KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-101242 Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2016.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi K. V. hagi D.l D.i vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoi

) § 371 lg 1 p 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg –st 1 tuleneb kohtu kohustus kontrollida, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt võib avalduse esitada Eesti kohtule. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohtus (

§ 70lg 1).

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 tulenevalt omavad rahvusvahelised lepingud prioriteeti riigisiseste seaduste suhtes (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes).

1. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabilepingu) art 1 järgi on ühe lepingupoole koD.kel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole koD.kelgi. Eeltoodud sättest tulenevalt saab Eesti-Vene õigusabileping tulla kohaldamisele, kui mõni menetlusosalistest on Vene Föderatsiooni koD.k. Kostja D.l D. on Vene Föderatsiooni koD.k (Vene Föderatsiooni pass nr 71
2. Seega kuulub kohtualluvuse määratlemisel kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustik. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Art 21 lg 2 järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kostja elab Vene Föderatsioonis, Sverdlosvki oblastis, Jekaterinburgis. Eesti kohus saaks asja arutada juhul, kui selleks on olemas kostja kirjalik nõusolek. Vaatamata kohtu nõudmisele (tl 9) ei ole hageja esitanud kostja kirjalikku nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus
3. Eeltoodud põhjendustel ja

§ 371lg 1 p 2 alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.

Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, kannab menetluskulud hageja (

§ 168lg 1).

Kohus selgitab hagejale, et

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagastab kohus hagejale sellekohase avalduse alusel menetluses tasutud riigilõivu. 2