Obsah (6)

§ 657§ 654§ 163§ 174§ 50§ 53

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-

§ 657

lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada, so kahjuhüvitise 239,20 euro väljamõistmise, menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

1. Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldused põhinevad kohtu ette toodud asjaoludel ja tõenditel, need on loogilised, jälgitavad ning ei sisalda vastuolusid. Maakohus tuvastas õigesti, et pooled sõlmisid
2. a oktoobrikuus Saku Suurhallis toimunud ratsaspordi võistluse käigus suulise elektriseadme kasutamise lepingu. Lepingu osapoolte tuvastamisel on oluline asjaolu, kes tegelikult lepingu sõlmis, lepingu alusel saadut kasutas ja selle eest ka tasus. Asjaolu, et võistlusel osales hageja seadusliku esindaja alaealine tütar ET, ei muuda tütart lepingu pooleks. Võistlusjuhend ei oma pooltevahelise õigussuhte ja kostja vastutuse kindlakstegemisel tähtsust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja

§ 654lg 6 alusel maakohtu põhjendusi selles osas ei korda.

1. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleks sõlminud lepingu võistlusjuhendi alusel ja see oleks olnud kokkuleppe osa. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et ET oleks 6 andnud nõustumuse kostja pakkumusele ja hageja seaduslik esindaja TT oleks sõlminud lepingu oma lapse ET seadusliku esindajana, nagu kostja leiab.
2. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja rikkus lepingut sellega, et andis hageja kasutusse vigase elektriseadme, mille tõttu tekkis ülepinge ja hagejale tekkis kahju. Kohus tuvastas õigesti ka põhjusliku seose rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud ja otsuses on märgitud, milliste tõendite alusel kohus oma järeldused tegi. Ka selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Muu hulgas hindas maakohus õigesti tunnistaja AT ütlusi. Asjaolu, et tunnistaja on veterinaararst, ei tähenda seda, et ta ei võiks anda ütlusi selle kohta, mida ta sündmuskohal vahetult nägi ja tajus, sh seda, et tema juuresolekul mõõtis elektrik pinge 400V (see oleks pidanud olema 230V) ja elektrik võttis seadme kaasa, öeldes, et see on vigane. Tunnistaja usaldusväärsuses puudub alus kahelda, sest tegemist on isikuga, kes ei ole pooltega seotud ja kellel ei ole huvi asja lahendamise tulemuse vastu.
3. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis hindamata 28.03.2016 Cramo e-kirja (II kd lk 63), millest nähtub, et seadmed olid tagastamise ajal töökorras. Ringkonnakohus saab selle puuduse kõrvaldada ja tõendit ise hinnata. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda eelnimetatud e-kiri seda, et hageja kasutusse antud seade oli selle kasutamise ajal töökorras, nagu kostja ekslikult leiab. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et seade oli vigane ja elektrik võttis selle kaasa. Seega ei ole välistatud, et seadet parandati enne selle tagastamist.
4. Ebaõige on kostja väide, nagu oleks tunnistaja kinnitanud, et ühe elektriseadme taha oli ühendatud mitu autot. Tunnistaja kirjeldas, et tavaliselt on need seadmed sellised, et voolu saab võtta mitu autot. Seda, et antud juhul oli peale hageja auto seadmega ühendatud veel teisi autosid, tunnistaja ei kinnitanud ja seda ei kinnita ka muud tõendid. Seetõttu ei oma tähtsust kostja väide, et teised autojuhid ei pöördunud võistluste korraldajate poole kahjunõudega.
5. Hageja on tõendanud, et tema sõiduki seadmed said kahjustusi just ülepinge tõttu. Dynawatt Power Systems OY arvelt nr 1801 nähtub, et viga on tingitud asjaolust, et 230 V välissisend ühendati kahe faasi vahele (400V) – I kd lk 14). MK Caravan Huolto arvele nr 4630 on märgitud, et konditsioneer on saanud ülepinget (t lk 19). Suomen Vanuosa OY arvest ja selle selgitusest järeldub, et tehti õhukonditsioneeri vahetus ja tegemist on ülepinge kahjuga (I kd lk 23, 126). Arvetel on märgitud, et remonditud on sõidukit Mercedes Benz (Actros) mudel 6x26000, valmistajatehase tähisega WDB9302081L395344, registreerimisnumbriga EEI-552, mis kuulub hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et hageja parkis teistsuguste tähiste ja registreerimisnumbriga auto Saku Suurhalli juurde ja remonttöid on tehtud kellegi teise, mitte hageja autole. Kuna on tõendatud, et ka õhukonditsioneeri rikke põhjustas ülepinge, on ka see seostatav vaidlusaluse juhtumiga olenemata sellest, et see kahjustus avastati alles 2015.a. Hageja on veenvalt põhistanud, miks konditsioneeri kahjustust varem ei avastatud (talveperioodil sõiduki õhukonditsioneeri ei kasutatud). Paljasõnalised ja oletuslikud on kostja väited, et kahju võis tekkida lühisest auto elektrisüsteemis. Kostja ei osanud ringkonnakohtu istungil selgitada, mil viisil võib lühis auto elektrisüsteemis põhjustada ülepinge elektriseadmes, mis ei ole seotud auto elektrisüsteemiga.
6. Põhjendatud on aga apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole tõendanud laadijate ja sirgendajate olemasolu autos ning nendele tekkinud kahjustusi. Ainuüksi sellest, et hageja ostis uued laadijad ja sirgendajad, hagi rahuldamiseks selles osas ei piisa. Seega tuleb hagi jätta 239,20 euro suuruses osas rahuldamata. 7 Menetluskulude jaotus
7. Apellatsioonkaebuse ja hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 163

lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 5% ulatuses hageja kanda ja 95% ulatuses kostja kanda. 44.

§ 174

lg-te 3 ja 5 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks maakohus

§ 174

lg-s 4 sätestatud korras, so pärast kohtuotsuse jõustumist (vt Riigikohtu 20.04.2016 lahendis nr 3-2-1-142-15 p-des 21 ja 22 märgitud seisukohti). Taotluse lahendamine

1. Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse 13.09.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluses palus kostja muuta esindaja vastust kohtu küsimusele ja asendada lause „Kui võistlejad on alaealised, siis on leping ikkagi sõlmitud võistlejaga“ lausega „Kui võistlejad on alaealised, siis on leping sõlmitud lapsevanema kui eestkostjaga“. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu, märkides, et kohtuistungi protokoll kajastab õigesti kohtuistungil menetlusosaliste esindajate poolt öeldut.
2. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata.

§ 50

lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

§ 53

lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist. 47. Ringkonnakohus leiab, et protokollis kajastatud kostja esindaja vastus kohtu küsimusele on selline, nagu esindaja selle esitas. Seega kajastab protokoll istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitud lausete või sõnadega, milliseid ta kohtuistungil ei esitanud. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 8