Lõplikuks karistuseks mõista Igor Smirnovile 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Igor Smirnovi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 16.04.2016.a. - 17.04.2016.a., s.o kokku 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust alates 21.08.2016.a. Igor Smirnovilt mõisteti välja kriminaalmenetluse kulud järgmiselt: • II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot. • Riigi poolt määratud kaitsja töötasu summas 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot.
lg 3 alusel menetluskulud summas 837 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub igakuiselt tasumisele mitte vähem kui 69,75 eurot. Igor Smirnov mõisteti süüdi selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud vargusi, uuesti 16.04.2016 kella 21.44 ajal Tallinnas XXX asuvas XXX kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe paki Rannamõisa broilerifileed maksumusega 2.68 eurot, mille peitis müügisaalis endale püstesse ning möödus kassaderivist jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid peeti koheselt kinni turvatöötaja poolt. Kaup rikutud, kuid tagastatud kauplusele. APELLATSIOONI SISU: Süüdistatav vaidlustab maakohtu otsust menetluskulude osas ja leiab, et temalt, kui invaliidilt tulnuks menetluskulud osaliselt välja mõista ja osa riigi kanda jätta. Veel märgib apellant, et ta oli kuni kohtuni vabaduses ja ainult tema sotsiaaltöötajate bürokraatliku kirjaoskamatuse tõttu tekkis olukord, kus ta võeti kohtus Vahi alla ja talle mõisteti reaalne vangistus. Ta ei ole kohtumenetluses kõrvale hoidunud. Elas teisel aadressil, kuid keegi sotsiaalmajast ei teatanud temale sellest, et tema nimele on saabunud kohtukutse. Nüüd jääb ta jälle elukohast ilma. Ka pidi ta minema haiglasse, sest vajalik on jala osaline amputatsioon. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsiooni on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt 2 põhjendamatu
lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus
lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni
lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-12009). Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistus ja menetluskulude väljamõistmine. Karistuse osas märgib kohtukolleegium järgmist. Nimelt, süüdistatav on arusaamal, et siis, kui ta oleks kohtuotsuse tegemise ajal vabaduses olnud, oleks tema karistus olnud tingimuslik. Tõkendi muutmises süüdistab aga sotsiaaltöötajaid, kes teadsid, et ta elab tegelikult minitsipaalmajas Vilde tee 94, kuid ei teinud midagi selleks, et kohtukutse temani jõuaks. Kohtukolleegium selgitab, et kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi liigi järgi ei ole õige ennustada eesootavat karistust ja kindlasti ei ole välistatud, et isikule, kes kuni kohtuni oli vabaduses, mõistetakse karistuseks reaalne vangistus. Arvestades süüdistatava isikut, tema suhtumist õiguskorda, seda et ta jätkab varastamist ka peale seda, kui on reaalselt ära kandnud samaliigiliste kuritegude eest mõistetud reaalsed vangistused, et ta tarvitab narkootikume (väärteoasi käesoleval ajal apellatsioonimenetluses), on tõenäosus, et reaalne vangistus on tema puhul möödapääsmatu, suur. Käesolevaks ajaks on sisuliselt ära langenud vaudlus karistuse liigi ja määra osas. 5 päeva pärast saab süüdistataval vangistus kantud. Vastavalt
See asjaolu oli teada ka süüdistatavale. Otsustamaks, kas süüdistatava puhul on põhjendatud alus
prg. 180 lg 3 kohaldamiseks jättes osa menetluskuludest riigi kanda, märgib kohtukolleegium esmalt seda, et tegemist on minimaalsete kuludega, mis sedaliiki kriminaalmenetlusega kaasnevad. Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole maakohtus süüdistatava maksevõimetuse tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit ega taotlenud ka kohtult nende väljanõudmist. Maakohtus ei tõstatanud ei süüdistatav ega ka tema kaitsja üldse küsimust menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Riigikohus on oma määruses 3-1-1105-12 p.-s 7 selgelt väljendanud oma seisukoha arutatavas küsimuses ja kuna tegemist on kriminaalmenetluse seaduse kohaldamisel tõusetunud küsimusega, on Riigikohtu seisukoht selles osas ka kriminaalmenetlusõiguse allikaks ning sellest peaks juhinduma ka advokaadist kaitsjad. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et 3 seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu (
Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
§-st 326 lg 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.