Obsah (4)

§ 130§ 132§ 133§ 131

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-1252 Tsiviilasi V.

§ 130lg 1 tähenduses.

Avaldaja hinnangul ei võimalda

§ 132

lg 1 kohtutäituril arestida sissetulekut, mis ei ületa alampalka, olenemata sissetuleku liigist

§ 130lg 1 tähenduses.

Seda kinnitab

§ 133lg 1 sõnastus.

Seega on kohtutäituri tegevus õigusvastane. 2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäiturile teadaolevalt ei saa võlgnik ka käesoleval ajal

§ 130lg 11 nimetatud sissetulekuid.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel on käesoleval hetkel isiku sissetulekuks töövõimetuspension summas 220,66 eurot, mille väljamakse toimub kontole XXXXXXXXXXXX. Tegemist ei ole avaldaja isikliku pangakontoga ega kontoga, mille arestimise piirangute tühistamist avaldaja kohtule esitatud avalduses taotleb. Rahuldades avaldaja taotluse, et tema isiklikul LHV pangakontol jäetaks arestimata palga alammäärale vastav rahasumma, tekiks olukord, kus isikul rahalised vahendid oleks arestimata 650 euro (430 eurot isiklikul kontol + riiklik pension summas 220 eurot, mille väljamakse toimub kolmanda isiku kontole) ulatuses. See ei ole kooskõlas täitemenetluse seadustiku põhimõtetega ja kahjustaks sissenõudja õigusi.

§ 133

sätestatud kontole kantava sissetuleku aresti alt vabastamine saab toimuda üksnes sellise sissetuleku olemasolul. Kuna avaldajal puudub nimetatud sissetulek, ei saa seda ka aresti alt vabastada. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus jättis 10. mai 2016. a määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

§ 132

lg 1 järgi reguleeritakse olukorda, kui tegemist on töötasu või muu sellesarnaste sissetulekutega

§ 130jj mõttes, mitte aga muude ebaregulaarsete või üksikute laekumistega.

Riigikohus selgitas

1. märtsi
2. a lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-3-08, et ühekordseid tulusid ei saa lugeda sissetulekuks

§ 130jj mõttes (p 17).

Eeltoodu tähendab seda, et kui isikul nimetatud sissetulekut ei ole, siis

§ 132kohaldamiseks alus puudub.

2 Kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et kohtutäitur oleks arestinud kaebuse esitaja seadusega arestimiseks mittelubatud sissetulekuid, mistõttu puudub alus V.V. kaebuse rahuldamiseks. Asjaolu, et väidetavalt LHV Pank mingil põhjusel ei väljastanud kaebuse esitajale kohtutäituri poolt mittearestitud summat, ei tulene asja materjalidest nähtuvalt kohtutäituri tegevusest. Samuti on võlgnikul vastava sissetuleku saamisel tulenevalt

§ 133

lg 1 võimalik esitada kohtutäiturile avaldus, mille alusel kohtutäitur tühistab kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (

§-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Seega kui võlgniku kontole laekuvad toimetulekutoetus ja pension ületavad kokku 321 eurot, kuulub võlgniku avalduse alusel kohtutäituri poolt arestimisele mittekuuluva summa suurus muutmisele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. V.V. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada kaebus. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on seadusega tagatud minimaalse summa (alampalga) arestimine lubamatu, sõltumata sissetuleku laadist. Seda kinnitab Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-3-
2. Kui määruskaebuse esitaja sissetulek oleks suurem kui alampalk, tohiks kohtutäitur arestida vaid selle sissetuleku osa, mis jääb alampalga suurusest üle ja ka seda summat saab

§ 132lg 3 alusel arestida ainult kahe kolmandiku ulatuses; KOHTUTÄITURI SEISUKOHT 5.

Kohtutäitur A. Kolsar esitas vastuse hageja määruskaebusele, milles palus jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastustaja märkis, et vaidlus käib selle üle, millises ulatuses tuleb pangakonto arestimisel jätta võlgniku pangakontole mittearestitav summa. Sama vaidlusesemega on samade menetlusosaliste vahel 25. märtsil 2016 jõustunud Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-15695 (kohtutäituri taotluses toodud viide 16. märtsi 2016 kohtuotsusele on ebaõige). Määruskaebuse esitaja ei saa

§ 130

lg 1 p 1 nimetatud sissetulekuid ega ole millegagi tõendanud, et nimetatud sissetulekud oleks arestitud. Määruskaebuse esitaja töövõimetuspensioni maksed laekuvad kolmanda isiku pangakontole. Kaebuse rahuldamisega tekiks olukord, kus kaebaja rahalised vahendid oleks arestimata 650 euro ulatuses. See hõlmaks 430 eurot isiklikul kontol ning riiklikku pensioni 220 eurot, mida makstakse välja kolmanda isiku kontole. Kaebaja tõlgendused

§ 132ja riigikohtu lahendi nr 3-2-1-3-08 kohta on väärad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. mai
3. a määrus muutmata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja käsitlusega, et võlgniku kontole tuleb sõltumata asjaoludest igal juhul jätta vahendeid vähemalt ühe alampalga ulatuses (

§ 132

lg 1) ning lisaks sellele veel 1/3 kuupalga alammäära ületavast sissetuleku osast (

§ 132lg 3).

Kohtutäituril tuleb arvestada konkreetse võlgniku sissetulekute olemust ja liiki, nagu 3 kohtutäitur on käesoleval juhul ka teinud. Seadusandja tahe ei ole olnud tagada igale võlgnikule ühtviisi n-ö paušaalsummana rahalisi vahendeid miinimumpalga ulatuses, vaid eristada tuleb, missugustest allikatest võlgniku sissetulekud pärinevad ning kas ja missuguses ulatuses neid on lubatud täitemenetluses arestida. 7.

§ 130

lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Seega tuleb kohtutäituril arvestada

§ 132

lg 1 järgi kuupalga alammäära juhul, kui võlgnikul on töösuhtest vm regulaarsest allikast saadav sissetulek

§ 130lg 11 tähenduses.

Sotsiaal- jm avalikest vahenditest makstavad toetused ei ole seevastu samastatavad

§ 130lg-s 11 silmas peetud sissetulekuga.

8. Käesoleval juhul on määruskaebuse esitaja avaldanud, ning sama on kinnitanud ka kohtutäitur, et määruskaebuse esitaja kontole laekuvad toimetulektoetus ja pension. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud põhistusi ega tõendeid selle kohta, nagu saaks ta

§ 130lg 1 punktis 1 nimetatud liiki sissetulekuid.

Olukorras, kus isiku sissetulek koosneb (täielikult või osaliselt) toetustest, siis kohalduvad sellisele sissetulekule sissenõude pööramisele erisätted, eelkõige

§ 131

. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul asjakohased võlgniku viited

§-dele 132 ja

1. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on määranud 16.09.2015 V.V. pangakontol igakuiselt arestimisele mittekuuluva summa 321 eurot, lähtudes Eesti Töötukassa ja Tartu Linnavalitsuse poolt makstavate toetuste kogusummast. Nii kohtutäitur kui maakohus on selgitanud, et juhul, kui pension ja toimetulekutoetus edaspidi ületavad kokku 321 eurot, siis kuulub võlgniku avalduse alusel kohtutäituri poolt arestimisele mittekuuluva summa suurus muutmisele.
2. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp