arestitud televiisori ja arvuti võimaliku maksumuse (ca 1284 eurot), jääb järele 18 842 eurot, mis kohtueelses menetluses polnud võimalik ära võtta või arestida ning mis konfiskeerimise asendamiseks tuleks temalt välja mõista. Laiendatud konfiskeerimise vältimiseks tuleb M. Mallenel ja tema kaitsjal tõendada vara legaalset päritolu. Kaitsja taotlusel kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad XXXX ja XXXXandsid ütlusi selle kohta, et ansambli Vennaskonna kontserdil osales M.Mallene bändi autojuhina, aitas müüa plaate ja bändi logoga särke alates suvest 2014 kuni maini 2015. XXXXarvas, et kontserdi pealt võis Mallene endale saada 100-200 eurot. Kontsertide arvu ühes või teises kuus ta öelda ei osanud; arvas, et keskmiselt võis tulla 4 kontserti kuus. Lepingut Mallenega ei sõlmitud, kindlat arvestust kontsertide, särkide ja plaatide osas ei peetud, raamatupidamist ei eksisteerinud. XXXXX ütluste kohaselt võis Mallene bändis töötades teenida kuus kuni 1000 eurot, vahel müüs ta ka pileteid, arveldati sularahas. Kohus leiab, et nende üldsõnaliste ja ebakonkreetsete ütlustega ei ole süüdistatav ega tema kaitsja suutnud tõendada kui suur oli M.Mallene teenistus Vennaskonnas, sest puudus arvestus nii kontsertide, müüdud plaatide, särkide ning ka teenitud tulude kohta. Samuti on alusetu väita, et Mallene kodust leitud raha 650 eurot kuulus bändile või XXXX. Tunnistaja XXXX ütluste kohaselt maksis ta M.Mallenele Soomes ja Eestis ehitusel töötades vahendustasu 10% oma töötasult, mõni kuu maksid seda ka tema tuttavad; Mallene võis nende pealt teenida kuni 1 800 eurot. Kirjalikke dokumente enda töötasu suuruse või Mallenele makstud raha kohta tal esitada ei olnud. Kohus leiab, et kuigi nende tunnistajate ütluste alusel pole võimalik tõendada konkreetsete summade suurust legaalse tuluna, annab see siiski aluse väita, et kriminaatulu kokkuvõttes välja toodud summa (20 976 eurot) ei pärine vaid kuritegelikust tegevusest, vaid osaliselt on tegemist ka Vennaskonnas teenitud ja vahendustasuna saadud rahaga. 16 Seetõttu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

§ 184

lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeerida M.Mallenelt ära võetud sularaha, arvuti ja televiisori. Summa 18 842 euro osas jätab kohus aga kohaldamata konfiskeerimise asendamise. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral hüvitada ka menetluskulud. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 alusel ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Määratud kaitsjale makstud tasu eeluurimisel oli 48 eurot (II kd lk 107-108) ja kohtuistungil osalemise eest 504 eurot (II kd lk 202-203), kokku 552 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära ehk 1 075 eurot. Kuna kõik ekspertiisid – nii narkootiliste ainete-, DNA- kui ka hääleekspertiisid olid kohtu arvates määratud tõendamisvajadusest lähtuvalt, siis nende tegemise kulud (ekspertiiside ja nende maksumuste osas, mis kohtule esitati) tuleb süüdistatavalt välja mõista järgmistes summades: -narkootilise aine ekspertiisi tegemine (akt nr 14E- AN1085) – 252 eurot (I kd lk 83-85); -DNA ekspertiis tegemine - akti nr 14E-GE1311 (I kd lk 88-105) kohaselt viidi läbi 89 reaktsiooni ja maksumuseks on arvestatud 5073 eurot. Kuna analüüsiobjekte oli 52, kuulub hüvitamisele (52 x 57) 2 964 eurot; -narkootilise aine ekspertiisi tegemine (akt nr15E-AN0371) – 84 eurot (I kd lk 124-126); -narkootilise aine ekspertiisi tegemine (akt nr 15E-AN0373) – 84 eurot (I kd lk127129; -narkootilise aine ekspertiisi tegemine (akt nr 15E –AN0406) – 84 eurot (I kd lk 130-132); -narkootilise aine ekspertiisi tegemine (akt nr 15E-AN0487) – 168 eurot (I kd lk 133-135); -narkootilise aine ekspertiisi tegemine (akt nr 15E –AN0528) – 84 eurot (I kd lk136-138); -DNA ekspertiisi tegemine – akti nr 15E-GE0556 (I kd lk 139-145) kohaselt viidi läbi 18 reaktsiooni ja maksumuseks on arvestatud 1026 eurot. Kuna analüüsiobjekte oli 6, kuulub hüvitamisele (6x57) 342 eurot; -DNA ekspertiisi tegemine (akt nr 15E-GE0248) – 57 eurot (I kd lk 146-150); -hääleekspertiisi tegemine (aktid nr15E-IF0004, nr15E-IF0005, nr 15E-IF0006; I kd lk 152 – 168, 169-181, II kd lk 1-24) 3 x 862 eurot, kokku 2 586 eurot; -narkootilise aine ekspertiisi tegemine (akt nr15E-AN0568) – 336 eurot (II kd lk 50-52); -DNA ekspertiisi tegemine - akti nr 15E-GE0676 (II kd lk 59-66) kohaselt viidi läbi 24 reaktsiooni ja maksumuseks on arvestatud 1 368 eurot. Kuna analüüsiobjekte oli 12, kuulub hüvitamisele (12 x57) 684 eurot; -DNA ekspertiisi tegemine (akt nr 15E-GE1029, analüüsiobjekte 6)- 342 eurot (II kd lk 67-73). Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tegemise kulu summas 475 eurot (II kd lk 172). Seega tasumisele kuuluvad ekspertiiside kulud on summas 8 542 eurot. Menetluskulud kokku on 10 169 eurot. Arvestades süüdistatava varalist ja tervislikku seisundit, annab kohus võimaluse menetluskulusid (kokku summas 10 169 eurot) vabatahtlikult tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu 17 jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskulude kohene tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kui menetluskulud ei ole 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas, tuleb konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil või õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Ekspertiisiaktidega tagastatud asjad: roheline plastikust karp ja minigrip kilekotid; minigrip kilekott ja kaka musta prügikotti koos kahe vaakumpakendiga; must kilekott koos kahe vaakumpakendiga; must prügikott koos majapidamispaberi tükkidega, kahe vaakumpakendiga ja kahe minigripp kilekotiga; majapidamispaberi tükk koos minigripp kilekotiga; riidest kandekott, neli teibitud musta prügikotti koos viie vaakumpakendiga ja neli minigripp kilekotiga; samuti majapidamispaber ja vutlaris digikaal, musta värvi teibirull, prügikottide rull, kolm kummikinnast, kaks teibirulli, prügikottide rull, vaakumaparaat, kaks pakendit vaakumkilekottidega, A4-suurune leht ja märkmik, mis pakendatuna asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6 - konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Seitse CD plaati ja üks DVD plaat salvestisega, samuti üks CD plaat pangakontode väljavõtetega tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS § 175, 179, 180, 306, 309 lg 3, 311-313. K. Iisop M. Pallo N.Viro /allkirjastatud digitaalselt/ 18