← Eesti

1-12-9057/61

Obsah (5)§ 184§ 69§ 65§ 68§ 871

Kriminaalasi nr 1-12-9057 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2016 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina) Kriminaalasja number 1-12-9057 Täitmiskoht

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust.

§ 69

lg 6, 7 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud raskemat Harju Maakohtu 15.05.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuu 23 päeva võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks liitkaristusena tähtajalise vangistuse 4 aastat 3 kuud 23 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 03.07.2012.a. kohtuotsus jõustus 08.03.2013.a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 03.07.2012 ja lõpeb 26.10.2016. 1

(3)10.08.2016 edastas Tallinna Vangla Harju Maakohtule kinnipeetava isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kuna kinnipeetav paigutati 26.09.2016.a Maardu avavanglast edasiseks karistuse kandmise jätkamiseks Tartu Vanglasse, siis edastati asi lahendamiseks Tartu Maakohtusse. Asja menetleva kohtunikuni jõudis materjal 04.10.
  1. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla ei toeta Andrei Rootalule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 14.10.
  2. Andrei Rootalu avaldas, et ta ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli vastu kui kohus peab vajalikuks seda talle kohaldada. Ta selgitas, et hetkel tal elukoht puudub, kuid vabanemisfondis on piisavalt vahendeid, et elamispind üürida. Samuti planeerib ta kohe tööle asuda samasse ettevõttesse, kus töötas ka avavanglas olles. Vangistuse ajal on ta õppinud ka tegevusi, kuidas ohjeldada soovi narkootikume tarvitada. Prokuröri hinnangul on käesoleval juhul täidetud formaalsed eeldused Andrei Rootalu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Samas leidis prokurör, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole mõistlik. Andrei Rootalu on osalenud vangistuse ajal tööhõives ja aktiivselt tegelenud sõltuvusega seotud rehabilitatsiooniga. Kinnipeetaval on reaalsed plaanid ja ka võimalused enda elu vabanemise järel korraldada – vabanemisfondis piisavad vahendid elukoha üürimiseks ja otsitud võimalus kohe tööle asuda. Vabaduses uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul on 36%, kuid vaatamata sellele ei toeta vangla karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samas esineb teatav retsidiivsuse risk enamikel isikutel, kes on kuriteo toime pannud, kuid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks peavad olema erandlikud asjaolud. Prokurör leidis, et selliseid erandlikke asjaolusid Andrei Rootalu puhul ei esine ja oli arvamusel, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Andrei Rootalu ja prokuröri, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Andrei Rootalu kannab praegu Harju Maakohtu 14.11.2012. a kohtuotsusega

§ 184lg 2 p 2 mõistetud 4 aasta 3 kuud 23 päeva pikkus vangistust.

Enne seda on teda kahel korral karistatud enam kui 1 aasta pikkuse vangistusega. Seega on täidetud formaalsed alused Aleksei Rootalu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Andrei Rootalu on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab Andrei Rootalu suures koguses narkootilise aine 2

(3)ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on teda karistatud väga erinevate kuritegude toimepanemise, s.h mõrva, röövimise, süstemaatiliste varguste ja ka narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Viimasel ajal on kuritegude toimepanemist soodustanud teguriks valdavalt olnud sõltuvus narkootilistest ainetest ning eesmärgiks materiaalse kasu saamine. Andrei Rootalu on uimasteid tarvitanud pikka aega ning tema motivatsioon sõltuvustest vabaneda on olnud kõikuv. Käesoleva vangistuse ajal on Andrei Rootalu aktiivselt võtnud osa erinevatest rehabilitatsiooniprogrammidest, on osalenud sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, õppinud riigikeelt. Risk narkootikumide tarvitamiseks ja seeläbi ka uute kuritegude toimepanemiseks siiski püsib, kuid kohtuistungil selgitatu põhjal saab teha järelduse, et Andrei Rootalu teadvustab enda probleeme ja annab aru oma tegevuse võimalikest tagajärgedest ning on omandanud ka esmased oskused kuidas sõltuvust kontrolli all hoida. Kinnipeetava isiklikust toimikust on näha, et Andrei Rootalu on töötanud majandusabitöödel ning talle on võimaldatud enam kui aasta jooksul töötada järelevalveta väljaspool vanglat, seega on süüdimõistetul säilinud tööharjumus. Väljaspool vanglat viibides kinnipeetav rikkumisi toime ei ole pannud. Kohus leiab, et kuigi esinevad asjaolud, mis võiksid tingida Aleksei Rootalu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei ole see siiski piisavalt põhjendatud ja vältimatult vajalik. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kohtu hinnangul on Andrei Rootalu tegelenud enda probleemidega, käitunud enamjaolt korrektselt ja tõenäosus, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist, on suhteliselt madal. Vanglas läbitud kuriteoriske maandavad rehabiliteerivad tegevused ja narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine võiksid aidata Andrei Rootalul edasiselt jätkata õiguskuulekalt. Pärast karistuse ärakandmist Andrei Rootalul puudub kindel elukoht, kuid vanglas on talle selgitatud, et võimalus on üürida elupinda (vabanemisfondis on selleks olemas esialgu piisavalt vahendeid). Samuti on väljastatud info sotsiaalpindade kohta. Andrei Rootalut on lubanud vabaduses vastavalt võimalustele toetada ka õde. Lisaks on tal olemas kokkulepe ka tööandjaga, kelle juurde soovib kohe vabanemise järgselt tööle asuda, vastavad oskused on olemas. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et Andrei Rootalu suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.