Obsah (8)

§ 630§ 638§ 187§ 235§ 230§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2016.a, Valga kohtumaja, lihtmenetlus Tsiviilasi T.K. ja M.K. hagi E.K. vastu elati

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 638lg 21).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD 22.08.2016.a esitasid T.K. ja M.K. seadusliku esindaja kaudu hagi E.K. vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt lapsed elavad oma ema juures ja ta kasvatab neid üksi, laste isa (kostja) ei ole lapsi rahaliselt toetanud. 23.08.2016.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. 14.09.2016.a esitas kostja vastuse, milles on üksnes märgitud, et kostja on töövõimetuspeansionär ning ta on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU SEISUKOHT

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Kohtule esitatud sünni tõenditest nähtub, et E.K. on M.K. ja T.K. isa. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja elavad eraldi, seejuures nähtub see ka asjaolust, et laste ja isa elukoha aadressid erinevad. Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud PKS § 101 lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks on alates 01.01.2016.a 215 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa seaduses sätestatud miinimummäära põhjendama ega tõendama.
9. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 235

kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 230

lg 1 esimene lause kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 230lg 2 sätestab, et tõendeid esitavad menetlusosalised.

Kostja ei ole sisuliselt vastu vaielnud elatise määrale, vaid on üksnes märkinud, et ta on töövõimetuspensionär, seejuures mingeid tõendeid kostja esitanud ei ole. Kohus selgitab, et reeglina elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PKS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 lause 3). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega tuginedes eeltoodule, mõistab kohus kostjalt: T.K. kasuks elatis 215 eurot kuus alates 22.08.2016.a kuni T.K. (sündinud xx.xx.xxxx.a) täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx.a), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. M.K. kasuks elatis 215 eurot kuus alates 22.08.2016.a kuni M.K. (sündinud xx.xx.xxxx.a) täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx.a), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 10. Kohus selgitab, et kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, muutub ka väljamõistetud elatise suurus ning hagejad ei pea elatise suurendamiseks pöörduma uuesti kohtusse. MENETLUSKULUD 11.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lõige 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 12.

§ 162lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

13. Kuna elatise hagi on riigilõivuvaba ja hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik