Obsah (8)

§ 393§ 199§ 183§ 126§ 339§ 400§ 394§ 402

1 Kriminaalasi nr 1-15-1650 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 26. september 2016, Rakvere kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-15-1650 (14240104067) Kohtunik Heli Väinaste Kohtu

§ 393-402 lg 1 ja Kar

S § 32 lg 1, 33, 34 kohus m ä ä r a s: Lõpetada kriminaalmenetlus A V’u süüdistuses KarS § 179 lg 1 järgi

§ 199lg 1 p 1 alusel seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega.

2 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Tallinna 21, 44311 Rakvere) kasuks 384 (kolmsada kaheksakümmend neli eurot, s.h on käibemaks 20 %, s.o 64 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras A V kaitsjana osutatud õigusabi eest.

§ 183

lg 1 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasud kohtueelses ja kohtumenetluses kokku summas 1176 eurot ning ekspertiisitasud kokku summas 2598,75 eurot) riigi kanda.

§ 126

lg 3 p 1 alusel asitõend – CD plaat (kannatanu H-L V ülekuulamise videosalvestis 13.10.2014) jätta kohtumääruse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast. Menetluse käik ja asjaolud Viru Maakohtu määrusega nr 1-15-1650 24.11.2015 lõpetati kriminaalmenetlus A V süüdistuses KarS § 179 lg 1 järgi

§ 199lg 1 p 1 alusel seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Kar

S § 86 alusel kohaldati A V suhtes psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. A V määrati paigutada kohtumääruse jõustumisel statsionaarsele psühhiaatrilisele sundravile xxxx sundraviosakonda, asukohaga Jämejala küla Viljandi vald Viljandi maakond. Maakohtu määruse peale esitas 11.12.2015 määruskaebuse süüdistatava A V kaitsja, kes taotles Viru Maakohtu 24.11.2015 kohtumääruse tühistamist A V suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamise osas. Kaitsja hinnangul on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna ta ei ole A V kutsunud kohtuistungile. A V ei olnud võimalik esitada tõendeid asjaolude kohta, mida maakohus oma 08.07.2015 määruses luges tegelikkusele mittevastavaks. Tartu Ringkonnakohtu määrusega nr 1-15-1650 07.01.2016 tühistati Viru Maakohtu 24.11.2015 määrus täies ulatuses. Kriminaalasi A V süüdistuses saadeti Viru Maakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus

§ 339

lg 1 p 2 kohaselt süüdistatava osavõtu kohustuslikkust asja arutamise juures tulenevalt

§ 400lg-st 4.

Kaitsja on õigustatult asunud seisukohale, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks jäeti A V kohtuistungile kutsumata, vastav märge kohtuistungi protokollis puudub. Eelistungil 04.05.2016 kriminaalasjas nr 1-15-1650 A V süüdistuses KarS § 179 lg 1 järgi tegi Viru Maakohus määruse, millega rahuldas prokuröri taotluse üldmenetlusest psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusse üleminekuks lühimenetlust reguleerivaid sätteid järgides. Kaitsja nõustus eelistungil 04.05.2016 nimetatud taotlusega. Viru Maakohtu määrusega nr 1-15-1650 06.05.2016 rahuldati prokuröri taotlus ja määrati õigusvastase teo toimepannud isiku A V suhtes statsionaarne kohtupsühhiaatria ekspertiis saamaks teada, kas A V võib oma psüühilisest seisundist lähtuvalt olla ohtlik 3 iseendale ja teistele isikutele ning kas ta vajab psühhiaatrilise sundravi kohaldamist KarS § 86 järgi. Viru Ringkonnaprokuratuuris 25.04.2016 koostatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaalasja kohtusse saatmise määrusest nähtuvalt on kriminaalasja nr 14240104067 kohtueelses menetluses tuvastatud, et 02.09.2014 kella 19 paiku kohtus A V xxxx xxxx tänaval polikliiniku juures asuvas bussipeatuses lapseealise H-L V (sünd xxxx), pakkus talle kommi ja kutsus enda juurde koju xxxx korterisse, lubades anda süüa. Korteris A V pakkuski tüdrukule süüa, kuid H-L ei tahtnud. Mingil hetkel suudles A V H-L suu peale (H-L V väljenduse järgi „nagu ilastas“) ja silitas ta käsivarsi. Hiljem H-L kohates keelas A V tüdrukut, et see ei tohi emale midagi rääkida. Seda jutuajamist kuulis juhuslikult pealt politseitöötaja M L. Kuna M L tundus toimunu kahtlane, otsis ta paari päeva pärast tüdruku üles ja vestluse käigus selgus, et sama mees on teda suudelnud, mispeale toimetas M L lapse politseisse ülekuulamisele. A V süüdistatakse selles, et tema 02.09.2014 kella 19 paiku kutsus lapseealise H-L V (sünd xxxx) oma koju xxxx korterisse, kus silitas tüdruku käsivarsi ja suudles suule. Seega A V teadvalt ahvatledes seksuaalselt nooremat kui neljateistaastast isikut, pani toime KarS § 179 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Statsionaarse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nähtuvalt kannatab A V raske psüühikahäire (luululine häire, RHK 10 järgi – F22.0) all, mis avaldub temal esinevates osaliselt süstematiseerinud paranoilistes luulumõtetes, luulutajuelamustes ja mõttekäiguhäiretes. Luululine häire vastab KarS § 34 käsitluses vaimuhaigusele. A V ilmneb ka seksuaalsuunitluse häire – laste seksuaalne eelistamine e pedofiilia (RHK 10 järgi – F65.4). A V ei olnud 02.09.2014 oma vaimse seisundi tõttu võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. A V ei ole oma psüühilise seisundi poolest võimeline esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. A V võib oma psüühilisest seisundist lähtuvalt olla ohtlik iseendale ja teistele isikutele. A V vajab psühhiaatrilise sundravi kohaldamist KarS § 86 järgi. Prokurör teeb psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaalasja kohtusse saatmise määruses kohtule ettepaneku kohaldada A V suhtes psühhiaatrilist sundravi. Menetlus kohtus ja kohtu põhjendused

§ 400

lg 4 alusel kutsus kohus kohtuistungile A V, kelle suhtes taotletakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Kohtulikul arutamisel järgiti lühimenetlust reguleerivaid sätteid.

§ 394

kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks käesolevas asjas õigusvastane tegu, süüdimatu seisund õigusvastase teo toimepanemise ajal, vaimne seisund kriminaalmenetluse ajal, edasise käitumise ohtlikkus iseendale või ühiskonnale, psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajadus. Õigusvastase teo toimepanemine A V poolt on tõendatud alljärgnevate tõenditega: - lapseealise kannatanu H-L V kohtueelses menetluses 13.10.2014 antud videosalvestatud ütlustega, et

1. septembril lastekeskuse taga bussipeatuses sai ta 4 tuttavaks A V, kes meelitas teda kommidega. Need olid Milka kommid ja need šokolaadi omad, millel olid maasikad peal. A V ütles, et ma viin su enda koju ja annan sulle süüa ka. Nad läksid kahekesi jalgsi. A V pakkus süüa, aga ta ei võtnud sööki vastu. Siis tegi A V musi suu peale, nagu ilastas. Lisaks puutus A V teda käte pealt, silitades tema käsivarsi. - õienditega 17.11.2014 A V ja tema kaitsjale kannatanu H-L V ülekuulamise videosalvestise tutvustamise kohta. - kannatanu seadusliku esindaja K P ütlustega, et A V käis oktoobris kahel korral nende kodus. Esimesel korral küsis A V, et kus on xxxx tänav ja teisel korral, kas H-L on kodus. Külas olnud A G läks H-L taha tuppa, kus nad olid kahekesi kuskil poolteist tundi. A tuli välja ja rääkis, et A V oli H-L musitanud ja oma koju vedanud. K P väitel rääkis H-L lõpuks ka talle, et A V oli teda kommidega oma koju meelitanud, oli teda musitanud ja oli pärast koju saatnud. H-L kooli sotsiaalpedagoog oli temalt küsinud, kas H-L isa nimi on A, sest lapsed olid käinud rääkimas, et kooli juures käib meesterahvas, kes esitleb ennast A ja ütleb, et on H-L isa, olles käinud H-L küsimas. - tunnistaja M L ütlustega, et A V köitis tema tähelepanu täiesti juhuslikult. See oli xxxx ees, kui vanem meesterahvas oli väikese tüdrukuga. Tüdruk hakkas minema xxxx tänava poole. Meesterahvas hakkas xxxx uksest sisse minema, kui järsku pööras ringi ja läks kiirel sammul tüdrukule järele. Ta kuulis, kuidas meesterahvas ütles tüdrukule, et ma tean küll, kus sa elad, sa ei tohi sellest mitte kellelegi rääkida. Siis ta mõtles, et asi ei ole õige, jooksis tüdruku juurde ja küsis, kas sa tunned seda onu. Tüdruk ütles, et ei tunne, olles väheke hirmul. Siis ta ütles A V, et miks viimane tülitab seda last, mispeale A V lahkus. Ta sai tüdruku käest teada, et viimane oli mõni aeg tagasi käinud A V juures, kes oli talle süüa pakkunud, aga ta ei tohi süüa, kuna ema ei luba võõraste juures süüa. Kui nad vestlesid hiljem kooli sotsiaalpedagoogi kabinetis, sai ta H-L teada, et A V oli talle musi teinud. - lapseealise tunnistaja K K ütlustega, et ta oli sõbranna I S xxxx tänaval xxxx juures, kui selja tagant tuli üks mees ja küsis, et kas sa tunned H-L ning nad ütlesid, et ei tunne. Mees rääkis, et ta on H-L kauge onu, et ta tahab H-L kokku saada ja temaga rääkida. Mees ütles, et ta ostab neile mingit kommi ja nad läksid xxxx poodi, kus nad said valida endale maiustusi. Kui nad tulid poest välja, küsis mees nende nimesid ja nad ütlesid oma eesnimed. Mees küsis ka telefoninumbreid, kuid tal ei olnud oma telefoninumber peas ning I ei öelnud oma numbrit. K K oli kindel, et mees, kellest tema rääkis, oli sama mees, kes oli kohtusaalis. A V ennast kohtuistungil õigusvastase teo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. A V ütlustest nähtub, et ta sai H-L V tuttavaks 16.09.2014 polikliiniku vastas olevas bussipeatuses, mis on gümnaasiumi juures. Ta tõmbas seljakotist arvuti välja ja kommikarp kukkus tänavale, kommid kukkusid tänavale laiali. Ta korjas need ülesse ja pani kommikarbi enda kõrvale pingi peale. Siis tüdruk ise küsis, et onu, kas ma tohiks paar kommi võtta ja ta lubas. Ta läks koju xxxx tänavale ja tüdruk kõndis talle järele. Nad läksid tema korterisse. Tee peal oli tüdruk öelnud, et tahab süüa, kuid siis ütles, et enam ei soovi. A V väitel ei puudutanud tema tüdrukut näpuotsagagi. Ta lubas tüdruku koju viia, kuid maja nad üles ei leidnud ja tüdruk jäi tänava peale, öeldes, et issi tuleb talle järele. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, asub tõendite kogumi pinnalt seisukohale ja leiab, et tuvastatud on see, et A V kutsus 02.09.2014 kella 19 paiku lapseealise H-L V (sünd xxxx) oma koju xxxx xxxx tn xxxx korterisse, kus silitas tüdruku käsivarsi ja suudles suule. Kohtul ei ole mingit põhjust kahelda lapseealise 5 kannatanu H-L V ütluste usaldusväärsuses, sest tema ütlusi toetavad nii kannatanu seadusliku esindaja kui ka tunnistajate ütlused. A V ütlused on ennastõigustavad, neid ei toeta ükski teine tõend, mistõttu jätab kohus need tõendikogumist välja. KarS § 179 lg 1 näeb ette vastutuse nooremale kui neljateistaastasele isikule pornograafilise teose või selle reproduktsiooni üleandmise, näitamise või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemise või sellisele isikule seksuaalse kuritarvitamise näitamise või sellise isiku nähes suguühtesse astumise või muul viisil teadvalt tema seksuaalse ahvatlemise eest. Kui täisealine mees suudleb suule 8 aastast last, nii nagu lapseealine kannatanu H-L V ise seda oma ütlustes kirjeldas, et nagu ilastas ja silitab tema käsivarsi, siis ei ole kohtu hinnangul kahtlustki, et selliste tegudega pani A V toime teadvalt lapseealise kannatanu H-L V seksuaalse ahvatlemise. A V poolt toimepandu on õigesti KarS § 179 lg 1 järgi kvalifitseeritud, sest ta oma tegudega teadvalt ahvatles seksuaalselt nooremat kui neljateistaastast isikut. Seega on kuriteo objektiivne koosseis A V käitumises täidetud. Kuritegu on lõpule viidud koosseisule vastava ahvatlemisteo toimepanemisega, sealjuures ei oma tähtsust, kas tegu lapseealises ka seksuaalelu vastu huvi tekitab. Statsionaarse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 21 nähtub, et statsionaarne kohtupsühhiaatria ekspertiis A V vaimse seisundi hindamiseks on teostatud 10.
2. kuni 09.10.2015 (vormistatud 19.10.2015) SA PERH psühhiaatriakliiniku III statsionaarses osakonnas. Ekspert: psühhiaater, riiklikult tunnustatud ekspert kohtupsühhiaatria alal P V. Vastused eksperdile esitatud küsimustele: A V kannatab raske psüühikahäire (luululine häire, RHK 10 järgi – F22.0) all, mis avaldub temal esinevates osaliselt süstematiseerinud paranoilistes luulumõtetes, luulutajuelamustes ja mõttekäiguhäiretes. Luululine häire vastab KarS § 34 käsitluses vaimuhaigusele. A V ilmneb seksuaalsuunitluse häire – laste seksuaalne eelistamine e. pedofiilia (RHK 10 järgi – F65.4). A V ei olnud 02.09.2014 oma vaimse seisundi tõttu võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. A V ei ole oma psüühilise seisundi poolest võimeline esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. A V võib oma psüühilisest seisundist lähtuvalt olla ohtlik iseendale ja teistele isikutele. A V vajab psühhiaatrilise sundravi kohaldamist KarS § 86 järgi. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 52, mille on koostanud 06.07.2016 SA Ahtme Haigla psühhiaater-ekspertarst G B Ahtme Haiglas nähtub, et ekspert on jõudnud järeldusele, et uuringute käigus A V tuvastatud mitteolulised häired, mis on tekkinud saadud peatraumade tagajärjel, ei mõjuta oluliselt tema psüühilist tegevust. Eksperdi arvates ei esine A V vaimset alaarengut ega luululist häiret. Praegusel ajal on A V rahulik. Ta ei kujuta ohtu endale ega teistele. Vastus eksperdile esitatud küsimusele: A V ei ole oma psüühilisest seisundist lähtuvalt ohtlik iseendale ja teistele isikutele ning ta ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist KarS § 86 järgi. Prokurör märkis kohtuistungil, et ekspertiisi aktiga on tõendatud see, et A V oli teo toimepanemise ajal süüdimatu ja karistust kanda ei saa. Tõendatud on see, et A V tervislik seisund on selline, et psühhiaatrilise sundravi kohaldamist ta ei vaja. Sellest tulenevalt peab kohus lõpetama menetluse, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. Kohus peab veenduma, kas see sündmus aset leidis ja kas selle toimepanijaks oli A V. Süüdistus, mis on esitatud A V, on õige ja tõendatud kõigi esitatud tõenditega. Põhiliseks tõendiks on kannatanu H-L V enda ütlused. Prokurör leidis, et lapse ütlused on usutavamad kui A V ütlused. Ei tekkinud kahtlust, et laps mõtles selle loo välja. 6 Kannatanu ütlusi kinnitavad ka teised tõendid. Kuritegu on lõpule viidud. Ei oma tähtsust, kas laps sai aru, mis temaga toimub. Kokkuvõtlikult leidis prokurör, et selline tegu nagu on esitatud süüdistuses, on aset leidnud ja tõendamist leidnud, kuid A V ei saa vastutusele võtta, kuna ta ei olnud teo toimepanemise ajal süüdiv. Prokurör palus kohtul määrusega menetlus lõpetada

§ 199lg 1 p 1 alusel.

Kaitsja märkis, et on alates kaitseakti esitamisest olnud seisukohal, et sellist sündmust ei ole aset leidnud. See sündmus ei ole usaldusväärselt tõendatud. A V korteris ei olegi kraanikaussi, kuigi kannatanu räägib korteris esemeid loetledes, et oli kraanikauss. Kaitsja leidis, et laps võis selle sündmuse välja mõelda. Enne 06.07.2016 ekspertiisiakti taotles prokurör psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, sest A V on toime pannud õigusvastase teo ja kannatas teo toimepanemise ajal raske psüühilise häire all. Sundravi kohaldamise eelduseks on, et isik on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale. Ekspertiisiaktis leitakse, et A V ei ole ohtlik iseendale ja teistele ega vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Seega ei saa tema suhtes sundravi kohaldada. Sellisele järeldusele tuli ka prokurör. Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud õigusvastase teo koosseis KarS § 179 lg 1 mõttes. Isegi siis, kui kohus leiab, et A V on selle teo toime pannud, ei saa teda sundravile allutada. Kaitsja palus lõpetada menetlus ja mitte kohaldada A V suhtes psühhiaatrilist sundravi. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 179 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo on A V toime pannud süüdimatus seisundis. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. KarS § 34 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega või muu raske psüühikahäirega. Vastavalt KarS § 86 lg 1 sätetele kui isik on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 52 06.07.2016 on tuvastatud, et A V ei ole oma psüühilisest seisundist lähtuvalt ohtlik iseendale ja teistele isikutele ning ta ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist KarS § 86 järgi.

§ 402

lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tõendatuks, et õigusvastase teo on toime pannud käesoleva seadustiku §-s 393 nimetatud isik, koostab ta käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja kohaldab isikule karistusseadustikus sätestatud psühhiaatrilist sundravi või jätab selle kohaldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb lõpetada kriminaalmenetlus A V süüdistuses KarS § 179 lg 1 järgi

§ 199

lg 1 p 1 alusel seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega, mis on kriminaalmenetlust välistav asjaolu.

§ 183

lg 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Heli Väinaste Kohtunik