← Eesti

2-15-3864/42

Obsah (7)§ 497§ 633§ 651§ 230§ 174§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-15

§ 497

ja 459 alusel; 3) ei ole põhjendatud apellandi väide, et ei ole ajutiselt võimalik tasuda elatist summas 195 eurot rahalise karistuse tasumiskohustuse tõttu kriminaalasjas nr 1-15-2241. Vastustajal tekkis õigus nõuda elatist enne apellandi poolt kuriteo toimepanemist ning apellant pidi oma elukorralduse planeerimisel ja käitumisel mõistlikult arvestama temal lasuvat ülalpidamiskohustust vastustaja suhtes. Apellandile mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus summas 340 eurot, mille tasumine ajatati üheks aastaks. Arvestades apellandi sissetulekut, ei ole rahaline karistus apellandile üle tema varalise ja finantsilise jõu käiv kohustus. Kriminaalasi nr 1-15-2241 on lahendatud kokkuleppemenetluses, karistuse liigi ja 4 määra kokkuleppimisel pidi apellant arvestama oma muid varalisi kohustusi, sealhulgas alaealise lapse ülalpidamise kohustust; 4) ei saa apellandi laenukohustus olla aluseks PKS § 102 lg-s 2 nimetatud erandi kohaldamisel. Laenukohustus on võetud pärast elatises ülalpidamise täitmise kohustuse tekkimist. Laenu võttes pidi apellant mõistlikult arvestama oma muude rahaliste kohustuste täitmise vajadust, sh alaealise lapse ülalpidamise kohustust; 5) ei saa nõustuda apellatsioonkaebusele lisatud dokumentide tõenditena käsitlemisega. Apellant on esitanud koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule uued tõendid, mida maakohtus ei esitatud. Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus (

§ 633lg-d 4 ja 5).

Antud kaebuses ei ole põhjus märgitud.

  1. Vastustaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on esindaja tunnihind 110 eurot ja kokku tekkis esindajakulu summas 330 eurot (lk 137).
  2. Apellant vaidles menetluskulude suuruse põhjendatusele vastu.
  3. Ringkonnakohus küsis vastustajalt ja pangalt, kus vastustaja omab pangakontot, apellandi poolt tasutud elatise summade kohta ajavahemikul oktoober 2015 kuni mai
  4. Panga vastus päringule saabus 31.08.
  5. Vastustaja vastus päringule 05.09.
  6. Pangakontode väljavõtete kohaselt on apellant tasunud vastustaja pangakontole elatist ajavahemikus
  7. oktoober 2015 kuni 30.aprill 2016 summas 1832 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
  9. oktoobri
  10. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  11. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis kokku 195 eurot kuus ajavahemikus 01.05.

  1. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus ei kontrolli nimetatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Apellant palub välja mõistetud elatist vähendada Viru Maakohtu kohtuotsuse tegemisest
  2. oktoobril 2015 kuni aprilli lõpuni
  3. Ringkonnakohus kontrollib, kas käesolevas asjas on põhjendatud mõista kostjalt elatis välja 10.2015 – 04.2016 perioodi eest väiksemas summas kui 195 eurot kuus.
  4. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Ringkonnakohtu hinnangul antud kaasuses mõjuvat põhjust ei esine. Apellandi poolt viidatud rahalise karistuse ja menetluskulude tasumise kohustus tekkis Viru Maakohtu
  5. a kohtuotsusega, milles apellant mõisteti süüdi 23.11.2014 toime pandud kuriteos. Apellant ja vastustaja seaduslik esindaja N.B. lõpetasid abielulise kooselu enne nimetatud kuupäeva, apellant ja vastustaja hakkasid elama lahus enne kuriteo toimepanemise aega. Ringkonnakohus märgib, et apellant pidi oma elukorralduse planeerimisel ja käitumisel arvestama temal lasuvat ülalpidamiskohustust vastustaja suhtes. Kriminaalasi nr 1-15-2241 lahendati kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 329 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse 5 kohaldamiseks üheks obligatoorseks eelduseks kahtlustatava või süüdistatava nõusolek. Apellant pidi karistuse liigi ja määra kokkuleppimisel mõistlikult arvestama oma muid varalisi kohustusi, sealhulgas lapse ülalpidamise kohustust. Kriminaalasja tõttu tekkinud lisakulud ei anna alust apellandi poolt tasutava elatise suuruse muutmiseks. Apellandi poolt viidatud laenukohustus on apellandi poolt võetud pärast elatises ülalpidamise täitmise kohustuse tekkimist. Seetõttu sai apellant mõistlikult arvestada oma muude rahaliste kohustuste täitmise vajadust, k.a vastustaja ülalpidamise kohustust. Seega laenust tingitud lisakulud ei anna samuti alust apellandi poolt tasutava elatise suuruse muutmiseks.
  6. Ringkonnakohus märgib, et kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad oluliselt, siis võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses

§ 497alusel.

16. Ringkonnakohus võtab kooskõlas

§ 230

lg-tega 3 ja 4 asja juurde apellandi poolt esitatud uued tõendid: püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr XXXXXXXX (lk 102), neuroloog T. Volkova koostatud teatise (lk 103), vastustaja N.B. pangakonto nr XXXXXXXXX väljavõtte ajavahemikul 01.10.15-30.04.16 ja vastustaja poolt esitatud pangakonto väljavõtte. 17. Ringkonnakohus määrab kindlaks menetluskulude jaotuse apellatsiooniastmes ja määrab kulud kindlaks

§ 174lg 5 alusel.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et apellant on esitanud vastuväited vastustaja menetluskulude kohta hilinenult, samas on menetluskulude suuruse kindlaksmääramine kohtu diskretsiooni otsus ja kohus saab elatise asjas hinnata omal algatusel menetluskulude suuruse põhjendatust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kannab

§ 171

lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud I.A..

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades apellatsioonkaebuse ajalist ja rahalist piiritletust (7 kuud elatise määra vähendamist 95 euro võrra ühes kuus), ei saa põhjendatuks pidada vastustaja lepingulise esindaja menetluskulusid summas 330 eurot.

§ 175

lg 1 alusel peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskulude suuruseks apellatsioonkaebusele vastamisel ühe tunni ja 49 minuti ulatuses lepingulise esindaja tööd väärtusega 200 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.