Obsah (5)

§ 15§ 10§ 23§ 18§ 68

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-1796 Määruse kuupäev 9. september 2016 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks Polit

) § 23 lg 1 alusel.

1. Armeenia Vabariigi kodanik XX saabus Luhamaa piiripunkti Eesti Vabariiki sisenevale suunale Moskva-Riia liinibussiga
2. septembril 2016 kell 06:
3. Isik esitas kehtiva Armeenia Vabariigi passi nr XXX, milles oli isikule väljastatud Schengeni ühekordne viisa XXXX, kehtivusega
4. september 2016 kuni
5. september 2016, turismi eesmärgil. Isik suunati II astme kontrolli, kus ta väitis, et tuleb Tallinnasse sõbrale külla, kes ei saa hetkel külalist vastu võtta. Kuna isik ei suutnud tõendada oma riigis viibimise eesmärki, tal puudusid rahalised vahendid ning tema ütlused olid vastuolulised, lisaks oli kahtlus, et isiku tegelik eesmärk ei vasta viisa taotlemisel esitatud eesmärgiga, vaid eesmärk oli liikuda edasi Soome, koostati
6. septembril 2016 Luhamaa piiripunktis XXile piiril väljastatud sisenemiskeeld nr
8. PPA kutsus isiku menetlustoimingute tegemiseks ametiruumidesse, kus ta keeldus koostööst ja ei allunud korraldustele. Isiku suhtes kasutati sundi teda eelnevalt sellest teavitades ja hoiatades. XX jätkas menetlustoimingute takistamist ja ei täitnud kaasaaitamiskohustust. Isikule väljastatud Schengeni viisa XXX tunnistati kehtetuks. Edasisteks menetlustoiminguteks toodi XX ülekuulamisruumi, kus isik ei olnud nõus dokumentidele alla kirjutama ning haaras menetlusruumis laualt oma reisidokumendi ja rebis selle puruks.
9. XX peeti kinni
10. septembril 2016 kell 09.30

§ 15lg 1; § 15 lg 2 p-de 1-3; § 15 lg 3; § 19 lg 1 alusel kuni 48-tunniks.

1. septembril 2016 võeti isik ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele, vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1036223524 ja kohaldati sissesõidukeeld viieks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.
2. XX on PPA ametnikele selgitanud, et töötas ja viibis Soome Vabariigis ebaseaduslikult. XX’i asjade hulgast leiti isiklikke dokumente (abielu tunnistuse koopia ja inglise keelne tõlge, abikaasa XX passi koopia, lapse sünnitunnistuste koopia), mis viitavad, et isik soovis oma edasist elu korraldama hakata Soome Vabariigis.
3. Kuna XX rebis oma passi tükkideks, puudub isikul käesoleval hetkel kehtiv reisidokument. Isikut ei ole siiani õnnestunud anda tagasi Venemaa Föderatsiooni, kust ta Eestisse saabus. Lisaks tagasipöördumiseks koheselt kodumaale puuduvad lennureisi jaoks vajalikud dokumendid ning nende hankimine ja lennureisi korraldamine võtab rohkem aega kui 48 tundi.
4. Alternatiivina kohaldatavaid järelevalvemeetmeid, mille sätestab

§ 10

lg 2 p-d 1-6, ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ja ei taga eesmärki, kuna juba algselt oli tehtud riiki mittelubamise otsus. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kohaldada antud järelevalve meetmeid, mis saavad asendada kinnipidamiskeskusesse paigutamist eelkõige siis, kui väljasaadetav on Eestis mõnda aega olnud või elanud isik. 8. Isikul puuduvad Eestis töö- ja elukoht. Samuti elab isiku perekond Armeenias. Eestis isikul perekondlike sidemeid ei ole. PPA on kaalunud eelnevalt leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist, kuid antud juhul ei ole isiku suhtes

sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest esineb põgenemisoht. Kuna isik on väljasaadetav, on kinnipidamiskeskuses viibides isikul võimalus vormistada tagasipöördumistunnistus pöördumaks kodakondsusjärgsesse riiki.

1. XX selgitas
2. septembril 2016 kohtuistungil, et ta tuli Eestisse turismi eesmärgil. Olles Eestis, selgitas ta piirivalvuritele, et kavatseb tagasi pöörduda Armeeniasse, kus on tema pere. Piirivalvurid käitusid temaga ebaprofessionaalselt. Isik selgitas, et tegi algusest peale koostööd. Ta palus, et tema viisat ei tühistataks, kuid vaatamata sellele seda tehti. Protesti märgiks rebis ta oma dokumendi katki. PPA esindaja märkis istungil, et XX on PPA-le teatanud, et ta ei lahku Eestist ei hea ega kurjaga. KOHTU SEISUKOHT
3. Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna XX’il puuduvad nii Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba kui ka viisa, siis puuduvad tal ka Eestis viibimiseks õiguslik alus.
4. Kohus, olles kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub seisukohale, et PPA taotlus isiku paigutamiseks

§ 23lg 1 alusel PPA kinnipidamiskeskusesse tuleb rahuldada.

12.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Toimiku materjalidest nähtuvalt peeti isik kinni

1. septembril 2016 ning 2
2. septembril 2016 on tema suhtes tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis on koheselt sundtäidetav. Seega on XX väljasaadetav. 13.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja

§ 15

lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 23

lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad

§ 15lg-s 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

14.

§ 15

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada

§ 15

lg-s 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 15. Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et isik viibib Eestis seadusliku aluseta. PPA taotluste kohaselt ei ole isikut võimalik kohe välja saata muuhulgas seetõttu, et lennureisi korraldamine võtab rohkem aega ning isikul puudub kehtiv reisidokument. Kohus nõustub, et lennureisi ei ole üldjuhul võimalik korraldada 48 tunniga, võttes arvesse ka isiku kinnipidamise ning asjaolude tuvastamisega seotud toimingute teostamise vajadust. Asjas esinevad

§ 15lg 2 p-des 1-3 sätestatud kinnipidamise alused.

Isik ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust (isik hävitas reisidokumendi, ei allunud PPA ametnike korraldustele, on ametnikele vastu hakanud), samuti puuduvad XX’il tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. PPA on rõhutanud, et isik on PPA-le teatanud, et ta ei lahku Eestist ei hea ega kurjaga. Kohtu hinnangul on ka isik oma tegudega teada andnud, et ta ei täida lahkumiskohustust. Nimelt viitab reisidokumendi hävitamine sellele, et isik soovib vältida lahkumist. Seega esineb käesoleval juhul välismaalase põgenemise oht tulenevalt

§ 68p-st 6.

Nimetatud sätte järgi on põgenemise oht juhul, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ta ei täida lahkumiskohustust. Samuti võib kohtu hinnangul asjaolu, et XX ei ole allunud PPA ametnike korraldustele ja on ametnikele vastu hakanud, näidata seda, et põgenemisoht on reaalne ja isik võib väljasaatmisest kõrvale hoida. Isiku põgenemise ohtu tuleb pidada võimalikuks ka põhjusel, et asjaolud viitavad sellele, et isik soovis oma edasist elu korraldama hakata Soome Vabariigis. 16. Seega nõustub kohus PPA-ga, et käesolevaks ajaks on selge, et väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul, esineb isiku põgenemise oht

mõttes ja isik ei täida kaasaaitamiskohustust. Kohtu hinnangul on seetõttu isiku paigutamine kinnipidamiskeskusse arvestades PPA toodud argumente põhjendatud, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmise.

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei oleks käesoleval juhul piisavad muuhulgas seetõttu, et juba algselt oli isikule tehtud riiki mittelubamise otsus. 17. Kui isik soovis Eestisse siseneda, oli tal olemas Armeenia Vabariigi pass. Et PPA kinnipidamiskeskuses muretsetakse isikule lennupiletid ja korraldatakse ning tehakse kõik ülejäänud isiku väljasaatmiseks vajalikud toimingud, siis peab kohus väljasaatmist võimalikuks. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kuna puuduvad muud võimalused 3 isiku üle efektiivse järelevalve teostamiseks. Aktiivse koostööga PPA-ga isiku väljasaatmise teostamiseks saab isik ise lühendada kinnipidamiskeskuses viibimise aega. Seega on kohus seisukohal, et

§ 23lg-s 1 sätestatud eeldused on isiku suhtes täidetud.

1. Seetõttu on põhjendatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse ning kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada XX kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
2. novembrini
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 4