KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-9728 Tsiviilasi V.G. hagi OÜ Nordeum Õigusbüroo vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- augusti 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.G. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja XXXXXXXXXX) esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord (hageja): V.G. (isikukood:
- Rahuldada V.G. määruskaebus.
- Tühistada Viru Maakohtu
- augusti 2016 määrus ning saata tsiviilasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määrus on lõplik (TsMS § 191 lg 1). ASJAOLUD
- V.G. (hageja) esitas
- juunil 2016 hagiavalduse OÜ Nordeum Õigusbüroo (kostja) vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmiseks. Maakohus jättis
- juuni 2016 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja riigilõivu 175 eurot tasumiseks (tl 18). Hageja esitas
- juulil 2016 taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT
- Viru Maakohus rahuldas
- augusti 2016 määrusega hageja menetlusabi taotluse osaliselt, kohustas hagejat tasuma riigilõivu summas 175 eurot kahe osamaksena, määrates, et esimene osamakse 87 eurot 50 senti tuleb tasuda 14 päeva jooksul hagejale kohtumääruse kättetoimetamisest arvates ning teine osamakse 87 eurot 50 senti ühe kalendrikuu ja 14 päeva jooksul hagejale kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kuulub esitatud hagilt tasumisele riigilõiv summas 175 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 2 kohaselt, on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et ta võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Maakohus, tuginedes TsMS § 181 lg-tele 1 ja 2, § 182 lg 2 p-le 1, § 186 lg-tele 1 ja 2 ning arvestades, et hagejal on püsiv sissetulek, s.o töötasu 215 eurot kuus ja töövõimetuspension 167 eurot 40 senti kuus, leidis, et ei ole põhjendatud menetlusabi korras vabastada hageja täielikult riigilõivu maksmisest. Arvestades asja tähtsust hagejale, tema majanduslikku olukorda ja võimalusi, leidis maakohus, et on põhjendatud anda hagejale menetlusabi, võimaldades tal riigilõivu summas 175 eurot tasumist kahe osamaksena. Osamaksete suurused on maakohtu hinnangul mõistlikud ja õiglased arvestades hageja sissetulekuid ja püsikulusid. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub saata tsiviilasi tagasi maakohtule RLS § 22 lg 1 alusel riigilõivu vabastuse rakendamiseks või alternatiivselt tühistada maakohtu määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks. Määruskaebuse kohaselt: 1) on nõude aluseks saamata jäänud töötasu ning puhkusetasu, mistõttu on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest (RLS § 22 lg 1 p 1).
- aprillil 2016 toimunud istungil töövaidluskomisjonis leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja maksab hagejale saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise 1500 eurot (neto) graafiku alusel. Koostatud kokkuleppe on saamata jäänud töötasu ajatamise kokkulepe ega ole iseseisev kokkuleppe VÕS § 30 mõttes, nagu ekslikult leidis maakohus. Maakohus ei selgitanud, miks kohus peab seda konstitutiivseks võlatunnistuseks. Kui sõlmitud kokkuleppe on siiski võlatunnistus, siis on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Deklaratiivne võlatunnistus, mille sisuks on olemasoleva nõude tunnustamine, on sõltuvuses võlatunnistuse aluseks olevast põhikohustusest ning ei lõpeta ega muuda olemasolevat võlasuhet; 2) ei ole kaevatavast määrusest aru saada, millisele alusele on maakohus hageja taotluse rahuldamata jätmisel tuginenud. Hageja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Hagejal on püsiv sissetulek töötasu (215 eurot kuus) ja töövõimetuspensioni (167 eurot 40 senti kuus) näol. Viimase nelja kuu sissetulek on 274 eurot 50 senti kuus, igakuised kulutused eluasemele, transpordile, õppelaenule ning toidule on kokku 273 eurot 74 senti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. Viru Maakohus jättis hagiavalduse
- juuni 2016 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja riigilõivu 175 eurot tasumiseks. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole ei
- juuni 2016 ega
- augusti 2016 määruses tsiviilasja hinda määranud. Maakohtu seisukoha tsiviilasja hinna osas saab tuletada
- juuni 2 2016 maakohtu määruse põhjendustest, mille kohaselt kuulub hagihinnalt 899 eurot 67 senti tasumisele riigilõiv summas 175 eurot.
- Maakohus leidis
- juuni 2016 käiguta jätmise määruses, et hageja nõue tugineb
- aprilli 2016 kokkuleppele, mis on võlatunnistus VÕS § 30 mõttes ning seetõttu ei ole hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Seega käsitleb VÕS § 30 lg 1 iseenesest kahte võlatunnistuse liiki, s.o konstitutiivne – millega luuakse iseseisev kohustus, ning deklaratiivne – mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine. Maakohus on ekslikult käsitlenud hageja nõuet kompromissi täitmise nõudena. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et tegemist on töötasu ja puhkusehüvitise nõudega töölepingu lõpetamisel ning maakohus on põhjendamatult leidnud, et kuivõrd hageja tugineb hagiavalduses muuhulgas
- aprilli 2016 kokkuleppele, siis RLS § 22 lg 1 p 1 järgne riigilõivu vabastus ei kohaldu. Asja materjalide kohaselt on
- aprilli 2016 kokkulepe esitatud hageja poolt tõendina. Iseseisva kokkuleppe sõlmimine kohustuse täitmise ajatamiseks ei muuda nõude sisu, st hagejal on endiselt nõue kostja kui endise tööandja vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise saamiseks. Nimetatut kinnitab ka
- aprilli 2016 kokkuleppe sõnastus, mille kohaselt kinnitab hageja, et „kokkuleppega loetakse lõpparve tasutuks“. RLS § 22 lg 1 p 1 kohaselt on riigilõivu vaba töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine. Puhkusehüvitise nõudelt tuleb hagejal riigilõivu tasuda. Hageja algseks nõudeks oli saamata jäänud töötasu 1934 eurot 96 senti ning kasutamata puhkuse hüvitise nõue 965 eurot 41 senti, kokku 2900 eurot 37 senti (bruto). Kostja on sellest hagejale tasunud 1228 eurot 96 senti (bruto). Ülejäänu osas on pooled sõlminud
- aprillil 2016 kokkuleppe, millega kostja kohustus tasuma hagejale 1500 eurot nelja osamaksega ning kokkuleppega loeti kõik kostja nõuded hageja ees täidetuks. Kostja täitis kokkuleppe osaliselt, kandes hageja arvele 200 eurot
- aprillil 2016 ning 433 eurot
- mail
- Kostja ülekannetest ei nähtu, millise kohustuse täitmiseks, s.o kas saamata jäänud töötasu või kasutamata jäänud puhkusetasu hüvitamiseks, on kostja ülekandeid teinud. Sellest tulenevalt tuleb maakohtul eelkõige anda hagejale tähtaeg hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks TsMS 3401 lg 1 alusel, st hagejal tuleb täpsustada, kui suur osa nõudest on saamata jäänud töötasu nõue ning kui suur on puhkuse hüvitise nõue. Seejärel saab maakohus teha kindlaks, millises ulatuses tuleks hagejal riigilõivu tasuda ja kas talle tuleb anda riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Töötasu nõudelt ei pea hageja riigilõivu tasuma.
- TsMS § 191 lg 1 viimase lause kohaselt ei saa maakohtu menetlusabi määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 3