1-14-3938/72

Kriminaalasi nr.1-14-3938 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2016.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-3938 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Rita Hlebnikova (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 28.09.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Paul Toomsalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Paul Toomsalu, isikukood 39011302728xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Paul Toomsalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 30.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Paul Toomsalu tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Paul Toomsalu on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.08.2014 kohtuotsusega KarS § 117 lg 1; § 118 lg 1; § 199 lg 2 p 8; 215 lg 1; 418 lg 1; 420 lg 1; § 266 lg 2 p 1,3; § 121; § 120 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, 65 lg 2, 68 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel 4 aasta 3 kuu 28 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 21.10.2013 ja lõpp 18.02.
2. Kinnipidamisasutuses Paul Toomsalu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 6 distsiplinaarkaristust ning tema suhtes on vanglas alustatud kaks kriminaalmenetlust. Vabanedes asub elama sotsiaalkorterisse aadressile xxx. Korteris elab tema ema ja vend. Kinnipeetaval on põhiharidus. Suhtub positiivselt kutsehariduse omandamisse ja enesetäiendamisse. Soovib õppida xxxs, kuid seda eriala vanglas eesti keeles ei õpetata. On töötanud xxx. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Vanglas on töötanud xxx. Hetkel ei 1 tööta, kuna tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Tasumata võlgnevusi on 3704,88 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, kaks õde ja vend. Suhtlusringkonnas on nii seadusekuulekaid kui ka kriminaalse taustaga tuttavaid. Isik elab riskeerivalt, tegutseb tagajärgi arvestamata, otsib põnevust. On hoolimatu enda ja teiste heaolu suhtes. Väidab siiski, et saab aru , et suhtles vale seltskonnaga ning on enda sõnul need suhted katkestanud. Isikul on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholijoobes pani toime kuriteo. Alkoholijoobes kasutas vägivalda ja oli agressiivne. Samuti on karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Enne vangistust tarvitas erinevaid narkootikume sissehingamise teel. Osales sotsiaalprogrammides xxx. Kinnipeetav on karistatud 2 korda ning reaalset vangistust kannab esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 51%.. Viru Vangla ei toeta Paul Toomsalu tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Paul Toomsalu soovib asuda elama sotsiaalkorterisse aadressil xxx. Korteris elavad tema ema ja vend. Ta on lähedaste poolt koju oodatud. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Kinnipeetaval on põhiharidus. Enne vangistust viibis Paul Toomsalu Londonis ja oli Eesti Vabariigi poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Ta on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist katseajal. Kuriteo sooritamise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isikul on ka distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta täielikult ettenähtud korrale alluda. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Paul Toomsalu taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Paul Toomsalu arvamuse, leiab, et Paul Toomsalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Paul Toomsalu kannab vanglakaristust erinevate kurtiegude toimepanemise eest, sh. esimese astme tervisevastase kuriteo eest. Karistusregistri andmetel on Paul Toomsalu varem karistatud tingimisi vangistusega kehalise väärkohtlemise eest. Varasem karistus ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, lähedased on nõus Paul Toomsalut vabanemisel toetama. Distsiplinaarkaristusi on 6 ja tema suhtes on vanglas alutatud veel 2 kriminaalmenetlust. Kohus leiab, et kuna isik on teist korda kriminaalkorras karistatud ja pani katseajal toime uue kuriteo, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Ta pani katseajal toime uued kuriteod, millest üks on raske tervisevastane kuritegu, mille tagajärjel kannatanu suri. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tõsiseks soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. 2 Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Paul Toomsalu kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Paul Toomsalu ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.02.2018, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta ja 4 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust ja tema suhtes on vanglas alustatud veel 2 kriminaalmenetlust. Hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Samuti esineb oht avalikkusele, kuna isik võib kasutada füüsilist vägivalda, omada relva ilma loata, ähvardada ning juhtida mootorsõidukit joobeseisundis. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Paul Toomsalu vabastamata temale Viru Maakohtu 22.08.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. 3 Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4