← Eesti

1-16-6679/11

Obsah (7)§ 173§ 326§ 318§ 245§ 248§ 339§ 180

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-6679 Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 5 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel välja esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1075 (tuhat seitsekümmend viis) eurot; riigi õigusabi korras määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 16E-AN0562 tegemisega tekkinud kulu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot; s.o kokku menetluskulu 1459 (tuhat nelisada viiskümmend üheksa) eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

  1. september 2016 esitas süüdistatav Anna Gaiduk Harju Maakohtu otsusele apellatsiooni, kus vaidlustab temale mõistetud 3 aastast vangistust. Palub mõista karistuseks 1 aastat vangistust ja 3 aastat tingimisi. Oma süüd tunnistab ja toimepandut kahetseb. Tal on nii elukoht kui ka töökoht. Palub arvestada, et varem pole katseajal rikkumisi toime pannud. Palub osa ekspertiisitasu jätta riigi kanda. Asub kinnipidamiskohas, mistõttu pole võimalik kulusid tasuda.
  2. september 2016 esitas Anna Gaiduk ka määruskaebuse temalt menetluskulude, summas 1459 väljamõistmise peale. Seoses raske materiaalse olukorraga palub jätta menetluskulud riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
  3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga ja määruskaebusega, leiab, et nii apellatsioon kui määruskaebus tuleb

§ 326lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.

5. Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid

-i

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
  3. Süüdistatav on apellatsioonis vaidlustanud talle mõistetud karistust, kuid esitatud põhistus ja argumendid ei seondu ega vasta

§ 318lg 3 p 4 nimetatud apellatsiooni alusega.

Süüdistatav leiab, et teda tuleks osaliselt karistuse kandmiselt tingimisi vabastada. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-13-15 sedastanud, et õigus vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud otsus põhjendusega, et süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, tähendab küsimuse tõstatamist, kas süüdistatavale mõistetud karistus on selline, mille seadus talle omistatud teo eest ette näeb. See tähendab, et apellatsioonis peab olema püstitatud küsimus sellest, kas kohus on karistust mõistes kohaldanud õigesti karistusõigust. Ebapiisav on väide, et karistus tundub süüdistatavale liiga range, vaid mõistetud karistus peab olema selline, mis väljub üldse seadusega ettenähtud piiridest. Anna Gaiduk on süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kus sanktsioon näeb ette kolmekuni viiteistaastase vangistuse. Anna Gaidukile on mõistetud karistuseks 3 aastane vangistus, ehk sanktsiooni miinimumäärale vastav vangistus, seega on mõistetud karistus seaduses ettenähtud piirides ja ka seaduses ettenähtud minimaalses tähtajas. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et süüdistatava apellatsioonis esitatud põhistusel ei ole võimalik kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsiooni korras vaidlustada. 7. Anna Gaiduk on nii apellatsioonis kui ka määruskaebuses vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmist. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-7-16 on sedastanud, et 29. märtsil 2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1.

Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses.

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

09.septembril. 2016 prokuröri, süüdistatava Anna Gaiduki ja tema kaitsjate vahel sõlmitud kokkuleppes on muuhulgas märgitud, et menetluskuluks, milline kuulub süüdistatavalt teiste menetluskulude hulgas väljamõistmisele on ka ekspertiisi teostamise kulu summas 336 eurot. Samuti on kokku lepitud, et menetluskulud kogusummas 1459.00 kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ja tasumisele

§ 180lg 3 alusel ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul.

Seega oli süüdistatav juba kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik väljamõistmisele kuuluva menetluskulu summa suurusest ja ositi tasumise kohustusest 12 kuu jooksul. Ometi on ta kaitsjate juuresolekul ja pärast õiguste tutvumist kokkuleppega nõustunud ning sellele alla kirjutanud. Ka on süüdistatav maakohtu istungil kaitsjate juuresolekul kinnitanud, et kokkulepe on arusaadav ja nõustunud sellega täies ulatuses( t.lk. 17). Kaitsjad on palunud kinnitada kokkulepe. Nagu eelpool märgitud, on süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suurus kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. 8. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda ka

§ 318lg-s 4 loetletud rikkumiseks.

Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27). 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Anna Gaiduki apellatsioon ja määruskaebus tulevad jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.