KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1742 Haldusasi X kaebu

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rakendas 14.05.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-21540 esialgse õiguskaitse korras X suhtes järgmisi hagi tagamise abinõusid: 1) keelata X-l siseneda Y, C, D ja F eluruumi aadressil XXX; 2) kui X viibib üheaegselt Y-ga ja/või C-ga ja/või D-ga ja/või F-ga XXX elumaja ühiselt kasutatavates ruumides, sh trepikojas, ei tohi X läheneda Y-le, Cle, D-le ega F-le lähemale kui 5 meetrit; 3) keelata X-l läheneda väljaspool XXX elumaja Yle, C-le, D-le ning F-le lähemale kui 10 meetrit ning 4) keelata X-l rääkida omal algatusel Yga, C-ga, D-ga ja F-ga ning samuti keelata X-l võtta nendega ühendust elektrooniliste sidevahendite kaudu. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri infosüsteemis registreeriti 03.02.2015 sündmus nr 2316,15,0001752 Y avalduse alusel selle kohta, et 25.01.2015 rikkus X XXX trepikojas ja hiljem tänaval tema suhtes kohaldatud lähenemiskeeldu. PPA leidis 03.02.2015 teatises kriminaalmenetluse mittealustamise kohta nr 3.2-1.4/2822-2, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 mõistes. Teatises jõuti järeldusele, et: „Tegemist on esmakordse rikkumisega. Seega ei ole alust kriminaalmenetlust alustada. Küll on aga alus menetluse alustamiseks 3-15-1742 järgmise rikkumise puhul, kuna antud dokumendiga on fikseeritud, et 25.01.2015 toimus X poolt esmakordne lähenemiskeelu rikkumine.“ Y edastas 10.03.2015 kohtutäitur Toomas Saarmale PPA 03.02.2015 teatise nr 3.2-1.4/
2. Kohtutäitur T. Saarma koostas 30.03.2015 täiteasjas nr 194/2013/4100 sunniraha määramise otsuse, millega määras võlgnikule täitedokumendist tuleneva kohustuse mittetäitmise eest sunniraha summas 192 eurot. Kohtutäitur T. Saarma 08.05.2015 otsusega jäeti X kaebus sunniraha määramise otsuse peale rahuldamata. Vastuseks kohtutäituri järelepärimisele märkis PPA 07.05.2015 saadetud vastuses, et „on tuvastatud, et 25.01.2015 toimus X poolt temale Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 14.05.2013 kohtumääruse nr 213-21540 alusel kohaldatud lähenemiskeelu rikkumine.“
3. X esitas 09.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste taotlustega: 1) tunnistada õigusvastaseks PPA toimingud, millega omistati X-le õigusvastase teo – lähenemiskeelu rikkumise – toimepanemine 25.01.2015; 2) kohustada PPA-d hiljemalt 7 päeva möödumisel kohtulahendi jõustumisest kirjalikus vormis ümber lükkama tema poolt kohtutäitur T. Saarmale 07.05.2015 e-kirja teel avalikustatud teabe: „D seadusliku esindaja Y ja D avalduste alusel on tuvastatud, et 25.01.2015 toimus X poolt temale Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 14.05.2013 kohtumääruse nr 2-13-21540 alusel kohaldatud lähenemiskeelu rikkumine. Politseil ei ole alust avaldustes kirjeldatus kahelda. Lähenemiskeeldu rikkuva tegevusena on fikseeritud, et X oli sel kuupäeval D-le lähemal kui 5 meetrit maja trepikojast väljudes ning maja juurest kangialusesse jõudes, kus ta D-ga suhtles (öeldes talle avalduse kohaselt ebatsensuurseid sõnu). Seega on fikseeritud, et 25.01.2015 toimus lähenemiskeelu rikkumine….“. Kaebaja ei ole 25.01.2015 ajutist lähenemiskeeldu rikkunud. Kuigi PPA kaebaja suhtes menetlust ei alustanud, on PPA siiski asunud seisukohale, nagu oleks kaebaja pannud toime õigusrikkumise. Kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses, sest teistsugune menetluskord puudub. KrMS §-d 228-230 reguleerivad kaebuse esitamist üksnes olukorras, kus kriminaalmenetlus on alustatud, mida antud juhul ei ole tehtud.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 08.09.2015 määrusega X kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel kaebuse halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud PPA 03.02.2015 kriminaalmenetluse mittealustamise teatises fikseeritud asjaolu, et „25.01.2015 toimus X poolt esmakordne lähenemiskeelu rikkumine“. Tegemist on uurimisasutuse menetlustoiminguga, mille lahendamiseks sätestab menetluskorra KrMS §-d 228 jj. Kuivõrd halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida PPA tegevust lähenemiskeelu rikkumise tuvastamisel, puudub halduskohtul ka võimalus kohustada PPA-d kohtutäiturile avaldatud vastavasisulist teavet ümber lükkama. Kaebajal on võimalik esitada uurimisasutuse menetlustoimingu peale kaebus prokuratuurile. 4. X esitas 08.09.2015 halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 21.09.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.09.2015 määrus ja teha asjas uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse. 2

§ 4lg 1).

Teistsuguse menetluskorra puudumise korral on kriminaalmenetlusega seonduva vaidluse kuulumist halduskohtu pädevusse kinnitanud ka Riigikohus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Halduskohus on õigesti leidnud, et asja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sisuliselt soovib kaebaja seda, et halduskohus kontrolliks üle PPA poolt kriminaalasja alustamise otsustamisel tuvastatud asjaolud. Kuigi KrMS §-d 228-230 näeb prokuratuuri ja üldkohtusse kaebuse esitamise korra ette olukorras, kus kriminaalmenetlus on alustatud, ei tähenda see, et antud juhul rakenduks

4 lg-s 1 sätestatud üldklausel ning asi kuuluks halduskohtu pädevusse. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta kohasemates menetlustes.

1. Seoses täitemenetluses sunniraha määramisega oli kaebajal võimalik vastav otsus vaidlustada. Kaebaja kasutaski nimetatud õigust ning kohtutäitur vaatas tema kaebuse 08.05.2015 otsusega sisuliselt läbi. Asjaolu, et kohtutäitur lähtus otsuse tegemisel muu hulgas PPA poolt edastatud teabest, ei tähenda, et vastav teave tuleks halduskohtumenetluses ümber lükata. Seda, kas kohtutäitur oli õigustatud sunniraha määramisel järgima PPA poolt tuvastatut, tuleb hinnata täitemenetluse seadustiku järgi toimuvas kaebemenetluses. Kaebaja ongi kohtutäituri 08.05.2015 otsuse maakohtus vaidlustanud, vastav kohtumenetlus on pooleli.
2. PPA poolt 03.02.2015 kriminaalmenetluse mittealustamise teatises tuvastatut on võimalik vaidlustada ka juhul, kui PPA peaks millalgi siiski alustama menetlust karistusseadustiku § 3312 järgi väidetava korduva rikkumise tõttu. Kuna nimetatud menetluses vajab korduvus tõendamist, saab kaebaja esitada vastuväiteid ka 25.01.2015 sündmuste osas.
3. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.09.2015 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 3