Kriminaalasi nr 1-16-6824 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.oktoober 2016.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6824 (14250100242) Kohtu

) §

§ 183

lg 2 p 1, § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses (üldmenetlusest üle tulnud) Svetlana Maripuu URMO NIGUL, ik. ik. 38103170314 riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass, kaitsja osavõttu kokkuleppemenetluse kohtuistungist süüdistatav ei taotlenud RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Urmo Nigul kuriteos

§ 183lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

§ 65

lg 1, 64 alusel pöörata täitmisele Urmo Nigul suhtes temale Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.12.2014. a otsusega

§ 184

lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus vangistus 3 (kolm) aastat ja lugedes käeoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks varasema kohtuotsusega mõistetud raskeima karistusega, mõista liitkaristus vangistus 3 (kolm) aastat, millest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt, s.o 2 päeva, ärakantud karistus. 3. Urmo Niguli poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus kaks

§ 74alusel jätta Urmo Nigul’ile mõistetud ärakandmata vangistus kaks

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega ja kohustada teda täitma 1 1 Kriminaalasi nr 1-16-6824

§ 75lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 4.1.1.

elama oma alalises elukohas: XXXXXX; 4.1.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.1.
2. alluma kriminaal hooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.1.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.1.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.1.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.
6. Kohus määrab, et Urmo Nigul on kohustatud katseajal täitma

§ 75

lg2 p2 sätestatud kohustust - Ei tarvita käitumiskontrolli ajal narkootikume (alates 01.01.2015 on sama kohustus sätestatud

§ 75

lg 2 p 21 ) Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui Urmo Nigul ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning

§ 74lõigetest 4 6 ei tulene teisiti.

5.

§ 78

p 1 hakkab katseaeg kulgema alates 08.12.2014.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse kuulutamisest,

§ 75sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas Tartu Maakohtu 08.12.2014.

a otsuse jõustumisest. Kohtuotsus edastada täitmiseks süüdistatava Urmo Niguli elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. 6. Süüdi tunnistada Urmo Nigul kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus üheksakümmend

§ 66

sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 900:12=75,00 (seitsekümmend viis) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Esimene makse tasuda hiljemalt 30.detsembriks 2016.a. Urmo Nigul’il tasuda rahaline karistus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99916400007782“. Selgituseks märkida: Urmo Nigul, 1-16-6824, rahaline karistus. 8.

§ 74

lg 6, 65 lg 2 sätete kohaldamisega määrata, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

1. Urmo Nigul suhtes kohtueelsest menetlusest kehtiv tõkend puudub.
2. Välja mõista Urmo Nigul’ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 645 ( kuussada nelikümmend viis) eurot. - ekspertiisikulud kokku 531,75 eurot - kaitsjatasu 242 eurot kokku menetluskulu 1440.75 eurot (üks tuhat nelisada nelikümmend eurot 75 senti). 2 2 Kriminaalasi nr 1-16-6824 Urmo Nigul’ il tuleb tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99916700074321“. Selgituseks märkida: menetluskulu, Urmo Nigul, kr asi 1-16-
3. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest. Kui menetluskulu või rahaline karistus ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 11.Käesolevas kriminaalasjas asitõenditeks olevad järgmised esemed:  Pakend nr 1;  Pakend nr 2;  Pakend nr 3;  Pakend nr 4;  Pakend nr 5;  Pakend nr 6;  Pakend nr 7;  Pakend nr
4. Asitõendid millised asuvad Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuuluvad hävitamisele. Narkootiline aine hävitada seaduses ettenähtud korras. Otsus saata asitõendite hävitamise osas täitmisele PP Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnale, EKEI-s asuva narkootilise aine hävitamise osas ekspertiisiasutusele. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus URMO NIGUL’ it süüdistatakse selles, et tema 2014.a aprillis tuvastamata kuupäeval Tallinnas, O.V ja M.L kaasabil omandas kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikult ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil narkootilist ainet pulbrina massiga 4,84 g, mis sisaldas 12% amfetamiinsulfaati s.o 0,43 g amfetamiini, mis on väike kogus. Tema valduses oleva narkootilise aine vahendas ta E.V-le. Koos O.V ja M.L-ga toimetatas ta ümbrikusse pakitud narkootilise aine Tallinnast 17.04.2014.a kell 17.20 Kuressaarde väljunud 3 3 Kriminaalasi nr 1-16-6824 liinibussile. Erkki Vinteri poolt narkootilist ainet ära tooma saadetud E.L peeti 17.04.2014.a kella 21.38 paiku Kuressaare XXX tänaval koos nimetatud ainega kinni. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 14E-AN0437 nähtub, et 17.04.2014.a Kuressaare XXX tänaval kinnipidamise käigus E.L-lt ära võetud minigrip kilekotte sisaldav ümbrik, milledest ühes olev valkjas pulber massiga 4,84 g sisaldab 12% amfetamiinisulfaati, pulbris sisaldub 0,43 g amfetamiini. Sotsiaalministri
7. mai 2005.a määruse nr 73 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad § 3 lg 1, kohaselt nimekirja I kantud ained on narkootilised ja psühhotroopsed ained. Nimekirja I on kantud: amfetamiin, mille käitlemine on Eesti Vabariigis keelatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3, milline jõustus
8. juulist 2005.a, on suur kogus narkootilise aine või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Amfetamiini puhul on keskmine narkojoobeks kasutatav annus 130 mg (0,13 g), seega piisab keskmiselt kümnele isikule joobe tekitamiseks 1,3 g amfetamiinist. Oma sellise tegevusega, mis seisnes narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus omandamises, valdamises ja vahendamises edasiandmise eesmärgil grupi poolt, pani URMO NIGUL toime

183 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; 03.06.2015 kella 15.05 ajal juhtis Tallinnas, Kopli XX maja juures, liikudes Vasra tänava suunas, mopeedi XXX registreerimismärgiga XXXX, olles narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisundis. Urmo Niguli ekspertiisiks esitatud uriinist leiti 02.12.2015 toksikoloogiaekspertiisi akti nr 252I kohaselt amfetamiini. Kohtutoksikoloogia 15.12.2015 ekspertiisiakti nr 15E-LÕX0230 kohaselt esines Urmo Nigulil mootorsõiduki juhtimise ajal, s.o 03.06.2015 kella 15.05 ajal narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund. Urmo Nigul pidi tarvitama amfetamiini umbes 1-8 (suure koguse korral kuni 12) tundi enne terviseseisundi kirjeldamist 03.06.2015 kell 15.40, et tal tekiksid AS Wismari haigla terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 295/3 kirjeldatud häirumised. AS Wismari Haigla protokollis nr 295/3 kirjeldatud Urmo Nigulil esinenud mõned häirumised, nagu värin sõrmedes, laugudes, keeles, täpsemate liigutuste ebatäpsus, tõenäoliselt oli Urmo Nigulile tajutavad juhtimise ajal, s.o 03.06.2015 kella 15.05 ajal. Tulenevalt liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis / ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides /. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani URMO NIGUL toime

§ 424järgi kvalifitseeritavad kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus Urmo Nigul’le nõutud karistus:

§ 183lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks

§ 65

lg 1, 64 alusel pöörata täitmisele Urmo Nigul suhtes temale Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.12.2014 otsusega

§ 184

lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus vangistus 3 (kolm) aastat ja lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristus vangistus 3 4 4 Kriminaalasi nr 1-16-6824 (kolm) aastat, millest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt, s.o 2 päeva, ärakantud karistus. Ärakandmisele kuulub karistus vangistus kaks

§ 74

alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 3 aastat ühes

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 1 alusel kohustada teda katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud kohustust- Ei tarvita käitumiskontrolli ajal narkootikume (alates 01.01.2015 on sama kohustus sätestatud

§ 75

lg 2 p 21 )

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates 08.12.2014 Tartu Maakohtu kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, so 10x90=900,00 (üheksasada) eurot riigituludesse.

§ 66

sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 900:12=75,00 (seitsekümmend viis) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks.

§ 74

lg 6, 65 lg 2 sätete kohaldamisega määrata, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Süüdistatav Urmo Nigul andis kohtus ütlusi, et saab prokuröriga sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistus on arusaadav, nõustub kuritegude kvalifikatsiooniga. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üks kuritegudest on toime pandud enne Tartu Maakohtu kohtuotsust ja peale kohtuotsust. Uusi õigusrikkumisi ei ole tema poolt toimepandud. Kahetseb toimepandut. Asub varsti tööle ja seega on temale jõukohane ka rahalise karistuse kandmine. Palub määrata esimese rahalise karistuse osamakse tasumise tähtajaks detsembrikuu lõpu. Prokurör kinnitas kohtus kokkuleppe juurde jäämist. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Urmo Nigul’i süüdi

§ 183

lg 2 p 1 ja

§ 424

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistused jäävad sanktsioonide piiresse. Karistuskokkuleppe kinnitamisel arvestab kohus faktilise asjaoluga, et

§ 183

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu on Urmo Niguli poolt toime pandud 2014 a aprillikuus, so enne Tartu Maakohtu 08.12.2014 a süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud karistust. Seega vastavalt

§ 65

lg 1 kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras.

§ 183

lg2 p1 järgi on võimalik mõista süüdistatavale karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni 5 aastat. Urmo Niguli poolt toime pandud

§ 424

järgi kvalifitseeritav kuritegu on toime pandud peale temale 08.12.2014 a kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist.

§ 424

järgi on võimalik mõista süüdlasele 5 5 Kriminaalasi nr 1-16-6824 rahalist karistust.

§ 56

alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Urmo Nigul karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik karistus ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

§ -des 74 ja 75 sätete kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad. Urmo Nigul on nõus võtma kohtuotsuse alusel kokkuleppes märgitud lisakohustusi. Tõkend- ei ole kohaldatud. Asitõendid: Asitõend kriminaalasjas on järgmised:

1. Pakend nr 1;
2. Pakend nr 2;
3. Pakend nr 3;
4. Pakend nr 4;
5. Pakend nr 5;
6. Pakend nr;
7. Pakend nr 7;
8. Pakend nr 9 Narkootiline aine hävitada selleks seaduses ettenähtud korras. Asitõendid millised asuvad Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, EKEI-s, kuuluvad hävitamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (

§ 4lg 3). Sundraha suuruseks Kr

MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. - Ekspertiisitasu. Ekspertiisikuludeks on kriminaalasja andmetel :  EKEI õiend DNA ekspertiisi nr 14E-GE0592 maksumuse kohta summas 1368 eurot / kd I tl 29/;  EKEI õiend DNA ekspertiisi nr 14E-GE1145 maksumuse kohta summas 171 eurot / kd I tl 38 /;  EKEI õiend narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0437 maksumuse kohta summas 168 eurot / kd I tl 42 /;  EKEI õiend narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0910 maksumuse kohta summas 420 eurot / kd I tl 67 /. Arvestades asjaoluga, et materjalid Urmo Niguli süüdistusasja on eraldatud teisest kriminaalasjast, siis kuulub süüdistatavalt Urmo Nigulilt väljamõistmisele ekspertiisikulud ¼ osas, s.o 531,75 eurot. 6 6 KrMS § 175 lg1 p3 ja 180 lg1 alusel kuulub ekspertiisitasu väljamõistmisele Kriminaalasi nr 1-16-6824 süüdistatavalt riigituludesse - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Urmo Nigul’le riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses tasu kokku 264 eurot, mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. Kaitsja osavõttu kokkuleppemenetluse kohtuistungist süüdistatav ei taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 7 7