1-16-6766/7

(14230101033)Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Prokurör Eve Soostar Kriminaalasi Mati XXXXi süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Mati XXXX, isikukood: XXXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus: töökoht puudub, õpib XXXX; karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, üks kehtiv väärteokaristus Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS-i §-st 2742 lg 1, 2, kohus määras:

1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 1-16-6766 Mati XXXXi süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi seoses menetluse mõistliku tähtaja möödumisega.
2. Teavitada käesolevast määrusest Harju Maakohtu esimeest. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai või pidi teada saama vaidlustatavast kohtumäärusest. ASJAOLUD Mati XXXXit süüdistatakse KarS § 216 lg 1 järgi selles, et tema tema ajavahemikul 13.09.2013 kuni 08.01.2014, elades aadressil XXXX, Tallinn asuvas majas, kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, nimelt tegi omavoliliselt võrguühenduse, ühendades XXXX, Tallinnas tarbimiskohta toitva kaabli samal mastil asuva XXXX, Tallinnas elektrikilbis XXXX tarbimiskoha toiteahelasse ja kasutas sel viisil elektrienergiat, omamata seaduslikku õigust elektri tarbimiseks. Oma tegevusega põhjustas ta Elektrilevi OÜ-le varalist kahju summas 411,78 eurot. Süüdistusakt on edastatud Harju Maakohtule 09.08.2016.a. Eelistungid nimetatud asjas toimusid 19.09.2016 ja 26.09.
3. Eelistungil jäi kaitsja seisukohale, et mõistlik menetlustähtaeg on möödunud – kaks ja pool aastat ei viidud läbi menetlustoiminguid. Kaitsja märkis, et Riigiprokuratuur tühistas Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, millest Mati XXXXit ei teavitatud, menetlustoiminguid ei teostatud ning toimik seisis menetleja sahtlis. Kuigi Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrust ei ole kohustuslik süüdistatavale saata, oleks Mati XXXXit tulnud tema suhtes edasi kestvast menetlusest teavitada. Süüdistatav leidis, et kriminaalasja mõistlik menetlustähtaeg on möödunud. Süüdistatava selgituste kohaselt sai tema seitse kuud hiljem tsiviilasja raames juhuslikult teada, et käesolevas asjas tema suhtes kriminaalmenetlus uuendati. Mati XXXXile tekitati kriminaalmenetluse lõpetamise kujutelm. Pärast kriminaalmenetluse ringkonnaprokuratuuri poolt lõpetamist hävitas isik vahepeal kogutud osa tõendeid, mida oli enda kaitseks kogunud. Süüdistatav tunneb käesoleva ajani, et puudub õiguskindlus kriminaalasja raames. Süüdistatav on avaldanud oma nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Prokurör leiab, et mõistliku menetlusaja ületamisega tegemist ei ole, tuginedes enda sõnul kohtupraktikale. Prokuröri arvates on kohtu menetluses üsna palju kriminaalasju, milles on menetlustoiminguid teostatud 2014 ja varem. Menetlustoimingute aktiivne läbiviimine jääb ka ressursi taha. Prokurör leiab, et Riigiprokuratuuri poolne kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamise määruse Mati XXXXile saatmata jätmine ei kujuta endast tema õiguste rikkumist, kuna seadus ei sätesta, et vastav määrus tuleks saata kahtlustatavale. Kannatanu on eelistungil väljendanud arvamust, et mõistlikku menetlustähtaega ei ole ületatud, kuivõrd süütegu pole aegunud, samas oleks võinud paljusid asju kiiremini teha. Kannatanule olid kriminaalasjas vajalikud asjaolud selged juba 15.04.2014, tsiviilhagi esitamise hetkest. Kannatanu leiab, et menetluse venimine ei olnud põhjustatud kannatanust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kriminaalasjas esitatud materjalidega ning ära kuulanud menetluspoolte seisukohad, leiab, et kriminaalasi nr 1-16-6766 Mati XXXXi süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi tuleb lõpetada KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku tähtaja möödumisega. Isiku õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul tuleneb Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 koostoimes põhiseaduse §-ga
4. Mõistliku menetlusaja nõude eesmärk on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) tõlgenduse kohaselt vältida seda, et süüdistatav peaks oma tuleviku osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma ning seetõttu on menetlejal kohustus astuda samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks (RKKK 3-1-1-3-04). 2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-43-10 p-des 19 ja 22 väljendatud seisukoha kohaselt selleks, et süüdistatava EIÕK art 6 lg 1 esimesest lausest tulenev õigus enda kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul ei muutuks pelgalt deklaratiivseks, vaid oleks tõhusalt kaitstud, peab kohtul olema pädevus kõnealuse õiguse rikkumine kõrvaldada ja/või see heastada. Kohtul tuleb põhiõiguste tõhusaks kaitsmiseks kriminaalmenetlus lõpetada olenemata sellest, millises menetlusstaadiumis kriminaalasja lahendamine kohtus on. Kohtupraktikas on seega kinnistunud põhimõte, et mõistliku menetlusaja sedastamine võib leida aset menetleja poolt ex officio, samuti on süüdistatav ja tema kaitsja seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on ületatud mõistlikku menetlustähtaega. Käesoleval juhul avastas kohus rikkumise eelistungi staadiumis ning kohus leiab, et menetlusõiguste rikkumise avastamisel eelistungil on kohtul õigus rikkumine kõrvaldada. EIK lahendite kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema siis, kui isikule on ametlikult teatavaks saanud kahtlustus, et ta on toime pannud kuriteo. Samuti tuleb menetlusaja kulgemise alguseks lugeda muud ametivõimude toimingud, mis viitavad riigipoolsele kuriteokahtlusele ning mõjutavad oluliselt kahtlustatava olukorda (vahistamine, läbiotsimine, vara arest). Prokurör esitas eelistungil menetlustoimingute ajalise toimumise väljatrüki, milles on ajavahemikul 24.01.2014–08.08.2016 läbi viidud järgmised menetlustoimingud: 24.01.2014 alustati menetlust 12.02.2014 kuulati üle kahtlustatav Mati XXXX 26.02.2014 kuulati üle tunnistaja R. XXXX 15.04.2014 kuulati üle kannatanu esindaja A. XXXX 15.04.2014 kuulati üle tunnistaja I. XXXX 28.04.2014 kuulati üle tunnistaja O. XXXX 26.05.2014 kuulati üle tunnistaja J. XXXX 28.05.2014 saadeti kriminaalasi kohtueelse menetluse kokkuvõttega prkokuratuuri 09.09.2014 lõpetas prokurör KXXX menetluse kriminaalasjas 20.10.2014 tühistas Riigiprokuratuur kannatanu kaebuse alusel menetluse lõpetamise määruse, vahepealsel perioodil vahetusid menetlejad kriminaalasjas, samuti menetlust juhtivad prokurörid 20.04.2016 kuulati täiendavalt üle XXXX 20.04.2016 kuulati täiendavalt üle kahtlustatav Mati XXXX 20.04.2016 saadeti kriminaalasi prokuratuuri 17.06.2016 määrati M. XXXXile kaitsja 20.06.2016 võimaldati kaitsjale juurdepääs kriminaaltoimikule 20.06–08.08.2016 toimus kaebemenetlus kriminaalasjas 08.08.2016 edastati süüdistusakt kohtusse Ülaltoodust lähtuvalt tuleb antud asjas menetlusaja kulgemise algust Mati XXXXi suhtes arvestada alates 12.02.2014, s.o päevast, mil tema esimest korda kahtlustatavana üle kuulati ja ta sai teada enda suhtes tõusetunud kuriteokahtlusest. Seega on kriminaalmenetlus EIÕK art 6 lg 1 tähenduses Mati XXXXi suhtes kestnud käesoleva määruse koostamise hetkeks üle kahe aasta ja seitsme kuu. 3 EIK väljakujunenud praktika kohaselt peetakse menetluse kogupikkust kestusega kuni kaks aastat tavalistes (mitte keerulistes) asjades mõistlikuks. EIK on asunud seisukohale, et kui menetlusele on kulunud üle kahe aasta, siis peab kohus juba põhjalikumalt uurima, kas siseriiklikud asutused on protsessi käigus kohase hoolsusega tegutsenud. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumitest: 1) kohtuasja keerukus; 2) süüdistatava või tema kaitsja (kaebaja) käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt König vs. Saksamaa, otsus
5. juunist 1978, p-d 99 ja 111; Konashevskaya jt vs. Venemaa, otsus
6. juunist 2010, p 42). Samade põhimõtete alusel on kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piiri üle otsustanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-100-09, p 17; 3-1-1-43-10 p
7. Eelpoolnimetatud kriteeriume arvesse võttes analüüsibki kohus ka käesoleva kriminaalasja menetlusaja kestuse mõistlikkust.
8. Käesoleva kriminaalasja keerukus Kohus ei leia, et menetletav kriminaalasi oleks juriidiliselt või tõenduslikult mahukas ega keerukas. Kohus selgitab, et kriminaalasja võib pidada keskmisest keerukamaks, kui selles on väljendunud näiteks tõendite vastuolulisus või suur hulk; kui süüdistatavaid või kuriteoepisoode on palju; kui kuriteo tehiolud või õiguslikud asjaolud on keerulised (nt rahvusvahelised finantskuriteod ja pettused, ka maksukuriteod). Samuti teeb kriminaalasja keskmisest keerukamaks vajadus kaasata eksperte või kui tõendid, tunnistajad või süüdistatavad asuvad välisriigis. Riigikohtu hinnangul võib asja keeruliseks hindamisel kaalu omada ka kuriteo raskus, st avalik huvi (RKÜK 3-3-1-85-09; RKKK3-1-1-43-19). Menetletava kriminaalasja näol on tegemist ühe süüdistatavaga ja ühe kuriteoepisoodiga kriminaalmenetlusega. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ühtegi eelpoolloetletud aspekti, mille alusel võiks seda pidada keskmisest keerukamaks. Kohus märgib, et elektrienergia ebaseaduslik kasutamine, mille toimepanemise asjaolud ja võimalik toimepanija olid tuvastatud vahetult teo avastamise järgselt. Menetluse käigus ei tekkinud vajadust nõuda väljastpoolt Eestit tõendeid ega määrata ekspertiisi, tegemist ei ole rahvusvahelise mastaapsusega skeemkuriteo ega peitkuriteoga.
9. Süüdistatava või tema kaitsja käitumine Süüdistatav Mati XXXX ei ole kogu kohtueelse uurimise vältel hoidunud kriminaalmenetlusest kõrvale ega takistanud muul viisil menetlust. Kaitsja on kinni pidanud menetlustähtaegadest. Seega ei ole süüdistatav ega kaitsja takistanud menetlustoimingute läbiviimist mõistliku tähtajaga.
10. Asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine Kohtu hinnangul on käesoleva kriminaalasja menetlemist põhjendamatult venitatud. Nagu nähtub prokuröri poolt esitatud menetlustoimingute ajalisest järjestustest, tühistas Riigiprokuratuur 20.10.2014 kannatanu kaebuse alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Vahepealsel perioodil vahetusid menetlejad kriminaalasjas, samuti menetlust juhtivad prokurörid. Järgmised menetlustoimingud tehti alles 20.04.2016, mil kuulati täiendavalt üle Mati XXXX ja tunnistaja XXXX ning saadeti kriminaalasi prokuratuuri. Seega katkes menetlustoimingute läbiviimine rohkem kui 1 aastaks ja 6 kuuks, mis on kohtu hinnangul ebamõistlik periood. Siinjuures peab 4 kohus vajalikuks eraldi märkida, et täiendavate menetlustoimingute teostamisele kulus vaid üks tööpäev – 20.04.2016.a. Prokuratuuri põhjendus menetlejate vahetumise kohta nimetatud perioodil pole piisav võrreldes süüdistatava põhiõiguste riivega.
11. Olulised asjaolud, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul Need on kriminaalmenetlusega kaasnevad põhiõiguste riived (eeluurimisvangistus, ametikohalt eemaldamine, vara arest jms), samuti oodatav võimalik karistus. Mati XXXX ei ole viibinud eelvangistuses, samuti pole teda ametikohalt eemaldatud ega tema vara arestitud. Kohus leiab, et süüdistatav on viibinud lihtsas kriminaalasjas ebamõistlikult pikalt vaimselt koormavas seisundis. Tulenevalt arutatavas kriminaalasjas menetluse kulgemise erisusest, nimelt sellest, et kriminaalmenetlus lõpetati ja kuu aja pärast Riigiprokuratuuri määruse alusel uuendati, tuli Mati XXXXil kahel korral toime tulla teadmisega, et ta on kriminaalasjas kahtlustatav. Väheoluliseks ei saa pidada ka asjaolu, et süüdistatava sõnul oli ta asunud ennast aktiivselt kaitsma ning kogunud tõendeid enda kaitseks, kuid kriminaalmenetluse lõpetamisest teada saades, hävitas tõendid, mida ei ole võimalik enam taastada. Alles seitsme kuu pärast tsiviilmenetluse käigus sai M. XXXX juhuslikult teada, et Riigiprokuratuur tühistas Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, mis pidi isiku arusaama järgi tähendama menetluse edasist kulgemist, kuid nagu selgub menetlusetoimingute ajalise toimumise väljatrükist jäi menetlus seisma määramata ajaks, mistõttu on kahanenud Mati XXXXi võimalused ennast kaitsta kriminaalmenetluses. Sellist Mati XXXXi põhiõiguste riivet ei kaalu üles lihtsa kriminaalasjaga viivitamine. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas
12. juuni 2013 kohtumääruse p-s 18 kriminaalasjas nr 31-1-63-13, et „ olukorras, kus on tuvastatud, et süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, peab kolleegium, otsustamaks, kas asja edasine menetlemine on põhjendatud, hindama ka seda, millise aja jooksul on selles asjas tõenäoliselt võimalik jõustunud kohtuotsuseni jõuda. Juhul, kui eksisteerib arvestatav tõenäosus, et kriminaalasja lahendamine lähiajal ei ole võimalik, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, vältimaks olukorda, kus süüdistatava õiguste juba alanud rikkumine jätkub veel pikka aega. Seejuures tuleb silmas pidada, et kõneksoleva õiguse rikkumise intensiivsus on ajas süvenev. Kui mõistlik menetlusaeg on juba möödunud ja ühtlasi lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel muutub möödapääsmatuks, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav ka muul viisil“. Käesolevaks ajaks on kriminaalmenetlus kestnud enam kui 2 aastat ja 7 kuud, see tähendab, et juba praegu on suhteliselt lihtsas kriminaalasjas möödas enam kui kaks aastat, mis on ületanud EIK kohtupraktika näitel menetluse keskmise aja. Kohtule esitatud kaitseaktist nähtub, et kaitsja arvates on kriminaalasjas tõendeid kogutud puudulikult. Kaitsja ja süüdistatav on taotlenud täiendavate tõendite esitamist ja uurimist kohtuistungil. Sellest tulenevalt on võimalik, et süüdistatavale ebasoodsa kohtuotsuse tegemise korral kasutab ta oma apellatsiooni- ja kassatsiooniõigust. Lähtudes kõigi kohtusüsteemi astmete töökoormust, kohus prognoosib, et maakohtu lõpplahend võib saabuda alles
13. aasta sügisel. Selleks ajaks on kuriteo toimepanemisest möödas juba üle kolme aasta ja üheksa kuu. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 sisaldab samuti õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja seda on tunnustanud ka Eesti õigussüsteem. Sellest tulenevalt on igal menetlejal 5 kohustus nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses kriminaalasi võimalikult kiiresti lahendada. Hilinenud õigusemõistmine ei taga õiguskindlust ega õigusrahu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud lahendi 3-1-1-63-13 p-s 12, et menetlusaja mõistlikkuse hindamisel on õigustatud pöörama põhitähelepanu riigivõimu käitumisele. Kohtu hinnangul on vastuvõetamatu riigi tegevusetus, mis esineb selles, et teatud aja jooksul ei võeta ette mingeid protseduurilisi meetmeid. Käesoleval juhul lõpplahendini jõudmine viibib riigi tegevusetuse tõttu. Kuigi prokuratuuril olid kriminaalasja asjaolud selged 28.05.2014, mil kriminaalasi saadeti kohtueelse menetluse kokkuvõttega prokuratuuri, jäeti pärast Riigiprokuratuuri poolt menetluse lõpetamise määruse tühistamist järgmised protseduurilised meetmed ette võtmata rohkem kui 1 aastaks ja 6 kuuks. Kohus märgib, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamisel Riigiprokuratuuri poolt anti alamalseisvale prokuratuurile juhised menetluse edasise toimumise kohta, need aga jäeti täitmata ebamõistlikult pika aja jooksul. Prokuratuuri tegevusetuse tõttu on Mati XXXXit hoitud õiguslikult ebakindlas olukorras ja tema võimalusi enda kaitsmiseks on vähendatud. Hinnates kõigi eelpoolnimetatud kriteeriumite alusel menetlusaja kestust mõjutada võivate tegurite olemasolu kogumis, sh asjaolu, et riik jättis ebamõistlikult pikaks ajaks menetluse soiku ning tõenäoliselt ei saabu lähiajal menetluse lõpp-punkt, s.o jõustunud kohtuotsus, leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. KrMS § 2742 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada. Kohtupraktikas tuleb heastamisvõimalustena arvestada nii KrMS § 306 lg 1 p-s 61 ettenähtud alust karistuse kergendamiseks kui ka isiku õigust nõuda riigilt ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (Riigikohtu üldkogu 22.03.2011.a. otsus asjas nr 3-3-1-85-09). „Kolleegium on varem selgitanud, et otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist“(3-1-1-63-13). Mati XXXXit süüdistatakse KarS § 216 lg 1 järgi, mille sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. Juba sanktsiooni järgi võib järeldada, et tegemist ei ole raske kuriteoga. Süüdistusaktist nähtuvalt puuduvad isikul kehtivad kriminaalkaristused, ta õpib Tallinna Ülikoolis, kuriteoga tekitatud varaline kahju on 411,78 eurot, mida ei saa kohtu hinnangul pidada oluliseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Sellest tulenevalt võib järeldada, et M.XXXXi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse korral ei ole rahalise karistuse kohaldamine välistatud. See annab omakorda aluse sedastada, et käesoleval juhul ei ole isiku õiguse rikkumine kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja jooksul piisavalt heastatav karistuse kergendamisega. Arvestades siinjuures ka tekitatud kahju suurusest tulenevalt konkreetse asja väikest 6 menetlushuvi, on kohus seisukohal, et hoidmaks ära süüdistatava õiguse rikkumise süvenemist tuleb tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 2742 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Julia Vernikova kohtunik 7