) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.
lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.
lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Osaühing NARVACOM esitas Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palus välja kuulutada enda pankroti. Võlgnik esitas 06.10.2016 taotluse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks, kuivõrd on leidnud vahendeid majandustegevusega jätkamiseks. Kohus leiab, et pankrotiavalduse tagasivõtmine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb pankrotiavalduse tagasivõtmine vastu võtta ja pankrotiavaldus jätta läbivaatamata
lg 1 p 2 alusel.
lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. 2
lg-le 2 tühistab kohus hagi tagamise abinõu, mille kohaselt määrati kanda vararegistrisse OÜ Narvacom vara käsutamise keelumärked ning arestida OÜ Narvacom varasse kuuluvad rahalised vahendid krediidiasutustes. Vastavalt
lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. MENETLUSKULUD
alusel jäävad antud asja menetluskulud avalduse esitaja võlgniku kanda, seejuures ka ajutise halduri tasu ning kulud. Ly Müürsoo on kohtule esitanud võlgniku ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 4 tundi (tunnitasuga 85 eurot). Ajutine haldur on teinud päringud Maanteeametile, Maksu-ja Tolliametile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning krediidiasutustele (kokku 12 dokumenti). Samuti on ajutine haldur suhelnud võlgniku seadusliku esindaja ja lepingulise esindajaga e-kirjade ja telefoni teel. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 340 eurot, millele lisandub käibemaks 68 eurot, kokku 408 eurot Sentite M.K. OÜ kasuks. PankrS § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. /Digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.