Obsah (6)

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-100800 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2016.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Korteriühistu Ahtme Maleva 10 hag

) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.

§ 5

lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja 2 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 1 lg 1 järgi on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Hageja on esitatud nõude tõendamiseks tõendi korteri 30 (kostja korter) arvestuste/võlgnevuste kohta (tl 23), kostjale esitatud arved (tl 24-46). Kostja on oma vastuväidete kinnitamiseks esitanud korteriomandi müügilepingu (25.02.2013) (tl 72-80), võlgnevuse tasumise kokkuleppe (tl 81) ning hageja võlgnevuse tõendi seisuga 01.02.2013 koos jaanuarikuu 2013 arvega (tl 82-83).
Kostja väidab, et korteri ostu-müügilepingust tuleneva kohustuse 5211,45 on ta täitnud. Hageja esitatud arvestusest nähtub, et kostja ongi tasunud võlgnevusest märtsis 4211,45 eurot ning aprillis koos märtsi arvega 1162,85 eurot (tl 23). Selles osas vaidlust ei ole. Kostja väidab, et ei kohustunud eelmise omaniku varasemat võlga nt 2013.a veebruari eest

(3)KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Isegi kui korteriomandi ostu-müügilepingu p 4.3 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et veebruari 2013.a maksed tasub müüja, on korteriühistu ees kohustatud isik KÜS § 7 lg 3 sätestatu kohaselt korteri omandaja (käesoleval juhul kostja V. B.). Veebruari 2013 eest on esitatud kommunaalteenuste eest arve summas 184,09 eurot (tl 24). Kohus osundab, et kohtule esitatud kostja võla arvestusest tulenevalt on perioodil märts 2013 – aprill 2016.a kostja V. B. tasunud hagejale vähem arvestatust 253, 77 eurot (tl 23). Eeltoodust tulenevalt on väär kostja väide, et hageja nõutud võlgnevus koosneb eelmise korteriomaniku täitmata jäetud kohustustest.

KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistu Ahtme maleva 10 põhikirja p 3.2.11 järgi on viivise suurus 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest. 4 Kohus arvestab võlgnevuselt viivist arvestatuna iga kuu (alates mai 2013 kuni märts 2016) tasumata summast x 0,07 % / 100 ja korrutatuna viivitatud päevade arvuga. Ajavahemiku mai 2013 kuni märts 2016 eest on viivis hooldustasu võlalt 5,60 eurot.
Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 353,73 eurot + viivis 5,60 eurot, millele lisanduvad viivised 0,07% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
Hagihinda arvestades lahendas kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus 13.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks, kui kulude kindlaksmääramine ei takista otsuse tegemist (

§ 174lg 2).

Vastavalt

§ 162

lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti; lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja kanda. 14. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 292 eurot, millest 100 eurot on menetluses tasutud riigilõiv ja 192 eurot õigusabikulu (koos käibemaksuga). Tulenevalt

§ 175

lg 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud kulude hüvitamist taotlenud poole vastaspoolelt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja märgib, et õigusabitasu kujuneb: õigusabitasu materjalidega tutvumise, hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamine 2 tundi tunnitasuga 80 eurot, mis teeb kokku 160 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Õigusabitasu koos käibemaksuga on 192 eurot (õigusabiarve, maksekorraldus). Riigikohus on lahendis 3-1-1-66-12 (p 16) asunud seisukohale, et õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks võib lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esindaja tunnitasu 80 eurot, millele lisandub käibemaks, seega mõistliku suurusega. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane. 15. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.