lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 5 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel välja esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1075 (tuhat seitsekümmend viis) eurot; riigi õigusabi korras määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 16E-AN0562 tegemisega tekkinud kulu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot; s.o kokku menetluskulu 1459 (tuhat nelisada viiskümmend üheksa) eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.
5. Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab
lg 3 p 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid
-i
Süüdistatav leiab, et teda tuleks osaliselt karistuse kandmiselt tingimisi vabastada. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-13-15 sedastanud, et õigus vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud otsus põhjendusega, et süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, tähendab küsimuse tõstatamist, kas süüdistatavale mõistetud karistus on selline, mille seadus talle omistatud teo eest ette näeb. See tähendab, et apellatsioonis peab olema püstitatud küsimus sellest, kas kohus on karistust mõistes kohaldanud õigesti karistusõigust. Ebapiisav on väide, et karistus tundub süüdistatavale liiga range, vaid mõistetud karistus peab olema selline, mis väljub üldse seadusega ettenähtud piiridest. Anna Gaiduk on süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kus sanktsioon näeb ette kolmekuni viiteistaastase vangistuse. Anna Gaidukile on mõistetud karistuseks 3 aastane vangistus, ehk sanktsiooni miinimumäärale vastav vangistus, seega on mõistetud karistus seaduses ettenähtud piirides ja ka seaduses ettenähtud minimaalses tähtajas. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et süüdistatava apellatsioonis esitatud põhistusel ei ole võimalik kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsiooni korras vaidlustada. 7. Anna Gaiduk on nii apellatsioonis kui ka määruskaebuses vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmist. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-7-16 on sedastanud, et 29. märtsil 2015 jõustunud
lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −
Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses.
lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või
lg 1 sätte rikkumisele.
lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus
09.septembril. 2016 prokuröri, süüdistatava Anna Gaiduki ja tema kaitsjate vahel sõlmitud kokkuleppes on muuhulgas märgitud, et menetluskuluks, milline kuulub süüdistatavalt teiste menetluskulude hulgas väljamõistmisele on ka ekspertiisi teostamise kulu summas 336 eurot. Samuti on kokku lepitud, et menetluskulud kogusummas 1459.00 kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ja tasumisele
Seega oli süüdistatav juba kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik väljamõistmisele kuuluva menetluskulu summa suurusest ja ositi tasumise kohustusest 12 kuu jooksul. Ometi on ta kaitsjate juuresolekul ja pärast õiguste tutvumist kokkuleppega nõustunud ning sellele alla kirjutanud. Ka on süüdistatav maakohtu istungil kaitsjate juuresolekul kinnitanud, et kokkulepe on arusaadav ja nõustunud sellega täies ulatuses( t.lk. 17). Kaitsjad on palunud kinnitada kokkulepe. Nagu eelpool märgitud, on süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suurus kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. 8. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda ka
Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27). 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Anna Gaiduki apellatsioon ja määruskaebus tulevad jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.