KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-14-8205 Tsiviilasi J.P. hagi J.P. vastu ja J.P. vastuhagi J.P. vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend 3500 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.P.i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja/vastuhagi hageja): J.P. (ik: XXXXXXXXX), esindaja advokaat Eve Laine Vastustaja (hageja/vastuhagi kostja): J.P. (ik: XXXXXXXXX), esindaja Vladimir Kolga esindajad Tartu Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus osaliselt, s.o osas, millega maakohus mõistis J.P.ilt J.P.i kasuks välja ühisvarast enamsaadu arvel rahalise hüvitise 11 180,57 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3.2). 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista J.P.ilt J.P.i kasuks välja ühisvarast enamsaadu arvel rahaline hüvitis 7164,23 eurot. 3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 4.1. Rahuldada J.P.i hagi J.P.i vastu ühisvara jagamiseks osaliselt ning jätta J.P.i vastuhagi J.P.i vastu ühisvara jagamiseks rahuldamata. 4.2. Jagada J.P.i ja J.P.i ühisvara järgmiselt: 4.3.Jätta J.P.i omandisse 1/5 mõttelist osa kinnistust XXX suurusega 4,86 hektarit (registriosa nr XXX, kinnistu suurus 24,3 hektarit). 4.4. Välja mõista J.P.ilt J.P.i kasuks ühisvarast enamsaadu arvel rahaline hüvitis 7164,23 eurot. 4.5. Kohtuotsusega väljamõistetud 7164,23 eurot peab J.P. tasuma hiljemalt kohtuotsuse jõustumise päeval J.P.i arvelduskontole nr XXXXXXXXX või andma üle sularahas. 5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus J.P.i ja J.P.i endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. J.P. (edaspidi hageja) esitas 21.02.2014 maakohtule hagiavalduse J.P.i (edaspidi kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Poolte abielu sõlmiti XX.09.1989 ja lahutati XX.09.2007. Menetluse käigus jäi hageja nõudeks jagada abielusuhete lõppemisel 2007. a sügisel kostja valdusesse jäänud ja kostja poolt võõrandatud 85 lambast koosnenud lambakari väärtusega 12 750 eurot (ühe lamba väärtus 150 eurot) ning XXX kinnistu 1/5 mõttelist osa (4,86
- ha)väärtusega 14 094 eurot. Ülejäänud ühisvara on hageja arvates poolte vahel jagatud. Hageja palus jätta kinnisasja 1/5 mõtteline osa kostjale ja mõista kostjalt hageja kasuks ühisvara arvelt välja rahaline hüvitis 13 422 eurot. 2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. 26.08.2015 esitas kostja vastuhagi, milles palus XXX kinnistu 1/5 mõtteline osa jagada selliselt, et hageja ainuomandisse jääks 3,1 ha suurune lahustükk ja kostja ainuomandisse 21,2 ha suurune maatükk, tuvastada poolte nõusolekud vastavate õigusmuudatuste tegemiseks kinnistusregistris ning mõista hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud vara eest hüvitis 1943 eurot. Kostja hinnangul lõppesid poolte abielusuhted 2006. a suvel, kui hageja kolis välja poolte elukohast XXXXXXXXX. Abielusuhete lõppemise ajal oli talus 70 lammast, lamba väärtuseks abielusuhete lõppemise ajal tuleb lugeda 1000 krooni (63,91 eurot). Ühisvara hulka kuulusid ka mesilaspered koos inventariga, millised jäid kooselu lõppedes hagejale. Mesilaspere tolleaegseks turuhinnaks oli 1700 krooni (ca 109 eurot) ja taru hinnaks 1000 krooni (ca 63 eurot), seega 25 mesilaspere koos tarudega väärtus oli umbes 4300 eurot, millele 2 lisandub inventari väärtus 200 eurot. Kostja leidis, et kuna mesilased jäid hagejale ja lambad kostjale ning nende väärtused on ligilähedaselt võrdsed, tuleb ka mesilased ja lambad koos inventariga lugeda jagatuks. Kostja nõustus, et XXX kinnistu 1/5 mõttelise osa (4,86
- ha)väärtus on 14 094 eurot. Hagejale jääva 3,1 ha väärtus on 8990 eurot, seega tuleks mõista hagejalt kostja kasuks välja 1943 eurot. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 4. aprilli 2016 otsusega J.P.i hagi osaliselt ja jättis J.P.i vastuhagi rahuldamata. Maakohus jagas J.P.i ja J.P.i ühisvara järgmiselt: - jätta J.P.i omandisse 1/5 mõttelist osa, pindalaga 4,86 ha, XXX kinnisasjast, registriosa nr XXX, asukohaga XXXXXXXXX, kogupindalaga 24,3 ha; - mõista J.P.ilt J.P.i kasuks välja ühisvarast enamsaadu arvel rahaline hüvitis 11 180,57 eurot. Väljamõistetud rahasumma tuleb hiljemalt kohtuotsuse jõustumise päeval tasuda J.P.i kontole nr XXXXXXXXX või anda üle sularahas. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb abielusuhete ja seega ka varaühisuse suhte lõppemise ajaks lugeda 2007. a septembrikuu, kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja lahkus poolte elukohast juba 2006. a. Seega tuleb abikaasade ühisvarana käsitleda vara, mille pooled olid omandanud kuni 2007. a septembrini. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tõendist (tl 119) nähtub, et kostja karjas oli 01.07.2007 seisuga 85 lammast ja 01.07.2008 seisuga enam lambaid ei olnud. Seega tuleb ühisvara hulka arvata 85 lammast, mis jäid abielusuhete lõppemise ajal kostja valdusesse. Hageja on esitanud väljatrüki XXX talu lammaste müügikuulutusest 05.06.2012, millest nähtub, et täiskasvanud ristandlamba müügihind on 150 eurot ja puhtatõulise lamba müügihind 190 eurot, ristandtallede hind on 90 eurot ja aastaste ristanduttede hind 140 eurot. Kostja kinnitas, et tema karjas olid ristandlambad. Asjaolu kohta, et ühe lamba hind oli 2007. a 1000 krooni (63 eurot), nagu väidab kostja, ei ole tõendeid esitatud. Eeldades, et lambakari ei koosne ainult täiskasvanud lammastest, vaid karjas on ka noori uttesid ja tallesid, arvestas kohus ühe lamba keskmiseks hinnaks 126,66 eurot [(150 + 140 + 90) ÷ 3]. Seega kogu karja hind oli varasuhte lõppemise ajal 10 766,10 eurot (85 × 126,66) eurot. Riigikohus on leidnud (3-2-1-15-06), et omandist ilma jäänud abikaasale tuleb tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglase hüvitise maksmine on võimalik juhul, kui omandi väärtus on määratud kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et lambad jäid abielusuhete lõppemise järgselt kostja valdusesse ja hageja on omandist ilma jäänud alates ajast, kui lambad kostja karjast välja liikusid või tapeti. Mesilasperede arv XXX talus oli 2006. ja 2007. a vastavalt PRIA tõendile (tl 184) 23. Hageja ei ole tõendanud, et mesilaspered olid tema lahusvara. Mesilaspere hind oli 2008. a tulenevalt Maalehes avaldatud müügikuulutustest 1700 krooni (108,65 eurot). Seega ühisvara hulka kuulunud mesilasperede hind oli kokku 2498,95 eurot. Mesilaspered jäid abielusuhete lõppedes hageja valdusesse. Kostja ei saanud nimetatud vara üle enam omaniku õigusi teostada, mis tähendab, et kostja tuleb lugeda samast ajast ka omandist ilma jäänuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Kohus leidis, et XXX kinnistu abikaasade ühisvarasse kuuluv 1/5 mõttelist osa on otstarbekas jätta kostjale, kes sellega saab kogu kinnisasja ainuomanikuks. XXX kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud ainult kostja. Ühisvarasse kuuluva kinnisasja mõttelise osa jätmisel kostjale ei teki vajadust kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Eraldiseisvast katastriüksusest 3 uue kinnistu moodustamine ja selle andmine hagejale ei ole põhjendatud ka seetõttu, et hageja ei ela Eestis ning lisaks on uue kinnisasja moodustamine seotud lisakulutustega. Seega jääb kostja omandisse XXX kinnisasja mõtteline osa väärtusega 14 094 eurot ja kostja omandisse jäi varaühisuse lõppemisel 85 lambast koosnev kari, mille väärtus oli 10 766,10 eurot, ning hagejale jäi 23 taru mesilasi, väärtusega 2498,95 eurot. Eelnimetatud vara väärtus on 27 359,05 eurot ja kummagi poole osa moodustab 13 679,52 eurot. Arvestades nimetatud summast maha hagejale jäänud mesilaste väärtuse, on hageja osa kostja osast väiksem 11 180,57 euro võrra, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. J.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 4. aprilli 2016 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada J.P.i vastuhagi ja jätta J.P.i hagi rahuldamata. Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuvastas kohus PRIA tõendi alusel õigesti lammaste arvu
(85), kuid määras vääralt lammaste müügiväärtuse. PRIA tõendist nähtuvalt liikusid kõik lambad karjast välja 01.07.2008, seega lähtus kohus hageja esitatud väljatrükki XXX talu lammaste 05.06.2012 müügikuulutusest aktsepteerides lammaste neli aasta hiljem kehtinud müügihinnast. Arvestades, et sellesse perioodi jääb ka Eesti üleminek eurole ja sellega kaasnenud hinnatõus, ei saa rääkida õiglasest hüvitisest. Kohus pidanuks andma pooltele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid või jätma lammaste eest hüvitise välja mõistmata. Kohtu käsitlus on ka üllatav, kuivõrd pooled ei ole lammaste erinevast soost ja vanusest tulenevatele hinnaerinevustele tuginenud. Kui kohus pidas vajalikuks sellele tugineda, oleks ta pidanud seda pooltega arutama ning andma võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. Kostja on tuginenud eluslamba maksumusele, millega kostja müüs lambad 01.07.2008 A.L.le ja mis oligi selleaegne lammaste tegelik müügihind, s.o 63 eurot (1000 krooni). Apellant palub ringkonnakohtul võtta asja juurde väljavõte 29.08.2008 Maalehes avaldatud müügikuulutusest, millest nähtub, et uttede ja jäärade müügihind oli
- a suvel 63,91 eurot (1000 krooni); 2) tuvastas kohus PRIA tõendi alusel, et nii
- kui
- a oli mesilasperesid
- Tarusid ja mesindusinventari ei ole kohus otsuses käsitlenud. Samuti ei ole kohus arvestanud tarude maksumuse kohta kostja poolt esitatud tõendit – 15.05.2008 Maalehes avaldatud müügikuulutust, millest nähtub, et uute värvimata mesipuude hind oli
- a kevadel 108,65 eurot (1700 krooni). Vaidlust ei olnud selles, et tarud ja inventar olid olemas ning hageja viis need koos mesilaperedega XXX ära. Mesilasperede arv oli kõikuv, ulatudes mõnedel aastatel 25–30-ni. Seetõttu oli tarude arv suurem kui 23, sest alati olid mõned tarud tagavaraks, apellant loeb nende arvuks 25 ja maksumuseks 2700 eurot (25 × 108). Mesindusinventari maksumuseks on kostja nimetanud 200 eurot, mis on pigem ala- kui ülehinnatud; 3) jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta kostja väite, et lambakari ja mesila on sarnaselt muu varaga poolte vahel hiljemalt
- a suvel ära jagatud ning seetõttu puudus alus ühisvara selles osas jagada. Hageja on kostjale ette heitnud, et kostja on lambad tema teadmata maha müünud ja saanud sellest tulu, mida hageja on käsitlenud oma õiguste rikkumisena. Sellisel juhul oleks kohus pidanud kohaldama alusetu rikastumise (VÕS § 1037) sätteid. Kohus tuvastas, et lambad võõrandati ja hageja jäi omandist ilma alates 01.07.2008, s.o ajast, kui loomi PRIA õiendi kohaselt kostja karjas enam ei olnud. Hageja käis pärast 01.07.2008 pidevalt nii üksi kui koos poolte noorema tütrega XXX, kus olid hoiul paljud tema asjad ja viimased mesilaspered, kust käidi metsas seeni ja marju korjamas ning külastati naabreid. Seega pidi hageja oma õiguste väidetavast rikkumisest (lammaste puudumisest) teada saama hiljemalt 4
- a jooksul. Hagiavaldus vara jagamiseks, milles hageja taotles lammaste eest hüvitist, esitati 21.02.2014, s.o pärast tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg-s 1 sätestatud 3aastase aegumistähtaja möödumist. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et asjas kuuluvad kohaldamisele alusetu rikastumise sätted, palub kostja lammaste eest hüvitise väljamõistmise nõudele kohaldada aegumist; 4) ei ole kohtuotsus põhjendatud ka osas, millega kohus jättis XXX kinnistu 1/5 mõttelise osa kostjale ja mõistis kostjalt hagejale välja rahalise hüvitise. Kohus oleks pidanud eelistama vastuhagis taotletud kaasomandi jagamise viisi, mis säilitab omandi ning koormab mõlemat poolt nende kaalukaid huve arvestades võimalikult vähem. Kohtu põhjendus, et kinnisasja mõttelise osa jätmisel kostjale ei teki tarvidust kinnistusraamatu kannete muutmiseks ega teki eraldi katastriüksusest uue kinnistu moodustamisega seotud kulusid, ei ole veenev, sest tegemist on ühekordsete ja mitte oluliselt suurte kulutustega võrreldes sellega, mida peab tegema kostja laenude võtmiseks, vara müügiks vms, et hagejale hüvitist maksta. Apellant ja tema pragune abikaasa on töövõimetuspensionärid ning apellandi ülalpidamisel on 7-aastane sügisel kooli minev laps, mistõttu hüvitise maksmine võib osutuda apellandile ülemäära koormavaks.
- J.P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) määratakse abikaasade ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga, vara väärtus aga jagamise aja seisuga. Vara jagamise aja seisuga on lambakarja hind 10 766,10 eurot (85 × 126,66). Sellest tulenevalt palub vastustaja jätta apellandi esitatud 29.08.2008 väljavõte asja juurde võtmata; 2) sõlmisid pooled abielu lahutamise ajal, s.o
- a septembris, kokkuleppe ühisvara jagamiseks, kuid kostja taganes kokkuleppest ühepoolselt, mistõttu ei saa lugeda jagamata vara poolte vahel jagatuks. Samuti ei saa nõustuda apellandi nõudega kohaldada lammaste osas TsÜS § 151 lg-t 1, kuna vastustaja lähtus poolte kokkuleppest; 3) ei saa nõustuda apellandi väitega, et kohus ei ole otsuses mesilastarusid ja mesindusinventari käsitlenud. Kuna PRIA dokumentidest ei selgu, mis kuupäeval PRIA ametnik kohal käis, ja inventariseerimisakti pole esitatud täies ulatuses, siis vastustaja ei vastuta kostja esitatud väärandmete eest. Abielulahutuse ajal oli XXX talus 10 mesilastaru, mitte
- Lähtudes esitatud tõenditest ja poolte ütlusest on kohus teinud kõik endast oleneva, et teha õiglane otsus küsimuses, mis puudutas mesilasi ja nende kasvatamiseks vajalikku inventari; 4) on XXX kinnistu abikaasade ühisvarasse kuuluv 1/5 mõttelist osa otstarbekas jätta apellandi omandisse, kes sellega saab kogu kinnisasja ainuomanikuks. Vastutaja külastab Eestit kakskolm korda aastas, mistõttu ta ei ole võimeline haldama kostja pakutud metsatükki. Apellant eksitab kohut sellega, et ta on töövõimetuspensionär. Apellant peab koos abikaasaga edukat kasutatud riiete kauplust. Apellandil on mitu kinnistut ja suur maja XXX, hiljuti soetas ta mitmehektarilise kinnistu XXX. Apellant pakkus maakohtus vastustajale jagamata vara eest rahalist hüvitist 9000 eurot ühe maksena sularahas. Seejärel müüsid pooled osa kinnisvarast, saades kumbki 12 500 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
- Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse ja võtab asja materjalide juurde väljavõtte 29.05.2008 Maalehe müügikuulutusest, mis tõendab ühisvarasse kuulunud lammaste väärtust. Asja materjalidest nähtuvalt vaidles kostja vastu hageja esitatud tõendile lammaste väärtuse kohta ning kinnitas, et lähtuda tuleb lammaste väärtusest
- a, mil need müüdi (s.o ühe lamba väärtus 1000 krooni ehk 63,91 eurot). 15.03.2016 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus ei ole selgitanud ega teinud kostjale ettepanekut tõendada lammaste väärtust nende müümise ajal
- a. Samas on kohus vaidlustatud otsuses rõhutanud, et kostja ei ole oma vastuväidet lammaste väärtuse kohta tõendanud ning seetõttu tuleb lammaste väärtuse kindlakstegemisel lähtuda hageja esitatud tõendist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus ühisvarasse kuuluvate lammaste väärtuse kindlakstegemisel TsMS §-s 392 sätestatud selgitamiskohustust ega andnud kostjale võimalust lammaste väärtust tõendada. Seetõttu on kostja eelmärgitud taotlus põhjendatud.
- TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse võtta asja materjalide juurde Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo tõendid J.P. ja G.P. osalise töövõimetuse kohta ning T.P. sünnitunnistuse koopia. Samuti jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta kostja poolt 02.09.2016 esitatud taotluse võtta asja materjalide juurde Tartu Maakohtu 26.09.2007 otsuse ja J.P. konto väljavõtte. TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud taotluse võtta asja materjalide juurde väljatrükki XXX OÜ Bkaardist, E.P. taotluse ning hageja ja kostja 26.09.2007 kokkuleppe ühisvara jagamise kohta.
- Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas esitas apellatsioonkaebuse kostja ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust lähtudes üksnes kostja apellatsioonkaebuse põhjendustest.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja ühisvarast enamsaadu arvel rahaline hüvitis 11 180,57 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3.2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja ühisvarast enamsaadu arvel rahalise hüvitise 7164,23 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
- Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus on määranud ebaõigesti poolte ühisvarasse kuulunud lammaste väärtuse. Maakohus on PRIA 05.01.2012 tõendi alusel õigesti tuvastanud, et 01.07.2008 seisuga kostjal enam lambaid ei olnud, kuna 61 lammast oli liikunud karjast välja, ülejäänud hukkunud või tapetud. Õige on ka see maakohtu seisukoht, et omandist ilma jäänud abikaasale tuleb tagada õiglane hüvitis omandi kaotuse eest ning hüvitise suurus tuleb kindlaks määrata võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Eelneva alusel on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et hageja jäi ilma omandist lammastele hiljemalt 01.07.
- Kostja esitatud tõendi (väljavõte Maalehe 29.05.2008 müügikuulutusest) kohaselt oli uttede ja jäärade müügihind
- a suvel 63,91 eurot (1000 krooni). Samuti on kostja tuginenud menetluse käigus sellele, et 01.07.2008 müüs ta ühisvarasse kuulunud lambad A.L.ile ja ühe lamba hinnaks oli 63,91 eurot (1000 krooni). Seda kostja väidet kinnitab jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-28053 (vt KIS-i andmebaas). Sellest tulenevalt on maakohus lammaste väärtuse kindlakstegemisel lähtunud põhjendamatult hageja esitatud
- a müügikuulutusest. 6 Lähtudes ühe lamba hinnast 63,91 eurot, on ühisvarasse kuulunud 85 lamba väärtuseks kokku 5432,35 eurot (85x63,91). Siinkohal on õige kostja väide apellatsioonkaebuses, mille kohaselt ei tuginenud maakohtu menetluses kumbki pool lammaste erinevast soost ja vanusest tulenevatele võimalikele hinnaerinevustele.
- Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte ühisvarasse kuulunud 23 mesilaspere väärtus oli 2498,95 eurot. Samas on maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et lisaks mesilasperedele kuulus ühisvara koosseisu ka mesitarud ja mesindusinventar. Apellatsioonkaebus on nimetatud osas põhjendatud. Kostja on nimetatud asjaoludele 28.04.2014 seisukohas (I kd, tl 44-46) tuginenud ning esitanud tõendid mesilasperede ja mesitarude väärtuse kohta. Vastuses kostja 28.04.2014 seisukohale (I kd, tl 95-97) ei ole hageja mesilasperede, mesitarude ja mesindusinventari väärtuse kohta vastuväidet esitanud. 14.10.2015 seisukohas (I kd, tl 154-157) on hageja nõustunud kostja esitatud mesilasperede ja mesitarude väärtustega ja esitanud vastuväite üksnes mesilasperede ja mesitarude arvu suhtes. Mesindusinventari olemasolu ja selle väärtuse kohta ei ole hageja vastuväidet esitanud. Väljavõte Maalehe 15.05.2008 müügikuulutusest (I kd, tl 73) tõendab, et ühe värvimata mesipuu müügihind on 1700 krooni (108,65 eurot). Kuna hageja ei ole vaidlustanud muu mesindusinventari väärtust 200 eurot, siis lähtub ringkonnakohus kostja nimetatud väärtusest. Eeltoodu alusel tuleb poolte ühisvarasse arvata lisaks 23 mesilasperele väärtusega 2498,95 eurot ka 23 mesitaru väärtusega 2498,95 eurot (23x108,65) ja mesindusinventar väärtusega 200 eurot. Kokku moodustab mesilasperede, mesitarude ja mesindusinventari väärtus 5197,90 eurot (2498,95+2498,95+200).
- PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Riigikohus on mitmes lahendis märkinud (vt lahend nr 3-2-1-61-12, lahend nr 3-2-1-45-06), et kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on vaidlustatud otsuses kaalunud igakülgselt mõlema endise abikaasa huve (maakohtu otsuse p-d 10-11) ning lähtudes muu hulgas õiglusest, otsustanud jätta ühisvarasse kuuluva 1/5 mõttelise osa XXX kinnistust kostjale. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole seejuures diskretsioonipiiridest väljunud. Seetõttu puudub ka alus maakohtu otsuse tühistamiseks ja selles osas apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Ainuüksi see, et kostja ei nõustu maakohtu põhjendustega, ei tähenda seda, et maakohus on ebaõiglaselt ja poolte huve kaalumata jätnud 1/5 mõttelist osa XXX kinnistust kostja omandisse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et XXX kinnistu tervikuna kostja omandisse jätmine on põhjendatud ja kaalutletud ning kostja vastuhagi rahuldamiseks ei anna alust ka kostja väidetav raske varaline seisund. Apellatsioonkaebuses viidatud kinnistu rentimise või müümise võimalus on ka kostjal endal.
- Kostja tuginemine alusetu rikastumise sätetele ja aegumisele ei ole asjakohane ning ringkonnakohus jätab apellandi need apellatsioonkaebuses esitatud väited tähelepanuta.
- Kostja omandisse jäid varaühisuse lõppemisel XXX kinnistu mõtteline osa väärtusega 14 094 eurot ja 85 lambast koosnev kari väärtusega 5432,35 eurot ning hageja omandisse 23 mesilasperet koos tarude ja mesindusinventariga kokku väärtuses 5197,90 eurot. Eelnimetatud vara väärtus on kokku 24 724,25 eurot ning ½ sellest 12 362,13 eurot. 7 Kuna kostjale jäi ühisvara 19 526,35 euro väärtuses ja hagejale 5197,90 euro väärtuses, siis peab kostja hüvitama hagejale enamsaadu arvelt 7164,23 eurot (19 526,355197,90=14 328,45/2).
- Ringkonnakohus jätab sarnaselt maakohtuga ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja