2-16-12262/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12262 Tsiviilasi S. K. hagi I. K. vastu igakuise elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 1043,46 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S. K. (alaealine laps), isikukood *, elukoht *, e-post * Hageja seaduslik esindaja (alaealise lapse eestkostja) A. P., isikukood *, elukoht * Kostja I. K. (alaealise lapse isa), isikukood *, elukoht *, e* Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hageja S. K. hagi.
4. Suurendada Pärnu Maakohtu 07.04.
5. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr * I. K'lt alaealise lapse S. K. ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 99,06 eurot (1550 Eesti krooni) kuus perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis
6. aastal on 215 (kakssada viisteist eurot) eurot kuus, alates 12.08.
7. a kuni lapse S. K. täisealiseks saamiseni *. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
8. Elatis tasuda hageja S. K. seadusliku esindaja, s.o eestkostja A. P. arvelduskontole nr * * AS-is, selgitusega: igakuine elatis S. K. ülalpidamiseks.
9. Saata otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja I. K. kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.
10. Hageja nõue ja põhjendused 12.08.
11. a esitas S. K. (alaealine laps) seadusliku esindaja, s.o eestkostja A. P. vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse I. K. (alaealise lapse isa) vastu igakuise elatise suurendamise nõudes /tlk 1-3/. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ülalpidamiseks 07.04.
12. a Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr * välja mõistetud igakuine elatis summas 1550 Eesti krooni, mis on 99,06 eurot. Hageja palub elatise suurendamist ja väljamõistmist kostjalt miinimummääras s.o ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 12.08.
13. a.
14. Kostja vastuväited Kostja I. K. leiab, et esitatud hagiavaldus on alusetu, kuna tema isiku- ja varahooldusõigus S. K. suhtes on peatatud Pärnu Maakohtu poolt 14.08.
15. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-
16. Seega seaduse järgi ei või ta osaleda lapse kasvatamises, mistõttu langevad ära ka kohustused. Kostja on hagejaga ühenduses pea iga päev ja saavad omavahel hästi läbi. Kostja on töötu alates
17. a novembrist, kuid püüab hagejat rahaliselt jõudumööda aidata. Ülekandeid, kasvõi väikseid, teeb S. isiklikule pangaarvele. Kosja on seisukohal, et kui raha kellegi kolmanda naissoost isikule selles peres kanda, siis S. seda raha ei näe. Raha maksab S. ülalpidamiseks Eesti Vabariik. Kostja igakuine sissetulek on töötu abiraha Soome riigilt. Kostja käib koolis ja teeb seda, mida kohalik tööbüroo kostjale võimaldab.
18. Kohtuotsuse põhjendused 3.
19. Hageja, s.o alaealine laps S. K. on oma seadusliku esindaja, s.o eestkostja A. P. vahendusel esitanud kohtule haginõude oma vanema, s.o isa I. K. vastu igakuise elatise suurendamise nõudes seaduses sätestatud miinimummäärani alates 12.08.
20. a. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja PKS § 101 lg 1, mille järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 3.
21. Kohus leiab, et elatise suurendamise nõude esitamisel seaduses sätestatud miinimummäärani ei pea hageja tõendama kulutusi. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 32-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12). 3.
22. Hagiavalduse kohaselt palub hageja suurendada Pärnu Maakohtu 07.04.
23. a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-2711 välja mõistetud igakuist elatist S. K. kasuks /tlk 2/. Kohus on teinud väljatrüki nimetatud tsiviilasjas tehtud lahendist /tlk 5/, millest nähtuvalt on 07.04.
24. a tagaselja kohtuotsusega välja mõistetud kostjalt I. K. elatis 1550 Eesti krooni hageja M.K. kasuks 17.09.
25. a sündinud S.K. ülalpidamiseks alates 08.02.
26. a kuni tema täisealiseks saamiseni 17.09.
27. a. 3.
28. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on hageja sündinud * a ning hageja isa on I. K. ja hageja ema M. K., endise nimega K. /tlk 7, 12/. Rahvastikuregistri väljatrükist tlk 7 nähtuvalt on hageja eestkostjaks A. P. alates 14.08.
29. a kuni 16.09.
30. a, mille aluseks on eestkostja määramise kohtulahend asjas nr *. Kohus on teinud ka nimetatud tsiviilasjas tehtud lahendist 2 väljatrüki käesoleva tsiviilasja materjalide juurde ning lahendist nähtuvalt on 14.08.
31. a kohtumäärusega peatatud M. K. ja I. K. vanema hooldusõigus oma alaealise lapse S. K. suhtes ning S. K. eestkostjaks on määratud A. P. kuni hooldusõiguse peatamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui S. K. täisealiseks saamiseni /tlk 34-39/. Eeltooduga on tõendatud, et hageja on alaealine laps, kes on õigustatud oma seadusliku esindaja vahendusel esitama kohtule hagi ülalpidamise, s.o elatise suurendamise nõudes kostja vastu. 3.
32. Hagiavaldusest, Rahvastikuregistrist ja kostja vastusest nähtuvalt /tlk 1, 11, 22/ elab kostja Soome Vabariigis ning hageja hooldusõigus on antud eestkostjale A. P. /tlk 34-39/. Hageja ülalpidamiseks on kostjalt välja mõistetud elatis summas 99,06 eurot (1550 Eesti krooni) /tlk 5/. Seega on hageja õigustatud esitama elatise suurendamise nõude vanema, s.o kostja I. K. vastu PKS § 96 alusel, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 100 lg 2 alusel, mis sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 3.
33. Kostja leiab, et esitatud hagiavaldus on alusetu, kuna tema isiku- ja varahooldusõigus S. K. suhtes on peatatud Pärnu Maakohtu poolt 14.08.
34. a määrusega tsiviilasjas nr 2-156154 ning seetõttu ei ole tal kohustusi hageja ees /tlk 22/. 3.6.
35. Kohus leiab, et kostja seisukoht on ekslik ja põhjendamatu. Pärnu Maakohtu 14.08.
36. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-6154 on peatatud küll kostja I. K. hooldusõigus lapse S. K. suhtes ja PKS § 140 lg 3 järgi ei või vanem hooldusõiguse peatumise ajal hooldusõigust teostada, mis aga ei tähenda seda, et vanem pole kohustatud täitma lapse ülalpidamiskohustust, kuna PKS § 96 teise lause järgi muudatused hooldusõiguses ei mõjuta ülalpidamiskohustust. Seega vaatamata kostja hooldusõiguse peatamisele hageja suhtes on kostja I. K. kohustatud andma ülalpidamist hagejale kui oma alaealisele lapsele. 3.
37. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et on aidanud hagejat ja teinud ülekandeid (kasvõi väikeseid) hageja arveldusarvele. 3.7.
38. Kohus leiab, et kostja väide on tõendamata ja paljasõnaline, mistõttu kohus ei saa elatise suurendamise hagi läbivaatamisel eeltooduga arvestada. 3.
39. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et ta on alates
40. a novembrist töötu ning tema igakuine sissetulek on töötu abiraha. Koos vastusega hagiavaldusele on kostja esitanud soomekeelse dokumendi pealkirjastatuna „Todistus Työnhaun voimassaolosta 07.09.2016“ /tlk 23/. 3.8.
41. Kohus on määranud kostjale tähtaja nimetatud dokumendi tõlke esitamiseks /tlk 26/, millele kostja on e-kirja teel kohtule teatanud, et selles paberis ei ole midagi muud kui et ta on tööotsija
42. aastast ja käib koolis ja n.ö harjutamas, kuidas teha tööd ehk siis töötu /tlk 31/. 3.8.
43. Kohus leiab, et kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõend ei ole elatise suurendamise hagi läbivaatamisel aluseks, millele tuginedes kostja vabaneks osaliselt alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestavad, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esitanud ega tõendanud kohtule eeltoodud sättes nimetatud asjaolusid. Töötus kui selline ei vabasta kostjat alaealise lapse ülalpidamiskohustuste täitmisest ning 3 Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostjal vaid üks alaealine laps, s.o hageja S.K. /tlk 33/. 3.
44. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kohus on seisukohal, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid seejuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard (vt Riigikohtu
45. märtsi
46. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Riigikohus on ka 24.10.
47. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mingil põhjusel suuteline endale või oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist teenima. Kostja näol on tegemist teovõimelise inimesega, kes enda väidetel omandab ka haridust (õpib) /tlk 22, 31/. Seega õppimise tulemusel on kostjal võimalus tööturul paremini toime tulla ning kohtu hinnangul on kostja võimeline saama sissetulekuid ulatuses, mis tagaks nii kostja endale ülalpidamise kui ka hagejale elatise maksmise seaduses sätestatud miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. 3.
48. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes ja kohus suurendab Pärnu Maakohtu 07.04.
49. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr * I. K'lt alaealise lapse S. K. ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 99,06 eurot (1550 Eesti krooni) kuus perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis
50. aastal on 215 eurot kuus, alates 12.08.
51. a kuni lapse S K täisealiseks saamiseni *. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS 100 lg 4). Elatis tuleb tasuda hageja S. K. seadusliku esindaja, s.o eestkostja A. P. arvelduskontole nr * *AS-is, selgitusega: igakuine elatis S. K. ülalpidamiseks.
52. Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on taotlenud juba välja mõistetud elatise summas 99,06 eurot suurendamist seadusest sätestatud miinimummäärani, s.o käesoleval ajal 215 euroni kuus (215 - 99,06 = 115,94 €). Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1043,46 eurot (115,94 € x 9).
53. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, 4 kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5