2-14-8205/46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-14-8205 Tsiviilasi J.P. hagi J.P. vastu ja J.P. vastuhagi J.P. vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend 3500 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.P.i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja/vastuhagi hageja): J.P. (ik: XXXXXXXXX), esindaja advokaat Eve Laine Vastustaja (hageja/vastuhagi kostja): J.P. (ik: XXXXXXXXX), esindaja Vladimir Kolga esindajad Tartu Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus osaliselt, s.o osas, millega maakohus mõistis J.P.ilt J.P.i kasuks välja ühisvarast enamsaadu arvel rahalise hüvitise 11 180,57 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3.2). 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista J.P.ilt J.P.i kasuks välja ühisvarast enamsaadu arvel rahaline hüvitis 7164,23 eurot. 3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 4.1. Rahuldada J.P.i hagi J.P.i vastu ühisvara jagamiseks osaliselt ning jätta J.P.i vastuhagi J.P.i vastu ühisvara jagamiseks rahuldamata. 4.2. Jagada J.P.i ja J.P.i ühisvara järgmiselt: 4.3.Jätta J.P.i omandisse 1/5 mõttelist osa kinnistust XXX suurusega 4,86 hektarit (registriosa nr XXX, kinnistu suurus 24,3 hektarit). 4.4. Välja mõista J.P.ilt J.P.i kasuks ühisvarast enamsaadu arvel rahaline hüvitis 7164,23 eurot. 4.5. Kohtuotsusega väljamõistetud 7164,23 eurot peab J.P. tasuma hiljemalt kohtuotsuse jõustumise päeval J.P.i arvelduskontole nr XXXXXXXXX või andma üle sularahas. 5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus J.P.i ja J.P.i endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. J.P. (edaspidi hageja) esitas 21.02.2014 maakohtule hagiavalduse J.P.i (edaspidi kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Poolte abielu sõlmiti XX.09.1989 ja lahutati XX.09.2007. Menetluse käigus jäi hageja nõudeks jagada abielusuhete lõppemisel 2007. a sügisel kostja valdusesse jäänud ja kostja poolt võõrandatud 85 lambast koosnenud lambakari väärtusega 12 750 eurot (ühe lamba väärtus 150 eurot) ning XXX kinnistu 1/5 mõttelist osa (4,86

1. ha)väärtusega 14 094 eurot. Ülejäänud ühisvara on hageja arvates poolte vahel jagatud. Hageja palus jätta kinnisasja 1/5 mõtteline osa kostjale ja mõista kostjalt hageja kasuks ühisvara arvelt välja rahaline hüvitis 13 422 eurot. 2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. 26.08.2015 esitas kostja vastuhagi, milles palus XXX kinnistu 1/5 mõtteline osa jagada selliselt, et hageja ainuomandisse jääks 3,1 ha suurune lahustükk ja kostja ainuomandisse 21,2 ha suurune maatükk, tuvastada poolte nõusolekud vastavate õigusmuudatuste tegemiseks kinnistusregistris ning mõista hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud vara eest hüvitis 1943 eurot. Kostja hinnangul lõppesid poolte abielusuhted 2006. a suvel, kui hageja kolis välja poolte elukohast XXXXXXXXX. Abielusuhete lõppemise ajal oli talus 70 lammast, lamba väärtuseks abielusuhete lõppemise ajal tuleb lugeda 1000 krooni (63,91 eurot). Ühisvara hulka kuulusid ka mesilaspered koos inventariga, millised jäid kooselu lõppedes hagejale. Mesilaspere tolleaegseks turuhinnaks oli 1700 krooni (ca 109 eurot) ja taru hinnaks 1000 krooni (ca 63 eurot), seega 25 mesilaspere koos tarudega väärtus oli umbes 4300 eurot, millele 2 lisandub inventari väärtus 200 eurot. Kostja leidis, et kuna mesilased jäid hagejale ja lambad kostjale ning nende väärtused on ligilähedaselt võrdsed, tuleb ka mesilased ja lambad koos inventariga lugeda jagatuks. Kostja nõustus, et XXX kinnistu 1/5 mõttelise osa (4,86
2. ha)väärtus on 14 094 eurot. Hagejale jääva 3,1 ha väärtus on 8990 eurot, seega tuleks mõista hagejalt kostja kasuks välja 1943 eurot. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 4. aprilli 2016 otsusega J.P.i hagi osaliselt ja jättis J.P.i vastuhagi rahuldamata. Maakohus jagas J.P.i ja J.P.i ühisvara järgmiselt: - jätta J.P.i omandisse 1/5 mõttelist osa, pindalaga 4,86 ha, XXX kinnisasjast, registriosa nr XXX, asukohaga XXXXXXXXX, kogupindalaga 24,3 ha; - mõista J.P.ilt J.P.i kasuks välja ühisvarast enamsaadu arvel rahaline hüvitis 11 180,57 eurot. Väljamõistetud rahasumma tuleb hiljemalt kohtuotsuse jõustumise päeval tasuda J.P.i kontole nr XXXXXXXXX või anda üle sularahas. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb abielusuhete ja seega ka varaühisuse suhte lõppemise ajaks lugeda 2007. a septembrikuu, kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja lahkus poolte elukohast juba 2006. a. Seega tuleb abikaasade ühisvarana käsitleda vara, mille pooled olid omandanud kuni 2007. a septembrini. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tõendist (tl 119) nähtub, et kostja karjas oli 01.07.2007 seisuga 85 lammast ja 01.07.2008 seisuga enam lambaid ei olnud. Seega tuleb ühisvara hulka arvata 85 lammast, mis jäid abielusuhete lõppemise ajal kostja valdusesse. Hageja on esitanud väljatrüki XXX talu lammaste müügikuulutusest 05.06.2012, millest nähtub, et täiskasvanud ristandlamba müügihind on 150 eurot ja puhtatõulise lamba müügihind 190 eurot, ristandtallede hind on 90 eurot ja aastaste ristanduttede hind 140 eurot. Kostja kinnitas, et tema karjas olid ristandlambad. Asjaolu kohta, et ühe lamba hind oli 2007. a 1000 krooni (63 eurot), nagu väidab kostja, ei ole tõendeid esitatud. Eeldades, et lambakari ei koosne ainult täiskasvanud lammastest, vaid karjas on ka noori uttesid ja tallesid, arvestas kohus ühe lamba keskmiseks hinnaks 126,66 eurot [(150 + 140 + 90) ÷ 3]. Seega kogu karja hind oli varasuhte lõppemise ajal 10 766,10 eurot (85 × 126,66) eurot. Riigikohus on leidnud (3-2-1-15-06), et omandist ilma jäänud abikaasale tuleb tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglase hüvitise maksmine on võimalik juhul, kui omandi väärtus on määratud kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et lambad jäid abielusuhete lõppemise järgselt kostja valdusesse ja hageja on omandist ilma jäänud alates ajast, kui lambad kostja karjast välja liikusid või tapeti. Mesilasperede arv XXX talus oli 2006. ja 2007. a vastavalt PRIA tõendile (tl 184) 23. Hageja ei ole tõendanud, et mesilaspered olid tema lahusvara. Mesilaspere hind oli 2008. a tulenevalt Maalehes avaldatud müügikuulutustest 1700 krooni (108,65 eurot). Seega ühisvara hulka kuulunud mesilasperede hind oli kokku 2498,95 eurot. Mesilaspered jäid abielusuhete lõppedes hageja valdusesse. Kostja ei saanud nimetatud vara üle enam omaniku õigusi teostada, mis tähendab, et kostja tuleb lugeda samast ajast ka omandist ilma jäänuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Kohus leidis, et XXX kinnistu abikaasade ühisvarasse kuuluv 1/5 mõttelist osa on otstarbekas jätta kostjale, kes sellega saab kogu kinnisasja ainuomanikuks. XXX kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud ainult kostja. Ühisvarasse kuuluva kinnisasja mõttelise osa jätmisel kostjale ei teki vajadust kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Eraldiseisvast katastriüksusest 3 uue kinnistu moodustamine ja selle andmine hagejale ei ole põhjendatud ka seetõttu, et hageja ei ela Eestis ning lisaks on uue kinnisasja moodustamine seotud lisakulutustega. Seega jääb kostja omandisse XXX kinnisasja mõtteline osa väärtusega 14 094 eurot ja kostja omandisse jäi varaühisuse lõppemisel 85 lambast koosnev kari, mille väärtus oli 10 766,10 eurot, ning hagejale jäi 23 taru mesilasi, väärtusega 2498,95 eurot. Eelnimetatud vara väärtus on 27 359,05 eurot ja kummagi poole osa moodustab 13 679,52 eurot. Arvestades nimetatud summast maha hagejale jäänud mesilaste väärtuse, on hageja osa kostja osast väiksem 11 180,57 euro võrra, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. J.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 4. aprilli 2016 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada J.P.i vastuhagi ja jätta J.P.i hagi rahuldamata. Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuvastas kohus PRIA tõendi alusel õigesti lammaste arvu