Obsah (8)

§ 101§ 102§ 80§ 96§ 100§ 105§ 116§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 101lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust.

1. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 3.
2. Rahuldada D.K. hagi osaliselt. 3.
3. Mõista S.K.lt D.K. kasuks välja elatis 190 (ükssada üheksakümmend) eurot kuus alates
4. märtsist 2016 kuni D.K. täisealiseks saamiseni, s.o
5. aprillini
6. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust. 3.
7. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada S.K. poolt tasutud elatise makseid. Ajavahemikus
8. märts 2016 kuni
9. aprillini 2016 on S.K. tasunud D.K. kasuks elatist 100 (ükssada) eurot. 3.
10. Väljamõistetud elatisemaksed tuleb S.K.l tasuda D.K. arvelduskontole XXXXXXXXXXX iga kuu
11. kuupäeval.
12. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
13. D.K. (hageja) esitas
14. märtsil 2016 hagi S.K. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos oma ema M.Y.ga XXXX ning kostja elukoht on XXX. Kostja annab hagejale ülalpidamist ebaregulaarselt, kuigi tal on sissetulek ja võimalus maksta. Hageja ema igakuine sissetulek on väike ning sellest ei piisa, et katta kõiki tema ja hageja ülalpidamiseks vajaminevaid kulusid.
15. Kostja tunnistas hagi osaliselt ning perekonnaseaduse (

) § 102 lg 2 alusel palus vähendada väljamõistetava elatise summat kuni 100 euroni kuus. Kostja ei tööta ning on Eesti Töötukassas arvel (tl 19). Kostja ülalpidamisel on XXXXX sündinud teine laps V.K. (tl 20). MAAKOHTU LAHEND 2

1. Viru Maakohus rahuldas
2. aprilli 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 215 eurot alates
3. märtsist 2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni XX. aprillini 2031 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja tasutud elatisemakseid. Ajavahemikus
4. märts 2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni on kostja tasunud hageja kasuks elatist 100 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Vaidlust ei ole, et hageja on kostja tütar (tl 4), hageja elab koos emaga ning kostja on hagejale ülalpidamist andnud. Hageja hinnangul on kostja andnud ülalpidamist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Maakohus leidis, et kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik. Vastavalt

§ 101

lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär

1. aastal on 430 eurot, elatise miinimummäär on seega 215 eurot. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama (Riigikohtu
2. märtsi 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Üldjuhul peavad vanemad andma lastele ülalpidamist võrdses ulatuses ning vanem peab andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes

§ 102

lg-s 2 sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures

§ 102lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

Maakohus leidis, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta on olukorras, mis

§ 102

lg 2 kohaselt õigustaks elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimumi. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et teise alaealise lapse olemasolu vabastab kostja kohustusest tõendada, et elatise tasumine nõutud ulatuses kahjustaks mingil viisil kostja teise alaealise lapse majanduslikku olukorda. Palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kostja esitatud tõendid ei kajasta tema tegelikku materiaalset seisundit. Kostja on küll alates

1. oktoobrist 2015 töötuna arvel töötukassas, seevastu on ta registreeritud Maanteeameti Liiklusregistris järgmiste sõidukite omanikuna: Mercedes-Benz Sprinter XXX (registreeritud X. juunil 2015), Volkswagen Passat Variant (registreeritud XX. märtsil 2016), Ford Sierra (registreeritud X. juunil 2008), BMW 5201 (registreeritud XX. juulil 2015). Seega on kostja, olles samal ajal ametlikult töötu, omandanud aastatel 2015–2016 3 sõidukit. Kostja materiaalne olukord on võimaldanud ülalpidamismakseid hagejale, kuigi ebaregulaarselt ja erinevates summades. Kostja on tasunud ajavahemikus mai 2015 – aprill 2016 keskmiselt 150–200 eurot kuus. Jaanuaris 2016 elatise makseid ei teostatud, veebruaris ja märtsis 2016 tasus kostja 150 eurot ja aprillis 2016 100 eurot (tl 39–54). Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub sularahasissemaksete tegemine pangakontole. Eeltoodu kinnitab, et kostja käsutuses on rahalisi vahendeid ning arvel olek töötukassas ja sissetuleku puudumine ei näita kostja tegelikku majanduslikku seisundit. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt ning palub jätta menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda. 3 Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud kohaldamata

§ 102lg 2.

Kostja ei keeldu elatise maksmisest, kuid arvestades kostja ülalpidamisel oleva teise lapse olemasolu, on kostja võimeline maksma igakuiselt elatist 100 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt on kostja võimeline maksma elatist väljamõistetud miinimumulatuses. Hagejale teadaolevalt kostja töötab, millest kostja on ise hageja seaduslikule esindajale rääkinud. Kostja on saanud hageja ema ja kostja ühise korteriomandi müügist 22 000 eurot, mille tõendamiseks esitas hageja ostu-müügilepingu. Kostja varjab oma tegelikku materiaalset olukorda. Kostja võttis ennast töötuna arvele
2. aprillil 2016, s.o kohe pärast tema vastu hagiavalduse esitamist. Koos vastusega esitas hageja taotluse kontrollida kostja arvelduskontot SEB Pank AS-is ajavahemiku
3. mai 2015 kuni hagiavalduse esitamiseni, eesmärgiga selgitada välja kostja sissetulekud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi rikkumise tõttu väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 190 eurot alates
5. märtsist 2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni XX. aprillini 2031 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates hagi esitamisest, s.o
6. märtsist 2016 tasutud elatise makseid. Kostja on
7. aprillil 2016 tasunud elatist 100 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse vastusele lisatud hageja ema pangakonto väljavõtte, millest nähtub lastetoetuste laekumine hageja ema kontole, ning notariaalse korteriomandi müügilepingu.
8. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja isa (tl 4), seega ülenejaks sugulaseks

§ 80

lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks

§ 96esimese lause kohaselt.

Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja elab koos emaga ning

§ 100

lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kostjal täita hageja ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt tuleb välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras või esinevad

§ 102lg-s 2 nimetatud alused selle vähendamiseks alla seaduses kehtestatud määra.

Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Hageja väitel annabki kostja elatist ebaregulaarselt. 8.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2015 määruse nr 139 kohaselt on alates
2. jaanuarist 2016 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seega alates
3. jaanuarist 2016 ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 215 eurot. 4 Hageja seaduslik esindaja kinnitas vastuses apellatsioonkaebusele, et ta saab igakuiselt lastetoetust 50 eurot. Riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu
4. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16,
5. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Kuivõrd hageja igakuised vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega, jääb hageja vanemate kanda 380 eurot kuus (430 – 50). Kuivõrd eelduslikult panustavad lapse vanemad lapse ülalpidamisse võrdselt, jääb hageja ülalpidamiskuludest iga vanema kanda 190 eurot (380 / 2). Eeltoodu alusel arvestab ringkonnakohus hageja emale makstava peretoetuse suurusega ning sellest tulenevalt tuleb kostjalt hagejale elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimumi ulatuses, vähendades seda summat riikliku lapsetoetuse pooles ulatuses. Hagejalt välja mõistetav elatise määr on 190 eurot (215 – 50 / 2 = 190). Elatis tuleb

§ 97p 1 alusel välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni.

9.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kehtestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses kehtestatud miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on vastuses hagile märkinud, et ta on töötu ja tal puudub sissetulek, samas on ta nõus hagejat majanduslikult oma võimete piires aitama, s.o 100 eurot kuus. Lapse ülalpidamisel saavad vanemad lähtuda oma varalisest seisundist, eelkõige sissetulekust, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral ka vanema muust varast, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus tegi kostja varalise seisundi hindamiseks järelepäringuid registritesse (tl 56–58), kust nähtub, et kostja nimel on registreeritud 4 sõiduautot ning kostja omandis on elamumaa XXXXXXXX. Õige on maakohtu järeldus, et liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on kostja omandanud osa sõidukeid ajal, mil ta väidetavalt oli töötu. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanemal lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

§-st 102 tuleneb, et juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks 5 vajalike vahendite saamiseks, kuid seejuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard (Riigikohtu

1. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul kostjal võimalik täita hageja ülalpidamiskohustus oma olemasoleva vara, s.o eelkõige kostja omandis olevate sõiduautode arvelt. Kostja ei ole põhjendanud, et temal oleks enda ja enda perekonnaliikmete igapäevaste eluvajaduste rahuldamiseks vaja kasutada 4 sõiduautot. Samuti näitavad kostja ja hageja pangakonto väljavõtted ning Maanteeameti väljavõtte, et kostja oli kolme sõiduki omandamise kuudel, s.o juuni ja juuli 2015 ning märts 2016, lisaks sõidukite omandamisele tasuma elatist 200 või 150 eurot kuus. Kui kohustatud vanemal on piisavalt muud vara peale kuusissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole alust jätta temalt välja mõistmata elatise alammäära. Antud vaidluses on aga kostjalt elatise väljamõistmine alla alammäära põhjendatud seetõttu, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kuivõrd kostja puhul on tegemist täisealise töövõimelise isikuga, peaks kostja olema suuteline teenima piisava sissetuleku nii enda, kostjaga kooselava lapse ja ka hageja ülalpidamiseks. Kostja pangakonto väljavõttest (tl 39-54) nähtuvalt on kostja vaatamata sissetuleku puudumisele teinud oma arvelduskontole perioodil
2. juuli 2015 –
3. märts 2016 sissemakseid summas 5 815 eurot, s.o keskmisel 726 eurot 88 senti kuus. Ringkonnakohtu hinnangul saab kostja teostada oma ülalpidamiskohustuse hageja ja teise lapse ees ka arvelduskontole tehtavate sissemaksete arvelt.

§ 102

lg 2 teises lauses kehtestatud arvestades peaks kostja kasutama enda ja oma laste ülalpidamiseks kostja käsutada olevaid vahendeid võrdselt, s.t kostja poolt tema kontole tehtavate sissemaksete suurust arvestades 242 eurot kostja ja tema kumbki ülalpeetava kohta (726 / 3), s.o rohkem, kui käesoleva otsuse p-s 8 nimetatud ulatuses. 10. Elatise väljamõistmisel tuleb

§ 102lg 2 alusel arvestada elatist maksma kohustatud isiku teiste ülalpeetavatega.

Vaidlust ei ole, et kostja ülalpidamisel on teine laps (tl 20). Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Seetõttu tuleb lahus elavale lapsele elatist välja mõistes arvestada kohustatud vanemaga kooselavate laste vajadusi. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (Riigikohtu

1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11). Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (Riigikohtu
2. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud, et tema varaline seisund ei võimalda pärast seadusega sätestatud miinimummääras elatise tasumist hageja ülalpidamiseks oma teist alaealist last samaväärselt üleval pidada. Kostja ei ole ka apellatsioonkaebuses ühtegi põhjendust oma väidetele toonud selle kohta, et tema teine laps jääb hagejale elatise miinimummääras väljamõistmisel vähem kindlustatuks. Teise ülalpeetava olemasolu ei ole iseenesest elatist hageva lapse kasuks väljamõistetava elatise vähendamise aluseks. 6
3. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 osa, millega elatis on välja mõistetud kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, ei ole üheselt arusaadav ja seega täidetav. TsMS § 459 lg 1 järgi võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega on kostjal võimalus asjaolude muutumisel esitada kohtule nõue väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates
4. märtsist 2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust.
5. Vastuseks apellatsioonkaebuse taotlusele kontrollida kostja pangakonto väljavõtte märgib ringkonnakohus täiendavalt, et kostja on vastavalt maakohtu nõudele esitanud pangakontoväljavõtte perioodi
6. aprill 2015 –
7. aprill
8. a kohta (tl 39–54), ning maakohus on kostja pangakonto väljavõttel kajastuvate andmetega otsuse tegemisel arvestanud. Ka ringkonnakohus on kostja pangakontot otsuse tegemisel analüüsinud ning teinud otsuse muuhulgas selles sisalduvatele andmetele tuginedes (vt otsuse p 9).
9. Kuna ringkonnakohus rahuldab osaliselt apellatsioonkaebuse, tühistab osaliselt maakohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 7