) nõudeid rikkudes, sest seadusest tulenevad eeldused nimetatud menetlusliigi rakendamiseks täidetud ei olnud. SA Archimedes kohustas TTÜ-d 20.11.2014 otsusega nr 26.2-5/4976 „Struktuuritoetuse osalise tagasinõudmise kohta“ (ja 26.11.2014 otsusega nr 26.2-5/5049, millega muudeti 20.11.2014 otsust; edaspidi koos viidatuna tagasinõudeotsus) tagasi maksma 43 691,71 eurot TTÜ esitas Haridus- ja Teadusministeeriumile vaide tagasinõudeotsusele, mille ministeerium jättis 03.03.2015 otsusega nr 75 rahuldamata.
lg 4 p 2 ega
lg 5 p 1 rakendamise eeldusi.
sätestab konkreetsed eeldused, mis peavad olema selle menetlusliigi rakendamiseks täidetud ning vastustaja ei saa tagasinõudeotsusega asuda haldusaktiga seadust tulenevaid eeldusi täiendama. Vastustaja on kõikide tagasinõudeotsuses nimetatud hangete puhul heitnud kaebajale ette konkurentsi piiramist turul.
p 4 kohaselt peab hankija tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise hankel, see ei ole hankija iseseisvaks kohustuseks. Kuna vastustaja on teinud tagasinõudeotsuses ka ebaseaduslikke soovitusi hangete lihthankena korraldamiseks, milleks kaebajal igal juhul seadusest tulenev õigus puudub, nähtub sellest kogumis, et vastustaja ei ole õigesti hinnanud riigihankeõiguse põhialuseid. Seeläbi heidab vastustaja tagasinõudeotsusega kaebajale ette rikkumisi, mida kaebaja ei saa olla toime pannud.. Vastustaja on kaebajale läbivalt heitnud ette ka vale menetlusliigi kasutamist. Tagasinõudeotsuses ei ole esitatud põhjendusi, millest selguks, milline oli see hankemenetluse liik, mida hankija oleks pidanud rakendama. 5.Riigihanke nr 117099 „Raamatukogu kabinettide mööbel ja täiendus“ viis kaebaja läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlustena
Kaebaja alustas 15.12.2008 avatud hankemenetlusega riigihanget „Raamatukogu kabinettide mööbel“ (viitenumbriga 109998), mille eesmärgiks oli kaebaja uuele raamatukogule sisustuse hankimine. Nimetatud hanke tulemusena sõlmiti hankeleping 29.06.2009 ning leping täideti 14.09.
lg 4 p-s 2 sätestatud kohustuslike eeldustega väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks. Vastustaja leiab, et
lg 4 p 2 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimiseks puudus alus, kuna kaebaja on ostnud „uusi asju, mida ta oleks võinud hankida juba varasemalt läbi viidud avatud hankemenetluse
lg 4 p 2 alusel korraldada hanget väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, on see, et ostetakse uusi asju. Samuti leiab vastustaja, et „jääb mõistetamatuks, miks ei ostetud täiendava hanke tooteid juba esimese hankega“ ,nõustuda ei saa ka vastustaja väitega, et kaebaja „oleks pidanud täiendavate asjade ostmise vajadust ette nägema ning nende hankimine täiendava hankemenetluse kaudu on hankija hooldus- ja planeerimiskohustuse rikkumine“. Vastustaja leiab, et „hankija peab olema teadlik, mida ja millises mahus soovitakse asju tellida“. Kuniks hankija on iga hankelepingu sõlmimisel lähtunud
-ist tulenevatest menetlusreeglitest, on ebaoluline, mitme hankega hankija soovitud tulemuse saavutab. Lisaks ei ole vastustaja viidanud sellise kohustuse olemasolule
-is . Vastustaja leidis, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse rakendamine oli õigusvastane seetõttu, et „soetatavad asjad [ei olnud] sedavõrd erilised, et neid oleks pidanud soetama kindlasti põhihanke võitjalt“. „Erilisuse faktori“ esinemise kontrollimise kohustust seadusandja hankijatelt nõudnud ei ole, vastustaja selline kaalutlus on ebaõige. Vältimatu eeldus
lg 4 p 2 rakendamiseks on see, et juurdeostetavad asjad ostetakse samalt pakkujalt, nagu põhihankegi puhul. Lisatingimus on see, et asjad, mida ostetakse on mõeldud kas põhihankega ostetud asjade asendamiseks või täiendamiseks. Vastustaja pidas kaebajapoolseks eksimuseks ka turul valitseva konkurentsi piiramist, kuna kaebaja esitas hankemenetlusel osalemise kutse üksnes ühele pakkujale.
lg 4 p 2 tuleneb, et hankija saabki nimetatud alusel riigihanget korraldades esitada hankelepingu sõlmimise ettepaneku üksnes ühele pakkujale. Asjakohatud ja lubamatud kaalutlused tagasinõudeotsuse tegemisel on ka , et „kuna kaebaja kasutab soetuste tegemisel avalikke rahalisi vahendeid, siis on oluline, et kõigil või vähemalt suuremal osal konkreetsel kaubaturul tegutsevatel ettevõtetel oleks võrdne võimalus selles protsessis osaleda“ ja teiseks, et kuna põhihankes
lg 4 p 2 ei sätesta rakendamise eeldusena, et alust võib kasutada üksnes siis, kui samalt pakkujalt põhihanke järel ostetud asjade täiendamiseks või asendamiseks asjade ostmine on hankija jaoks „ainuvõimalik lahendus“. Vastustaja on leidnud ka seda, ethankega nr 117099 j ostetud asjade maht (15% esialgse hankelepingu maksumusest) viitab sellele, et tegemist on lubamatu hankemenetluse liigi rakendamisega.
lg 4 p 2 ei nõua, et täiendavalt ostetavate asjade maht jääks allapoole konkreetset rahalist piiri võrreldes esialgse hankelepingu maksumusega. 5.2.Lisaks
lg 4 p-ga 2 puutumust mitteomavatele kaalutlustele on tagasinõudeotsuse ainsaks sisuliseks etteheiteks, et vastustaja üldisel hinnangul „ei saa hoone erinevates ruumides paikneva mööbli ühtset väljanägemist ja sisustuse terviklikkust käsitleda tehnilise kokkusobivusena või tehniliste probleemidena käitamisel ja hooldamisel“. Vastustaja selgitab tagasinõudeotsust ka sellega, et talle jääb „selgusetuks, kuidas on täiendava hankega soetatud muuseumi tööruumi sisustus seotud põhihankega nr 10998, mille eesmärgiks oli raamatukogu kabinettide sisustamine kontorimööbliga. Tegemist on eri ruumides paikneva sisustusega, mille osas tehnilise kokkusobivuse nõue pole asjakohane“. Teise võimaliku pakkuja tooteid ei olnud võimalik soetada seetõttu, et erinevad pakkujad kasutavad erinevate tootjate materjale ja igal pakkujal on oma disain. Näiteks olid varasemalt soetatud külastajatoolid COBRA (6 tk) ning jätkuhankega telliti samu toole juurde, et tagada vajadusel nende ladustamine ja hoidmine nö üksteise otsas. Lisaks oli vajadus osta abilaudu, mida on võimalik kinnitada juba olemasoleva mööbli külge . Jätkuhankega ostetud külmkapp, kraanikauss ja mikrolaineahi olid vajalikud eelnevalt ostetud asjade (mööbli) täiendamiseks, sest juurdeostetud asjad olid mööbli sisse integreeritavad, mistõttu peavad need olema tehniliselt eelnevalt ostetud mööbliga kokkusobivad. Iga mööblitootja toodab mööblit lähtuvalt oma disainist ja tehnilistest mõõtudest. Integreeritavuse puhul on aga oluline, et asjad omavahel tehniliselt ühilduksid. Lisaks, kui varasemalt ostetud mööblit muudab näiteks teine pakkuja, kes paigaldamisel eksib ning ebakvaliteetse paigalduse tõttu saab mööbel kahjustada, ei ole kaebajale enam esmase mööbli pakkuja poolt tagatud toote garantii. Seega väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse eeldused olid täidetud -nii „tehnilise kokkusobimatuse“ kui ka „käitamise ja hooldamise raskuse“ kriteeriumi osas. Lisaks selgitab kaebaja, et ta on tellinud tervele raamatukogu hoonele, mis sisaldab erinevaid kabinette ja allüksusi, ühtse sisekujundusprojekti, millest on hoone sisustamisel lähtunud ning selle projektiga on määratletud ära ka hankeobjekt- kaebaja hankevajadus on just see mööbel, mida hankija on eelnevalt ostnud. Argument, et pakkujaid, kes „põhimõtteliselt samasugust“ mööblit suudavad pakkuda on rohkem, ei ole asjakohane, sest „põhimõtteline samasugusus“ ei ole see, mida sisekujundusprojektiga on hankija hankevajadusena määratletud. Vastustaja on eeltoodud sisulisi põhjendusi pidanud ebapiisavateks argumentideks. 5.3.Vastustaja leidis, et kaebaja oleks pidanud tegema lihthanke, mille läbiviimine on viidatud asjaoludel aga seadusega keelatud . Riigihanget nr 117099 alustati 2009 aasta lõpus ning hankeleping täideti 2010.
ei sisaldanud sellel ajal sellist menetlusliiki nagu lihthange, nagu ei olnud seaduses §-i 182. Kuna vastustaja on tuginenud tagasinõudeotsuses käsitlusele, mida kehtivast seadusest ei tulenenud, 4 ei saa tagasinõudeotsus juba üksnes seetõttu olla õiguspärane. Lisaks, olukorras, kus kaebaja on nn põhihankega nr 109998 viinud läbi avatud hankemenetluse, mille piirmäär ületab riigihangete rahvusvahelist piirmäära, puudub hankijal õigus nn jätkuhanget sama objekti peale viia läbi lihthankega. Järelikult on vastustaja tagasinõudeotsuses toodud järeldus ka sisulises osas otseses vastuolus
lg-ga 1 ja 2 ning sellisele järeldusele tuginevat haldusakti tuleb HMS § 54 alusel pidada õigusvastaseks. 6.Riigihanke nr 115835 “Raamatukogu metallmööbli täiendus” viis kaebaja läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlustena
Kaebaja alustas 03.12.2008 avatud hankemenetlusega riigihanget "Raamatukogu metallmööbel koos paigaldusega" (viitenumbriga 109706), mille eesmärgiks oli raamatukogu metallmööbli hankimine koos paigaldusega. Nimetatud hanke tulemusena sõlmiti hankeleping 23.03.2009 ning leping täideti 09.06.
lg 4 p 2 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse rakendamiseks seisneb selles, et asju saab pakkuda ainult teatav pakkuja tehnilistel põhjustel. Hoidla olemasolevaid liikuvaid riiuleid ei ole võimalik integreerida teiste tootjate riiulitega, sest hoidla riiulid liiguvad konkreetsetel siinidel ja on liigutatavad ning liiguvad ainult konkreetse tootja väljatoodud tehnilistel lahendustel. Samuti suurendati antud hankega riiulite arvu riiulis, st lisati 4 tasandile veel üks täiendav tasand. Lisaks seisnes põhjus täiendavaks hankeks selles, et kuna osa TTÜ teadusraamatukogu kogudest oli hoiustamata, siis planeeriti olemasolevad hoidlad ümber, et lisada täiendavad hoiustamiskohad. Pärast põhihanke läbiviimist selgus, et tegelikkuses vajas hoiustamist suuremal hulgal hoidikuid kui esialgselt planeeritud. Selgus ka , et esialgse hanke metallmööbli paigaldamise järgselt jäi siiski piisavalt veel ruumi üle, mida oli võimalik täiendavate hoidikute hoiustamiseks ära kasutada. Sealjuures olemasoleva metallmööbli garantii säilimiseks ei saa kaebaja seda täiendada mõne teise pakkuja mööbliga. Hankega soetati erinevaid riiuleid, kaardisahtel, 4 ajakirjade kappi, 15 raamatukäru, 2 rasketöölauda, sildi aluseid, muuseumi riiuleid vastavalt projektile, maakaartide hoidja jne . Kaebaja ei nõustu, et tehnilise kokkusobivuse tingimus ei ole kõikide hankeobjektide puhul täidetud (nt sildi aluste ja raamatukärude juurdesoetamine). Kuivõrd hankija on juba põhihankega samasuguseid asju ostnud (nt raamatukärud), siis on oluline, et tegemist oleks samasuguste tehniliste omadustega asjadega, mida oleks võimalik hooldamisel asendada ja parandada. Rahaliste vahendite otstarbekas ja säästlik kasutamine seisneb ka ostetud asjade edaspidises jätkusuutlikus kasutamises. Kaebaja jaoks on oluline, et hangitud mööbel oleks mitte sarnane ja samaväärne, vaid täpselt samasugune, mis võimaldab katki läinud mööblit parandada ja asendada teiste katki läinud mööbli osadega. Seega olid väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse eeldused täidetud. 6.2. Vastustaja on põhjendanud tagasinõudeotsuse tegemist eksimustega nõuete vastu, mida
Vastustaja leiab, et täiendava hanke tegemise vajaduse näol oli tegemist “hankija planeerimisveaga, kui enne põhihanke läbiviimist ei pandud paika vajamineva mööbli hulka. Planeerimisveale viitab ka asjaolu, et enne hanget nr 115835 on toetuse saaja juba 5 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse raames hankinud täiendavalt raamatukogu metallmööblit summas 25 564,66 eurot. Hankija ebapiisav tegevus hankeobjekti esialgsel määratlemisel ei saa olla aluseks piiramaks turul olevat konkurentsi”. Asjakohatud on etteheited ,nagu pidanuks hankija oma vajadusi paremini ette planeerima ning täiendava hanke vajadust varem mõistma; hankijal puudub kohustus hankida kõiki asju ühe hankega. Samuti ei ole hankijale seadusega keelatud kasutada ühe hankemenetluse liiki ühe projekti raames rohkem kui üks kord. Vastustaja selgitas, et talle jääb „selgusetuks, miks hangitakse muuseumi ruumidesse teadusraamatukogu mööblite hangetega sisustust. Tegemist on täiesti eraldiseisva ruumiga, mille sisustamise jaoks oleks hankija pidanud kasutama ära maksimaalselt turul valitsevat olukorda“. Eeltoodust tuleneb, et kuna ehitatud raamatukogu hoone koosneb erinevatest ruumidest, on kaebajal kohustus neid ruume sisustada eraldi hangetega. Hankijatel ei ole keelatud erinevatesse ruumidesse hankida asju ühe ja sama hankega. Seadus ei sätesta hankijale ühes eelarveaastas või ühe projekti põhiselt kui mitut hanget hankija maksimaalselt võib teha. Senikaua kui hankija on hankelepingu objekti ühtlaselt määratlenud (olenemata sisustatavate ruumide arvust) ega ole sõlminud hankelepinguid riigihanke reeglite väliselt, on hankija tegevus õiguspärane. 7. Riigihanke nr 114541 "Tehnomeedikumi ruumide rekonstrueerimine" viis kaebaja läbi läbirääkimistega hankemenetlusena
Kaebaja alustas 23.10.2007 avatud hankemenetlusega riigihanget "Raamatukogu uue hoone ehitus" (viitenumbriga 102054), mille eesmärgiks oli uue raamatukogu hoone ehitus vastavalt ehitusprojektile. Nimetatud hanke tulemusena sõlmiti hankeleping 29.06.2009 ning leping täideti 14.09.
lg 5 p 1 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine lubatud ja et puudus „ettenägematu asjaolu“, mis õigustanuks uut hankemenetlust, kuna kaebajale pidid muudatused olema ettenähtavad ning et täiendavad teenused ei olnud vajalikud esialgse hankelepingu täitmiseks, kuna esialgne hankeleping oli uue lepingu sõlmimise ajaks lõppenud. „Ettenägematu asjaolu“ tingimus oli täidetud. Uue raamatukogu hoone ehitamise projekt koostati kaebaja poolt aastatel 2006-2007. Projekti koostamise hetkel ei olnud veel teada rahastusallikas, kuid projekti koostamisel lähtuti kaebaja sellel hetkel ettenähtavast vajadusest. Raamatukogu uue hoone ehitushanget alustati 23.10.2007 ehk ca üks aasta varem, kui selgus, et ehitustööde maksumuse hüvitamist on võimalik hiljem taotleda struktuuritoetusest. Alles ehituse käigus selgus, et meetme määruse tingimuste kohaselt ei toetatud esialgses hankelepingus kokkulepitud ruumide kasutusotstarvet (üliõpilasorganisatsioonide kontoriruumid). Selleks, et kvalifitseeruda võimalikult suures ulatuses struktuuritoetuse tingimustele, pidi kaebaja juba alustatud ehitushanke projekti muutma ning lisas projekti ehitatavasse hoonesse teadlastele täiendavate töökohtade loomise. Vastasel juhul oleks kaebaja rahastustaotlus rahuldatud väiksemas hulgas. 6 Pidades silmas, et iga hankija kui ka Eesti eesmärk tervikuna on saada pakutavatest struktuuritoetustest maksimaalset kasu, edendamaks Eesti teadusinfrastruktuuri ja selle kvaliteeti, leiab kaebaja, et sellistel põhjendustel varem algatatud projekti muutmine on lubatav. Seega on tegemist ka „ettenägematu asjaoluga“
lg 5 p 1 mõttes, mida hankijal ei olnud võimalik ehitushanget alustades ette näha. Tagantjärgi, pärast rahastamistaotluse rahuldamist ja projekti elluviimist, ei ole vastustajal võimalik öelda, et Euroopa Liidu struktuurfondist rahastuse saamine ei ole hankemenetluse läbiviimisel ettenägematuks asjaoluks. Seda enam, et vastustaja hinnangul on oluliseks mõjuriks ka see, et rahastust anti kaebaja aktiivse tegevuse tulemusena. Kaebaja sellise käsitlusega ei nõustu. Kaebajale ei olnud hanke algatamise hetkel teada, et talle avaneb sellise rahastuse saamise võimalus, nagu ka see, et rahastuse saamise tingimuseks on see, et tegevused peavad olema suunatud töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamiseks. Hankes algselt kavandatud üliõpilasühenduste ruumid sellise kriteeriumi alla ei mahtunud, mistõttu pidi kaebaja projekti rahastuse saamiseks ümber vaatama. Seega oli vältimatu ka täiendava riigihanke korraldamine, et rahastusega lubatud tegevused teostada. Vastustaja heidab kaebajale ette , et iga võimalik muudatus pidi olema kaebajale ettenähtav ning ta oleks pidanud sellega juba algselt arvestama. Näiteks pidi olema kaebajale ettenähtav, et ta saab rahastuse, et rahastusel on eritingimused või et algselt raamatukogu ruumidesse tulema pidanud pank lepingust loobus ja jättis tulemata. Kuigi „ettenägematu asjaolu“ ei saa olla sellise tõlgendusega, et hankija iga muudatus sinna alla mahub, ei ole hankijatelt võimalik nõuda selgeltnägemise võimet. Raamatukogu ehitamise planeerimist alustati juba aastal 2006, seega ei saa hankijale ette heita, et kahe või kolme aasta pärast ilmneb asjaolusid, millega ei osatud planeerima asumisel arvestada. Seda enam, et kaebaja on raamatukogu hoone ehitust planeerinud vajaliku hoolsusega ning selles osas vastustaja kaebajale etteheiteid teinud ei ole.
-is ei ole mõistet „ettenägematu asjaolu“ defineeritud ning vastustaja on nimetatud mõistet käsitlenud põhjendamatult kitsalt, võimaldamata sisuliselt
Vastustaja ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond on kaebaja tegevust enne tagasinõudeotsuse tegemist auditeerinud ka 2010 ja auditis tagasinõudeotsuse aluseks olevaid asjaolusid ei tuvastatud. Kaebajal on õigus sellisele järeldusele tugineda ning eeldada, et kontrolli tulemus ka kehtib. Ettenägematu asjaolu kontekstis võiks vastustaja tagasinõudeotsuses esitatud loogika alusel pidada ka tagasinõudeotsuse enda põhjendusi sellisteks, mis tulenevad vastustaja töö puudulikust planeerimisest ning on tingitud ka vastustaja enda aktiivse tegevusega (vastustaja kiitis rahastustaotluse ja kõik algse taotluse muudatused heaks, st oli teadlik Rahandusministeeriumi auditist). 7.2.Täiendavate ehitustööde vajalikkus eelmise hankelepingu täitmiseks.Vastustaja viitab, et
lg 5 p-st 1 tulenev "täiendavate ehitustööde vältimatu vajalikkuse kriteerium" tähendab seda, et "kuna täiendavad ehitustööd pidid olema vältimatult vajalikud esialgse hankelepinguga ettenähtud tööde teostamiseks vajalikud, tähendab see seda, et esialgne hankeleping on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse ajal kehtiv ning selle lõplik täitmine ei saa olla võimalik ilma täiendavate tööde teostamiseta.". Kaebaja ei nõustu sellise tõlgendusega, kuna sellel puudub seaduse sõnastusest tulenevalt igasugune põhjendus. Lisaks ei ole nimetatud kriteeriumi täitmine oluline, kuna kaebaja ei ole hankemenetluse liigi valikut sellele eeldusele tuginedes põhjendanud. Kaebaja on
lg 5 p-le 1 tuginenud, kuna tellitavaid ehitustöid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgsest hankelepingu esemest eraldada ilma suuri kulutusi põhjustamata. Vastustaja kõik kaebaja sellekohased põhjendused jätnud tagasinõudeotsuses arvestamata. 7 Kaebaja on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse rakendamist
lg 5 p 1 alusel selgitanud nii: „AS Oma Ehitaja ehitas põhihanke raames kogu maja ja lepingu järgselt andis kogu majale garantii. Täiendavate tööde tellimist ei olnud tehniliselt ja majanduslikult võimalik esialgsest hankelepingust eraldada, sest sellega oleks kadunud ka kogu garantii tervele majale. Pakkuja vahetumine seetõttu ei olnud võimalik. Iga uue töökoha loomine põhjustas muutusi tehniliselt. Tuli luua valgustuse, elektrotoide, ventilatsiooni, arvuti, telefoni jne uus võrk. See tuli ju liita vana võrguga. Kui teine firma oleks neid muutusi sisse viinud, siis põhivõrgule oleks garantii kaotatud. Paberi peal on hoone kommunikatsioonisüsteeme väga lihtne eraldada, kahjuks aga ehitustehniliselt moodustavad täiendavad tööd ülejäänud hoonega ühtse terviku, mille vägisi eraldamine tooks kaasa segadusi ehitusplatsi, töömaa jaotamisest tekkinud tööde korraldamine ja ehitusplatsi kindlustus. Kindlasti ei saa mööda vaadata garantiivastutusest!“. Kaebaja on esitanud eeltoodud selgitusele ka täiendava selgituse: „Hankija poolt oli ainuvõimalik, sest nii tehniliselt kui ka majanduslikult ei saanud vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata. Tehniliselt seetõttu, et esialgse hankelepinguga tehtud tööd oleksid kaotanud garantii. See oleks toonud omakorda kaasa lepingutingimuste muutmise ja teiste potentsiaalsete pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Teiseks [oleks] esialgse hankepingu tähtaja muutmisega kaasnenud majanduslikud kulutused seoses maja kasutamise võimatusega, kasutult seisva maja täiendavate kütte- ja elektrikuludega jne.“. Seega on veenvalt selgitatud, kuidas tellitavaid ehitustöid ei saanud tehniliselt või majanduslikult esialgsest hankelepingu esemest eraldada ilma suuri kulutusi põhjustamata. Seetõttu oli
Olukorras, kus teine pakkuja asub täiendava hanke tulemusena juba ehitatavasse hoonesse tegema ehitustöid, kaotab hankija ühelt poolt esimese pakkuja garantii, teiselt poolt, kui kaebaja oleks teinud täiendavate ehitustööde jaoks avatud hanke, oleks selline risk kajastunud ka teise pakkuja hinnas. Lisaks nähtub eelnevatest põhjustest, et täiendavad ehitustööd olid tehniliselt eraldamatud. Eeltoodust tulenevalt oli kriteerium „tellitavaid ehitustöid ei saanud tehniliselt või majanduslikult esialgsest hankelepingu esemest eraldada ilma suuri kulutusi põhjustamata“ täidetud ning seega
Tagasinõudeotsus on tehtud riigihanke nr 114541 osas lähtuvalt sellest, et täiendavad ehitustööd ei olnud esialgse hankelepingu täitmiseks vajalikud. Vastustaja on omaalgatuslikult asunud kontrollima eeldust, mis käesoleval juhul ei ole üldse asjakohane. 7.3.Nii käsitletava kui ka riigihanke nr 115392 puhul leidis vastustaja, et kaebaja oleks pidanud tegema lihthanke, mille läbiviimine oleks otseses vastuolus seadusega . 8. Riigihanke nr 115392 "Raamatukogu täiendavad ehitustööd" viis kaebaja läbi läbirääkimistega hankemenetlusena
Kaebaja alustas 23.10.2007 avatud hankemenetlusega riigihanget "Raamatukogu uue hoone ehitus" (viitenumbriga 102054), mille eesmärgiks oli uue raamatukogu hoone ehitus vastavalt ehitusprojektile. Nimetatud hanke tulemusena sõlmiti hankeleping 30.01.2008 ning leping täideti 15.06.
Lisaks on kaebaja põhjendanud täiendavate ehitustööde vajadust seeläbi, et „biomeditsiinitehnika instituudi ruumide üürileping väljaspool TTÜ üliõpilasküla oli läbisaamas ja neile oli vaja leida ruumi TTÜ hoonetes. TTÜ kirjastus oli sunnitud seoses üliõpilaskülast väljaspool olevate hoonete müügi tõttu kolima ja ainuõige koht nende tarbeks oli teadusraamatukogu, sest nende tegevus on raamatukoguga kõige tihedamalt seotud. Kuna TTÜ üliõpilaskülas mujal ruume ei olnud võimalik leida, siis ainuvõimalik koht oli teadusraamatukogus.“. Hoone, milles TTÜ kirjastus tegutses, müüdi novembris 2006 ja seega oli selleks ajaks raamatukogu hoone ehitus nii planeeritud kui ka ehitushange juba välja kuulutatud. Kaebajal ei olnud võimalik nende argumentidega hanget välja kuulutades arvestada, mistõttu on tegemist ettenägematu asjaoluga. Seega on „ettenägematu asjaolu“ kriteerium täidetud. Kaebaja põhjendas
lg 5 p 1 viimase eelduse rakendamist seeläbi, et tellitavaid ehitustöid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgsest hankelepingu esemest eraldada ilma suuri kulutusi põhjustamata. Hankeobjektiks oli videoprojektori kaabelduse ja tugevvoolu muudatustööde tegemine, mis tulenesid projektimuudatustest. Lisaks sooviti läbipääsusüsteemi täiendamist. Seega jäi kaebaja samade argumentide juurde seoses garantiitööde ja tehnilise eraldatuse võimatusega, mis riigihanke nr 114541 puhul. Vastustaja ei ole kaebaja sellist põhjendust ega
Vastustaja on leidnud, et menetlusliigi rakendamine oli lubamatu, kuna täiendavad ehitustööd ei olnud esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud. Kaebaja juhib ühtlasi tähelepanu sõlmitud hankelepingu maksumusele (4 404,34 eurot ilma käibemaksuta) võrreldes nn põhihanke maksumusega (8 322 098,86 eurot ilma käibemaksuta). Kaebaja on eraldi
lg-st 1 ja 2 tulenevate nõuete järgimiseks ning õiguspäraseks käitumiseks viinud 4 tuhande eurose ostu jaoks läbi riigihankemenetluse. Arvestades, et iga riigihankemenetlus hõlmab endas olulist täiendavat halduskoormust, näitab kaebaja selline käitumine, et ta on olnud püüdlik riigihankenõuete järgimisel ning on teinud endast oleneva, et toetust õiguspäraselt kasutada. Vastustaja on nimetatud asjaolu tagasinõudeotsuses jätnud täiel määral tähelepanuta. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 9 9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Kaebaja ei ole suutnud põhjendada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi valikut, sealhulgas
Lisaks on kaebaja vastustaja seisukohti moonutanud ja endale sobival viisil ümber kirjutanud. Väär on kaebaja seisukoht, justkui oleks vastustaja asunud seadusest tulenevaid eeldusi iseseisvalt täiendama . Vaidlusalune tagasinõudeotsus on kooskõlas kehtiva õigusega ning piisavalt põhjendatud. Lisaks enda poolt varasemalt esitatud põhjendustele kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt varasema vaidemenetluse käigus esitatud põhjendustele,mille juurde jäämist vastustaja kinnitab, esitab vastustaja järgnevad täpsustused. 10. Tagasinõudeotsuse tegemisel ei ole vastustaja eksinud HMS §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eelduste vastu. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-3-1-37-14, s.h.p.-le 12 ja leiab, et seaduses sätestatud haldusakti põhjendamise miinimumstandardid on vaidlustatud otsuse osas täidetud. Vaidlustatud otsuses on igakülgselt ja põhjalikult välja toodud haldusakti motivatsioon, otsuse tegemisel on vastustaja lähtunud muuhulgas Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna 04.07.2014 juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelauditi “Rakendusüksus SA Archimedes tegevus riigihangete kontrollimisel“ lõpparuandes nr II161/2014 (edastatud nii kaebajale kui vastustajale, on avalikult kättesaadav rahandusministeeriumi koduleheküljel) sisalduvatest põhjendustest ning tuvastatud asjaoludest, otsuses on viidatud ka lõpparuandele. Vaidlustatud otsus on nõuetekohaselt motiveeritud, sisaldades lisaks kõigele endas täpset ja kaebajale arusaadavat viidet dokumendile, mis käsitleb tagasinõude aluseks olevaid täiendavaid põhjendusi. Isegi kui asuda seisukohale, et auditi lõpparuandes toodud põhjendused ei moodusta osa vaidlustatud otsusest, on vastustaja haldusaktis endas juba täitnud seadusest tuleneva minimaalse motiveerimiskohustuse. Põhjendatud ei ole väide, et
lg 4 p-s 2 ja § 28 lg 5 p-s 1 viidatud sätetest tulenevaid eeldusi ei ole vastustaja õigesti hinnanud, samuti argument, justkui oleks rakendusüksus vastava menetlusliigi rakendamise eeldusi asunud lubamatult täiendama. Otsuse lehekülgedel 2-13 on põhjalikult selgitatud, milles seisneb vastustaja hinnangul eelloetletud
-i sätete rikkumine kaebaja tegevuses. Sarnaselt on vaidlustatud otsuse samadelt lehekülgedelt võimalik tuvastada, kuidas vastustaja on menetlusliigi rakendamise eeldusi kontrollinud igakülgselt ja põhjalikult ning vastavalt seaduses sätestatud tingimustele. 10.1.Vastustaja on kaalutlusõigust rakendanud kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Viidates Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 26 lg 1 ja lg 2 p 7, Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (kuni 28.08.2014 kehtinud redaktsioon) § 10 lg-tele 1 ja 2 leiab vastustaja, et mitteabikõlbliku kulu esinemisel ei ole rakendusüksusel õigus otsustada, kas jätta mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks väljamakstud toetus tagasi nõudmata või mitte. Rakendusüksusel on õigus üksnes kaaluda, kas tagasinõue teha osaliselt või täies ulatuses. STS § 2 p 2 tuleneb, milline on abikõlblik kulu, Vabariigi Valitsuse
-is sätestatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimise eeldustest, s.o esinevad STS-i § 26 lg-tes 1 ja 2 nimetatud asjaolud, siis on vastustaja kaalutlusõigus piiratud tagasimaksete määruse § 11¹ lg-s 1 ja lg 3 punktis 2 sätestatuga. Vastustaja kaalutlusõiguse teostamist piiravad täiendavalt ka Euroopa Liidu asjaomased õigusaktid. Euroopa Nõukogu määruse 1083/2006 art 98 lg 2 ja art 2 p 7 kohaselt tuleb finantskorrektsioon teha, kui tuvastatud on eeskirjade eiramine ehk toetuse saajale kehtestatud nõuete või kohustuste rikkumine ja sellel on või oleks Euroopa Liidu ühiseelarvele kahjustav mõju. Võttes arvesse Euroopa Kohtu 21.12.2011 otsuses nr C-465/10 väljendatut, toob vale hankeliigi valik eelduslikult kaasa kahju tekkimise, mida eraldi tõendada ja välja arvutada ei ole vajalik. Lisaks on Euroopa Kohus 21.12.2011 otsuses nr C-465/10 leidnud, et struktuurifondide eesmärk ei ole rahastada ettevõtmisi, mis viiakse läbi riigihankedirektiive rikkudes. mistõttu toob hankijana tegutseva toetuse saaja poolt riigihangete eeskirjade rikkumine toetust saanud ettevõtmise läbiviimisel kaasa põhjendamatu kuluartikli ja kahjustab seega liidu eelarvet. Juhul, kui kulu tegemisel on rikutud õigusaktidest tulenevaid menetlusnõudeid (kulu ei ole tehtud kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega) ja kulu täies mahus tagasinõudmine ei ole põhjendatud, on STS § 26 lg 2¹ ja tagasimaksete määruse §-i 11¹ kohaselt võimalik tagasinõude tegemine protsendi alusel. Viimane tähendab, et tagasinõue tehakse mitteabikõlbliku kulu osas osaliselt. Antud juhul on vastustaja sellist võimalust ka kasutanud ja rakendanud tagasinõude tegemisel tagasimaksete määruse § 11¹ lg 3 punktis 2 toodud 25%-list tagasimakse määra. Järelikult on vastustaja kasutanud õigusaktist tulenevat õigust kaaluda mitteabikõlbliku kulu tuvastamisel, kas nõuda toetus tagasi täies mahus või osaliselt. Vastustaja juhib siinkohal tähelepanu, et isegi kui vaidlustatud otsuse andmisel oleks tehtud kaalutlusviga, ei anna see veel alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Antud juhul, kui kohus peaks vaidlustatud otsuse tühistama,tuleks samasisuline haldusakt uuesti välja anda, kuna vaidlustatud otsuses käsitletud riigihangete nr 114541, nr 115392, nr 117099 ja nr 115835 osas ei ole kaebaja järginud mentlusliigi valikul
-i nõudeid ega suutnud nimetatud nõuete järgimist mistahes viisil tõendada. 11.Õige on ,et vaidlustatud otsuses toodud väide lihthankemenetluse korraldamise kohta ei ole antud juhul asjakohane. Kuigi hanke väljakuulutamise hetkel polnud võimalik praeguses
is kehtivat lihthanke menetlust selle puudumise tõttu läbi viia, pidanuks hankija tagama
-i §-s 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ja konkurentsi ärakasutamise põhimõtted mõne teise hankemenetlusliigi läbiviimisega. Kaebaja on küll rõhunud väitele, et vastustaja ei ole tagasinõudeotsuses esitanud põhjendusi, millest selguks, milline oli see hankemenetluse liik, mida hankija oleks pidanud rakendama, kuid vastustaja hinnangul ei oma selline väide antud küsimuses tähtsust. Esiteks on kaebajal alati võimalik läbi viia avatud hankemenetlus ning teiseks ei saanud eeltoodud asjaolu mõjutada vaidlustatud otsuse sisu ja selles toodud järeldusi, kuna toetuse tagasinõudmise otsustamisel lähtus vastustaja
12.Kaebaja on püüdnud erandlikku hankemenetlusliigi valikut muuhulgas põhjendada ka
§-st 23 tuleneva hanke osadeks jaotamise keelu järgimise kontekstis, millega vastustaja ei saa nõustuda. Seaduseandja mõte ei seisne kindlasti selles, et hanke osadeks jaotamise vältimiseks tuleks hankijatel hakata kasutama väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusliiki. Kui 11 ainuüksi oht
-is sätestatud piirmäärasid ületada tagaks õiguse väljakuulutamiseta hankemenetlusliigi kasuks otsustada, tõuseks selle kasutamise arv hüppeliselt, mis ei oleks enam kooskõlas seadusandja seisukohaga väljakuulutamiseta hankemenetlusest kui erandlikust hankemenetlusliigist. Kõike eeltoodut arvesse võttes on vastustaja seisukohal, et vaidlustatud otsus vastab õiguspärase haldusakti nõuetele, on kooskõlas kehtiva õigusega ja selle andmisel ei ole vastustaja rikkunud motiveerimiskohutust ega kaalutlusõiguse rakendamist. Seetõttu puuduvad käesolevaga alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks. 13. Riigihanke nr 114541 "Tehnomeedikumi ruumide rekonstrueerimine" läbiviimisel ei olnud täidetud
lg 5 p-s 1 sätestatud tingimused a) ja c), st puudus „ettenägematu asjaolu“, mis õigustanuks uut hankemenetlust, ning täiendavad teenused ei olnud vältimatult vajalikud esialgse hankelepingu täitmiseks. Eettenägematu asjaolu“ tingimus täidetud ei olnud. Kaebaja on eeltoodud kriteeriumi sisustanud peamiselt põhjendusega, et rahuldati täiendav rahastustaotlus, mis ei olnud projekti koostamise hetkel veel kaebajale teada. Kaebuse kohaselt tingis see uute töökohtade loomise ning tekitas ühtlasi ka vajaduse uute ruumide rekonstrueerimiseks. Ettenägematuks asjaoluks ei saa lugeda Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse saamist. Samasugusele seisukohale on muuhulgas asunud ka Haridus- ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium oma lõpparuandes nr II-161/2014. Lisaks on Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna poolt välja töötatud „Läbirääkimistega hankemenetluse rakendamise alused“ juhises öeldud, et ettenägematu sündmusena ei saa käsitleda olukordi, mis on tekkinud hankija tegevusest või tegevusetusest. Vastustaja hinnangul oli täiendava rahastustaotluse esitamine ning ruumide ümberehitamise vajadus tingitud hankijast ning täiendavate tööde vajadus ei olnud väljaspool hankija mõjusfääri, mistõttu ei ole täidetud ettenägematuse aluspõhimõtted. Täiendava rahastustaotluse esitamine ja ruumide ümberehitamise vajadus oli selgesti tingitud hankija poolsest tegevusest. Arvestades eeltoodut on alusetud etteheited vastustaja poolt „ettenägematu asjaolu“ mõiste põhjendamatult kitsalt käsitlemisest, võimaldamata sisuliselt
Riigihangete juhise punktis 4.3.5. on kirjas, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust võib kasutada üksnes
§-s 28 sätestatud alustel, kuna see hankemenetlus on kõige vähem läbipaistev menetlus ja seetõttu on selle kasutamine lubatud vaid rangelt sätestatud alustel. Siinkohal on olulised kitsendav tõlgendamine ja hankija oluline põhjendamiskohustus. Ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2004/18/EMÜ tulenevalt, samuti Euroopa Kohtu praktika kohaselt, tuleb erandlike menetluste lubatavust tõlgendada kitsalt (Euroopa Kohtu otsus nr C-337/05, komisjon vs Itaalia, p 57). Lisaks,kui täiendavat rahastamistaotlust ei oleks rahuldatud, siis poleks kaebaja suure tõenäosusega ka täiendavaid ehitustöid läbi viinud. Viimane aga viitab asjaolule, et tegemist ei olnud vältimatult vajalike töödega, kuna vastasel juhul oleks täiendavate ehitustööde läbiviimine pidanud toimuma igal juhul, sh ka taotluse rahuldamata jätmise korral. Kaebaja selgituste kohaselt olid läbiviidud tööd küll vajalikud, ent vastustaja hinnangul mitte tingitud ettenägematute asjaolude esinemisest. Hankemenetlust nr 114541 alustati kolm kuud pärast hanke nr 102054 raames sõlmitud hankelepingu lõppemist, mistõttu ei saanud sellise viivituse puhul tegemist olla ettenägematute asjaolude esinemisega. Muutuste aluseks ei saa olla ka avanenud finantseerimismeetmetest tulenevad muudatused planeerimisel, nagu kaebaja on oma kaebuses välja toonud. Kaebaja on vastustajale ette heitnud „ettenägematu asjaolu“ põhjendamatult kitsendavat käsitlust ka järgmiste põhjendustega: „Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond on kaebaja tegevust enne tagasinõudeotsuse tegemist auditeerinud ka 2010 (Lisa 7). Auditis 12 tagasinõudeotsuse aluseks olevaid asjaolusid ei tuvastatud. Seega leiti, et kaebaja on kõik auditeerimise hetkeks läbiviinud riigihanked korraldanud nõuetekohaselt. Kaebajal on õigus sellisele järeldusele tugineda ning eeldada, et kontrolli tulemus ka kehtib. Ettenägematu asjaolu kontekstis võiks vastustaja tagasinõudeotsuses esitatud loogika alusel pidada ka tagasinõudeotsuse enda põhjendusi sellisteks, mis tulenevad vastustaja töö puudulikust planeerimisest ning on tingitud ka vastustaja enda aktiivse tegevusega (vastustaja kiitis rahastustaotluse ja kõik algse taotluse muudatused heaks, st oli teadlik Rahandusministeeriumi auditist; Lisad 8-9).“ Vastustaja eeltoodud põhjendustega mitte nõustudes selgitab , et Euroopa Kohus on 13.03.2008 kohtuotsuses liidetud kohtuasjades C383/06-C-385/06 leidnud, et kui toetuse saaja ei järgi toetuse kasutamise tingimusi, siis tal ei saa tekkida ootust saada toetust täiel määral. Seega kui projekti järelkontrolli käigus tuvastatakse, et toetuse saaja ei ole täitnud STS-is sätestatud kohustusi, siis rikkumisega seotud kulu osas väheneb abikõlblike kulude eelarve ning enamsaadud toetus nõutakse tagasi. Kaebajal ei saa olla tekkinud õiguspärast ootust toetuse tagasinõudmata jätmise osas. Arvestades, et avalik huvi ühenduse põhimõtete laiaulatuslikule järgimisele ning struktuurifondide läbipaistvale ja eesmärgistatud kasutusele on kaalukam toetuse tagasinõudmise tagajärgedest või mis tahes muudest asjaoludest, on toetuse osaline tagasinõudmine eeltoodud kaalutlustel põhjendatud. STS § 26 lg 5 kohaselt ning tagasimaksete määruse § 11¹ lg 1 ja lg 3 p 2 koosmõjust tulenevalt võib teha toetuse tagasinõudmise otsuse hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. Kuivõrd STS-is, tagasimaksete määruses ega muudes struktuuritoetusi puudutavates õigusaktides ei ole sätestatud konkreetset aega, millal võib rakendusüksus toetuse saaja tegevust toetuse kasutamisel kontrollida, võib asuda seisukohale, et jäelevalvet, sh auditeid, võib teostada kuni 31.12.2025. Lisaks võib sellist järelevalvet teostada korduvalt ja seda nii rakendusüksuse poolt kui rakendusüksuse väliselt, kaasa arvatud Euroopa Kontrollikoja poolt. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka kaebaja etteheited vastustaja töökorralduse osas ning siduda seda kui ettenägematu asjaolu esinemisega, mis ei ole käesoleval juhul kindlasti asjakohane. Kaebaja ei ole toonud välja mitte ühtegi asjaolu, mis viitaks ettenägematu asjaolu esinemisele. Kaebuses välja toodud rahastamistaotluse rahuldamine on kaebaja eesmärgipärase ja teadliku tegevuse – täiendava toetuse taotlemine ja saadud raha eest lisatööde tellimine - tagajärg, mistõttu ei saa olla tegemist ettenägematu asjaoluga
Lisaks ei ole riigihanke nr 114541 puhul täidetud
lg 5 punktis 1 nimetatud kolmas kriteerium, st „täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehnilistel või majanduslikult esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata või on täiendavad ehitustööd või teenused esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud“. Nimetatud kolmandas kumulatiivses tingimuses on sätestatud kaks obligatoorset tingimust, millest vähemalt üks peab oleme täidetud. Nimetatud tingimusteks on kas
§-s 28 nimetatud hankemenetlusliigi valikul sõltub ennekõike sellest, kas garantii katkemise oht on seotud tehniliste põhjustega ehk teisisõnu öeldes, tuleb leida teostatavate tööde vahel tehniline seos, mis omakorda tingib vajaduse tagada hankijale sama garantii andja. Antud sättele ei saa tugineda üksnes garantiitingimuste tõttu, vaid olulised on tehnilised küsimused, mis võivad pakkuja vahetumise tõttu tekkida (näiteks seadmete ostu korral ei ole välistatud, et teise tootja seadmed ei ole olemasolevatega ühilduvad või võivad kaasa tuua tehnilisi probleeme). Kaebaja ei ole suutnud kõrvaldada vastuolu oma seisukohtades, kus ta ühest küljest väidab, et täiendavad tööd olid ettenägematud, ent teisalt tunnistab, et needsamad tööd olid sedavõrd vajalikud ja olemasoleva garantii lahutamatud osad, millest järeldub, et hankija oleks pidanud neid vähemalt algses hankelepingus kirjeldama. Kaebaja on korraldanud täiendavad riigihanked
lg 5 p 1 alusel, kuna vastasel korral ei oleks saanud projekti ega esialgse ehituslepingu eesmärki täita. Ei ole võimalik jätta kirjeldamata töid, ilma milleta poleks ehitamist võimalik eesmärgipäraselt lõpule viia. Arvestades eeltoodut, ei saa lugeda õigeks kaebaja meelevaldselt järeldust, justkui oleks vaidlustatud otsus tehtud riigihanke nr 114541 osas lähtuvalt sellest, et täiendavad ehitustööd ei olnud esialgse hankelepingu täitmiseks vajalikud. Seejuures on täiesti põhjendamata kaebaja väide, et vastustaja on omaalgatuslikult asunud kontrollima eeldust, mis käesoleval juhul ei ole üldse asjakohane. Arvestades, et kaebaja on tagasinõudemenetluse käigus
lg 5 p-st 1 tuleneva kolmanda kumulatiivse tingimuse sisustamisel lähtunud muuhulgas „täiendavate ehitustööde vältimatu vajalikkuse kriteeriumist“, siis vaatamata asjaolule, et kaebaja on asunud oma seisukohti muutma, on nimetatud põhjendustega arvestamine vastustaja arvates igakülgselt asjakohane. Vastustaja on siinkohal võtnud arvesse ka sättest tuleneva alternatiivse kriteeriumi „tellitavaid ehitustöid ei saanud tehniliselt või majanduslikult esialgsest hankelepingu esemest eraldada ilma suuri kulutusi põhjustamata“, mistõttu on ilmselgelt väär kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole
Seega ei ole täidetud kumbki
lg 5 p-i 1 kolmandas kumulatiivses tingimuses sätestatud obligatoorsetest tingimustest („hankelepingu esemest eraldamise võimatuse eeltingimus“ või „täiendavate ehitustööde vältimatu vajalikkuse kriteerium“), mistõttu ei ole
14.Riigihanke nr 115392 "Raamatukogu täiendavad ehitustööd" läbiviimisel ei ole täidetud
lg 5 p-s 1 sätestatud tingimused , nimelt puudus „ettenägematu asjaolu“, mis õigustanuks uut hankemenetlust, ning täiendavad teenused ei olnud vältimatult vajalikud esialgse hankelepingu täitmiseks. Kaebaja leiab, et rahastuse saamist koos nendega kaasnevate eritingimustega võib pidada „ettenägematuks asjaoluks“
Vastustaja leiab, et sarnaselt hankele nr 114541 on kaebaja rikkunud
Ka hanke nr 115392 puhul esinev täiendav rahastamistaotlus ühes sellega kaasneva ruumide ümberehitamise vajadusega oli tingitud kaebaja tegevusest, mistõttu täiendavate tööde vajadust ei saa lugeda väljaspool hankija mõjusfääri olevaks. Kaebaja selgitab, et biomeditsiinitehnika instituudi ruumide üürileping väljaspool TTÜ üliõpilasküla oli läbi saamas ja neile oli vaja leida ruumid TTÜ hoonetes, eeltoodut ei saa vastustaja hinnangul pidada ettenägematuks asjaoluks. 14 Tegemist on ilmselgelt hankijast tuleneva põhjusega ning kaebaja pidanuks ruumide vajadust suutma eelnevalt põhjalikumalt planeerida. Ennekõike oleks kaebaja pidanud ette nägema ja arvestama üürilepingu lõppemist ning samuti ka oma selgitustes kirjeldatud hoonete müügi tulemusel tekkida võivaid ruumivajadusi. Erinevalt kaebajast on vastustaja seisukohal, et hanke nr 115392 puhul on samuti täitmata
lg 5 punktist 1 tulenev kolmas kumulatiivne tingimus st „täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata või on täiendavad ehitustööd või teenused esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud“. Kaebaja toob kaebuses välja, et on
lg 5 p 1 viimase eelduse rakendamise põhjendamisel jäänud samade argumentide juurde (garantiitööd, tehnilise eraldatuse võimatus), mis riigihanke nr 114541 puhul. Seega ei pea ka vastustaja vajalikuks korrata viidatud kriteeriumi osas toodud seisukohti, mida on käsitletud eespool. Kaebuse väitel on vastustaja tagasinõudeotsuses jätnud täiel määral tähelepanuta asjaolu, et sõlmitud hankelepingu rahaline maht oli väga väike. Sealjuures kaebaja rõhutab, et vaatamata olulisele täiendavale halduskoormusele on ta viinud läbi riigihankemenetluse, mis näitab kaebaja hinnangul, et ta on olnud püüdlik riigihankenõuete järgimisel ning on teinud endast oleneva, et toetust õiguspäraselt kasutada. Eeltoodu abil ei saa põhjendada riigihangete nr 114541 ja nr 115392 läbiviimise õiguspärasust
Kaebaja eeltoodud seisukoht ei oma käesolevas asjas mingisugust tähtsust ning tuleb jätta tähelepanuta. 15.Riigihanke nr 117099 „Raamatukogu kabinettide mööbel ja täiendus“ läbiviimine
lg 4 p 2 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena ei ole õiguspärane. Vaidlustatud otsuses on hanke nr 117099 puhul analüüsinud
lg 4 p-st 2 tulenevaid kõiki kriteeriume, kaebuses on tuginetud peaasjalikult üksnes
lg 4 p 2 rakendamise teise eelduse- pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa tehnilisi probleeme-täitmisele. Kaebuse väited teistsuguse disaini kohta ei ole asjakohased, kuna
lg 4 p-s 2 räägitakse tehniliste omaduste kokkusobivusest. Hoone erinevates ruumides paikneva mööbli ühtset väljanägemist ja sisustuse terviklikkust ei saa käsitleda tehnilise kokkusobivusena või tehniliste probleemidena selle käitamisel ja hooldamisel. Ühtlasi jääb selgusetuks, kuidas on seotud täiendava hankega soetatud muuseumi tööruumi sisustus põhihankega nr 109998, mille eesmärgiks oli raamatukogu kabinettide sisustamine kontorimööbliga. Tegemist on eri ruumides paikneva sisustusega, mille osas tehnilise kokkusobivuse nõue pole kindlasti asjakohane. Kaebaja selgitab, et jätkuhankega ostetud külmkapp, kraanikauss ja mikrolaineahi olid eelnevalt ostetud asjade (mööbli) täiendamiseks vajalikud asjad, kuivõrd juurdeostetud asjad olid mööbli sisse integreeritavad, mistõttu peavad need olema tehniliselt eelnevalt ostetud mööbliga kokkusobivad. Vastustaja ei saa nõustuda kaebaja tõlgendusega integreeritava mööbli osas ning leiab, et hanke nr 117099 raames soetatud külmkapi, kraanikausi ja mikrolaineahju oleks saanud soetada ka mõne teise pakkuja käest. Ehkki kaebaja sõnul ei saa erimööbli valmistaja mööblit valmistada suvaliste toodete järgi, on võimalik tooteid jällegi tellida juba olemasoleva mööbli järgi. Integreeritavat köögitehnikat, s.h külmkappe ja mikrolaineahjusid, müüvad ainuüksi Eestis juba enamus suuremaid elektroonikakauplusi ning seda väga erinevates mõõtudes. Seetõttu ei ole antud mööbli puhul kuidagi võimalik väita, et vastavate mõõtmete ja sobivusega seadmeid pole kelleltki teiselt võimalik hankida. 15 Põhihankele nr 109998 oli pakkumuse esitanud viis pakkujat, mis viitab asjaolule, et turul oli veel teisigi pakkujaid, kes olid valmis kaebaja poolt esitatud ja sisearhitektuursest tööprojektist tulenevatele tingimustele vastavat mööblit pakkuma. Kõik pakkujad, kes esitasid varasema hanke käigus oma pakkumused, pidid lähtuma hankedokumendis toodud tehnilisest kirjeldusest. Vastustaja ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et hankega nr 117099 soetatud asjad olid kabineti mööbli lahutamatud osad. Kaebaja ise juhib tähelepanu asjaolule, et ruumide sisekujunduse projekt nägi sellist vajadust ette,mistõttu jääb arusaamatuks, miks ei ole kaebaja seda esialgse lepingu raames soetanud, eriti rääkides mööblisse sisselõigete tegemise vajadusest. Lisaks , hanke nr 117099 maksumuse tabelis on märgitud, et tegemist oli muuseumi tööruumi sisustuse soetamisega. Kaebaja on varasemates selgitustes väitnud, et muuseumi mööbel telliti teise hanke raames Saloni Büroomööbli AS-lt, mistõttu jääb arusaamatuks, miks oli vaja muuseumi „kontoriosa sisustus“ tellida raamatukogu kontorimööbli täiendava ostu raames, mitte aga muuseumi mööbli hanke raames. Samuti jätab kaebaja põhjendamata, kas pakkuja vahetumise tõttu oleks saanud osta teistsuguste tehnilise omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad. Lisaks eeltoodule ei ole vastustaja hinnangul hanke nr 117099 läbiviimisel täidetud
lg 4 punktis 2 toodud nõue, mille kohaselt ostetakse asju samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks. Hanke nr 117099 dokumentidest selgub, et kaebaja on soetanud uusi asju, mida ta oleks võinud hankida juba varasemalt läbiviidud avatud hankemenetluse nr 109998 raames (näiteks dekoratsioon puitkilpseinale, muuseumi tööruumi sisustus, külmkapp, kraanikauss Franke, mikrolaineahi). Kaebaja oleks pidanud riigihanke korraldamisel hoolsamini planeerima soetatavate asjade mahtu ja koguseid. Vastustaja ei saa asjakohaseks pidada ka väidet, millega kaebaja põhjendab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimise vajalikkust seoses olemasoleva garantii kaotamise ohuga. Sellekohaseid sisulisi põhjendusi on vastustaja käsitlenud eespool ja ei pea neid vajalikuks uuesti korrata. 16. Riigihanke nr 115835 “Raamatukogu metallmööbli täiendus“ läbiviimisel ei ole täidetud
lg 4 p-s 2 sätestatud teine tingimus, mille kohaselt tuleks pakkuja vahetumise tõttu osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa tehnilisi probleeme. Mitmete hankega nr 115835 soetatud asjade puhul ei ole täidetud
lg 4 p-s 2 sätestatud tehnilise kokkusobivuse nõue, näiteks sildi aluste ja raamatukärude juurde soetamisel.Nimetatud esemete puhul on tegemist peaasjalikult eraldifunktsioneerivate esemetega, kus tehnilist ja disainilist kokkusobivust ei saa oluliseks pidada. Nii saab näiteks erineva disainiga kärusid probleemideta kasutada erinevates osakondades või ruumides, kus nende kontrast häirivalt silma ei torka. Vastustaja ei pea käesoleva hankemenetlusliigi valikul asjakohaseks kaebaja selgitusi mööbli säästliku kasutamise osas, mis näiteks raamatukärude puhul näeb nende katkimineku korral ette remontimise võimalust teiste soetatud ja katkiläinud raamatukärude osade arvelt. Vastustaja hinnangul saab kaebaja sellist teguviisi soovi korral rakendada ka iga erineva ruumi raamatukärude puhul omavahel, kuid teisalt jääb vastustajale jällegi arusaamatuks, et kui ühe katkiläinud raamatukäru osad asendada teiselt raamatukärult äravõetud osadega, siis muutub omakorda ju teine raamatukäru kasutamiskõlbmatuks, mistõttu ilma täiendavalt soetatud varuosadeta ei saa mõlemat raamatukäru töös hoida. Mõistmatuks jääb, miks on käesoleval juhul hangitud muuseumi ruumidesse sisustust teadusraamatukogu mööblite hangete raames. Tegemist on täiesti eraldiseisva ruumiga, mille 16 sisustamise jaoks oleks hankija pidanud maksimaalselt ära kasutama turul valitseva konkurentsi. Kaebaja tõlgendus vastustaja seisukohast, justkui oleks hankijatel täielikult keelatud erinevatesse ruumidesse hankida asju ühe ja sama hankega, on väär ja meelevaldne. Samas oleks kaebaja pidanud hangitava metallmööbli osas juba algselt ette nägema nende soetamist erinevatesse ruumidesse ning seda selliselt ka hanketeates ja –dokumentides kajastama, tagamaks hanke läbipaistvus. Vastustaja leiab , et hanke nr 115835 puhul on tegemist hankija planeerimisveaga, kuna enne põhihanke läbiviimist ei tehtud endale selgeks vajamineva mööbli kogust. Planeerimisveale viitab ka asjaolu, et enne hanke nr 115835 läbiviimist oli kaebaja juba täiendavalt hankinud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse raames raamatukogu metallmööblit ning seda koguni summas 25 564,66 eurot. Olukord, kus hankija võib iga natukese aja tagant või mõne mööbliühiku juurde soetamise soovist lähtuvalt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi hakata läbi viima, ei lähe kindlasti kokku väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kui erandliku hankemenetluse rakendamise põhimõttega. IV KOHTU PÕHJENDUSED 17.Kohus leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus, nõustudes vaidlustatud tagasinõudeotsuse (välja arvatud lihthankemenetluse korraldamise kohta esitatu) ja vaideotsuse põhjendustega, aga samuti kohtumenetluses esitatud vastustaja kirjalikus seletuses kaebuse kohta tooduga, ei pea kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 vajalikuks nende põhjenduste siinkohal kordamist. Täiendavalt märgib kohus järgmist. 18.Kaebaja seisukohta vaidlustatud haldusakti motiveerimatusest kohus põhjendatuks ei pea ning leiab, et vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud, sellest nähtuvad nii haldusakti andmise faktiline kui ka õiguslik alus, samuti on esitatud kaalutlused, millest on vaidlustatud otsuse tegemisel lähtutud. Kohtu hinnangul moodustavad auditi lõpparuandes toodud põhjendused, arvestades, et vaidlustatud otsuses on nimetatud auditi lõpparuandele viidatud , see on kaebuse esitajale edastatud, samuti ei ole vaidlust osundatud dokumendi avaliku kättesaadavuse üle , osa haldusakti põhjendustest. Ka juhul, kui jõuda järelduseni, et Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna 04.07.2014 juhtimis- ja kontrollsüsteemi järelauditi „Rakendusüksus SA Archimedes tegevus riigihangete kontrollimisel“ lõpparuandes nr II161/2014 (http://www.fin.ee/perioodi-2007-13-el-struktuuritoetusesusteemiauditid.)sisalduvatele põhjendustele ja tuvastatud asjaoludele viitamine vastustaja motivatsioonina käsitletavad ei ole, siis on ka viimatinimetatud juhul kaebajal haldusakti adressaadina arusaadavad haldusakti andmise motiivid. Vaidlustatud haldusakti motivatsiooni arusaadavust ja piisavust, s.h. kaebeõiguse teostamiseks , kinnitab muuseas ilmekalt kaebuse sisu. 19.Kaebuse väiteid vastustaja tuginemisest haldusakti põhjendustes ebaseaduslikele kaalutlustele ja
lg 4 p 2 ega
lg 5 p 1 rakendamise eelduste sisuliselt ebaõiget hindamist kohus põhjendatuks ei pea. Poolte vahel puudub vaidlus
lg 4 p 2 ja
lg 5 p 1 alusel hankemenetluse korraldamiseks sätestatud eelduste samaaegse täidetuse nõude üle.Vaidlustatud tagasinõudeotsuses on iga kõnealuse hanke puhul toodud välja
-is sätestatud eeldused ja on analüüsitud tuvastatud faktilisi asjaolusid ning kaebaja esitatud põhjendusi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimiseks viidatud sätetes seatud eelduste kaudu. Otsuses on esitatud ka selgelt ja üheselt arusaadavalt põhjendused igale kontrollitavale eespoolviidatud
sätetest tulenevale kohustuslikule eeldusele vastavuse/mittevastavuse kohta ja kuivõrd tegemist on kumulatiivsete tingimustega, siis 17 nähtub otsusest,miks vastustaja on asunud seisukohale, et kaebajal ei olnud õigust väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimiseks. 20.Riigihanked 115835 „Raamatukogu metallmööbli täiendus“ ja nr 117099 „Raamatukogu kabinettide mööbel ja täiendus“ viis kaebaja läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlustena
lg 4 p 2 alusel.
lg 4 p 2 kohaselt on asjade hankelepingu sõlmimisel hankijal õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa tehnilisi probleeme, kusjuures sellise täiendava hankelepingu kestus ei või ületada kolme aastat. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et
lg 4 p 2 alusel hankemenetluse korraldamiseks peavad olema samaaegselt täidetud järgmised eeldused: -asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks -pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa tehnilisi probleeme, -täiendava hankelepingu kestus ei või ületada kolme aastat. 20.1.Riigihange 117099 „Raamatukogu kabinettide mööbel ja täiendus“ Kaebuse väitel oli käsitletava hanke puhul on täidetud nii tehnilise kokkusobimatuse kui ka käitamise ja hooldamise raskuse kriteerium. Kuna väljakuulutamiseta hankemenetlus on kõige vähem läbipaistev ja kõige paindlikum hankementluse liik, siis on selle hankemenetluse liigi kasutamise alused rangelt reguleeritud ja nende kasutamine piiratud.Kohus juhib siinkohal tähelepanu vaidlustatud otsuse p.-s 3 märgitule, mille kohaselt „Hankija peab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse rakendamisel sisustama
-i § -s 28 esitatud mõisteid kitsendavalt ning hankijal on kohustus tõendada ja põhjendada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse vajalikkust ( otsuse kl 9, tl 24 pöördel). Kaebuses on rõhutatud, et asjakohased ei ole argumendid, mille kohaselt peaks hankija tellitud sisekujundusprojektist ja selle alusel läbiviidud hankega soetatud mööblist mööda vaatama. „ Olukorras, kus põhihange mööbliks on juba korraldatud ning selle alusel ka osaliselt sisustatud, ei ole hankija hankevajadus enam abstraktse kujunduse ja kirjeldusega mööbel, vaid just see mööbel, mida hankija on eelnevalt ostnud.“. Kohus on eelnevalt toonud esile
-i § -s 28 esitatud mõistete kitsendava tõlgendamise aspekti ja hankijal lasuva tõendamiskohustuse. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole põhjendanud ja tõendanud tehnilise kokkusobimatuse või käitamise ja hooldamise raskuse kriteeriumi esinemist. Samalt pakkujalt külalistoolide juurdeostmine , et tagada nende ladustamine ja hoidmine üksteise otsas, ei ole hinnatav tehnilise kokkusobivusena. Mis puutub külmkappi, kraanikaussi ja mikrolaineahju, siis ei ole kaebaja tõendanud, et integreeritava köögitehnika puhul oli vastavate mõõtmete ja sobivusega seadmeid võimalik saada ainult varasemalt ostetud mööbli tootjalt. Ainuüksi integreeritava köögitehnika paigaldamisel pakkuja vahetumisel tekkiv võimalik oht garantii kaotuseks mööbli osas ei tähenda tehnilisi põhjuseid seonduvalt garantiiga. Alusetud on kaebuse väited vastustaja poolt tagasinõudeotsuses ebaseaduslikele kaalutlustele tuginemisest. Nende väidete kinnituseks kaebuses toodud tsiteeringud vaidlustatud otsusest moonutavad kontekstist välja rebituna ja kaebuses antud tõlgenduse kaudu vastustaja väiteid. 18 Kohus ei pea otstarbekaks hakata siinkohal ümber kirjutama kõiki kaebuse p.-s 4.2.1 ( kajastatud kohtuotsuses kaebaja seisukohtades) tehtud viiteid vastustaja väidetavalt ebaseaduslikele kaalutlustele, kuid rõhutab,et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse rakendamise õigusvastasuse argumendiks ja tagasinõudeotsuse tegemise aluseks ei ole olnud asjaolu, et kaebaja on ostnud „uusi asju, mida ta oleks võinud hankida juba varasemalt läbi viidud avatud hankemenetluse
lg 4 p 2 alusel olid täidetud osade soetatud asjade suhtes ja seda on tagasinõudeotsuse tegemisel arvestatud. 20.2.Riigihange 115835 „Raamatukogu metallmööbli täiendus“ Soetati erinevaid riiuleid, kaardisahtel, 4 ajakirjade kappi, 15 raamatukäru, 2 rasketöölauda,sildi aluseid, muuseumi riiuleid vastavalt projektile, maakaartide hoidja jne. Põhjendusena on kaebaja toonud asjaolu, et asju saab pakkuda ainult teatav pakkuja tehnilistel põhjustel. Vaidlust ei ole selles, et hoidlas olemasolevate liikuvate riiulite integreerimine teiste tootjate riiulitega ei ole võimalik, hoidla riiulid liiguvad konkreetsetel siinidel ja liiguvad konkreetse tootja väljatoodud lahendustel, samuti ei ole vaidlust selles, et riiulite arvu suurendamiseks riiulites, millega lisati veel üks täiendav tasand, on oluline, et ka need sobiksid. Mis puudutab aga tehnilise kokkusobivuse tingimuse täitmist näiteks raamatukärude ja sildihoidjate puhul, mida on käsitletud kaebuses ja ka vastustaja seisukohas, siis ei ole kaebaja tõendanud , et pakkuja vahetumise tõttu tuleks tal osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa tehnilisi probleeme. Kaebuse väitel ei võimalda erinevate omadustega mööbli ostmine mööblit omavahel tehniliselt sobitada ega varuosade põhimõttel parandada ( nt vahetada sahtlitel rullikuid, laua- ja ukseplaat, käepidemeid, toolide jalgu, isteplaate jne.). Kohus ei pea toodud põhjendusi asjakohaseks, õigustamaks kaebaja hanke menetlusliigi valiku põhjendatust ja õiguspärasust. Kohus juhib tähelepanu juba eelnevalt väljatoodud põhimõttele seonduvalt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega – nimelt, kõnealuse hankemenetluse valiku eeldusteks olevate aluste kitsendavat tõlgendamist. Seetõttu leiab kohus , et andes tehnilise kokkusobivuse või käitamise ja hooldamisega kaasnevatele tehnilistele probleemidele sellise sisu, et samalt pakkujalt asjade ostmine on tingitud vajadusest asjade katkiminekul tagada võimalus n.ö.mitmest katkiläinud asjast saada üks, on esiteks tegemist ilmselget laiendava tõlgendamisega , millist alust oleks võimalik kasutada hankemenetluse liigi valiku põhjendamiseks iga asjade hanke puhul; teiseks , lähtudes kaebuse loogikast, et nii on võimalik vahetada sahtlite rullikuid, laua- ja ukseplaate jne. tõusetub küsimus teise( või mitme )sahtli, laua või kapi, raamatukäru jne kasutamiskõlbmatuks muutumisest. Täiendav asjade ostmine varuosade sotamiseks ei ole aluseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse rakendamiseks. 19 Kokkuvõtlikult leiab kohus, et eeldused raamatukogu metallmööbli täiendavaks hankeks
lg 4 p 2 alusel olid täidetud osade soetatud asjade suhtes ja seda on tagasinõudeotsuse tegemisel arvestatud. 20.3.Mis puudutab teadusraamatukogu mööbli hangete raames muuseumi ruumidesse mööbli hankimist, siis on vastustaja üheselt arusaadavalt ja selgelt väljendanud oma seisukohta käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuses, sealjuures ei ole küsimus mitte selles, kas erinevatesse ruumidesse võib hankija hankida asju sama hankega, vaid küsimus on selles, kas muuseumi kui eraldiseisva ruumi tarbeks mööbli hankimiseks oli põhjendatud kasutada raamatukogu mööbli täienduseks rakendatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ( ka juhul, kui raamatukogu mööbli hange väljakuulutamata läbirääkimistega hankemenetluseks oleks iga soetatud asja puhul kooskõlas
Nagu eelnevagi hanke puhul leiab kohus, et vastustaja ei ole lähtunud ebaõigetest kaalutlustest hankemenetluse liigi õiguspärasuse kontrollimisel, vaidlustatud otsuses on selgelt esile toodud , milline
lg 4 p 2 eeldus on täitmata ning tagasinõudeotsuse tegemisel ei ole vastustaja lähtunud muudest kui
21.Riigihanked 114541 „Tehnomeedikumi ruumide rekonstrueerimine“ ja nr 115392 "Raamatukogu täiendavad ehitustööd" viis kaebaja läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena
lg 5 p 1 alusel.
lg 5 p 1alusel on hankijal ehitustööde või teenuste hankelepingu sõlmimisel õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustele korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui: 1) tellitakse samalt pakkujalt esialgses projektis või hankelepingus mittesisaldunud, kuid esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks või teenuste osutamiseks ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid kuni 20 protsendi ulatuses esialgse hankelepingu maksumusest, kusjuures selliseid täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata või on täiendavad ehitustööd või teenused esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud; Poolte vahel puudub vaidlus selles, et et
lg 5 p 1 alusel hankemenetluse korraldamiseks peavad olema samaaegselt täidetud järgmised eeldused: -tellitakse samalt pakkujalt esialgses projektis või hankelepingus mittesisaldunud, kuid esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks või teenuste osutamiseks ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid -tellitakse ehitustöid või teenuseid kuni 20 protsendi ulatuses esialgse hankelepingu maksumusest, -täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata või on täiendavad ehitustööd või teenused esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud.
28 lg 5 punktis 1 sätestatud tingimused peavad esinema kõik üheaegselt ning ainuüksi ühe tingimuse esinemata jätmise korral ei ole väljakuulutamiseta hankemenetlusliigi kasutamine õiguspärane. Nii hanke nr 114541 kui ka nr 115392 puhul on jäänud täitmata
21.1.Riigihange nr 114541 „Tehnomeedikumi ruumide rekonstrueerimine“ 20 Hanke eesmärgiks oli täiendavalt rekonstrueerida uue raamatukogu tehnomeedikumi ruume. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et puudus „ettenägematu asjaolu“, mis õigustanuks uut hankemenetlust ja täiendavad teenused esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud ei olnud. Käsitletavast
sätte ( § 28 lg 5 p 1) kohaselt “.. esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks või teenuste osutamiseks ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid..“ tuleneb, et ettenägematud asjaolud peavad esinema hankelepingus kokku lepitud tööde piires. Käesoleval juhul on kaebaja põhjendanud „ettenägematu asjaolu“ kriteeriumi asjaoluga, et uue raamatukogu hoone projekti koostamisel (2006-2007) lähtuti kaebaja sel hetkel ettenähtavast vajadusest, ehitushanget alustati aasta varem kui selgus, et ehitustööde maksumuse hüvitamist on võimalik hiljem taotleda struktuuritoetusest. Seega kaebuse väitel on ettenägematuks asjaoluks täiendava rahastustaotluse rahuldamine, mis ei olnud projekti koostamise ajal kaebajale teada.See tingis uute töökohtade loomise ja ühtlasi vajaduse uute ruumide rekonstrueerimiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse saamist ei saa lugeda ettenägematuks asjaoluks. Vastustaja on õigesti esile toonud, et täiendava rahastustaotluse esitamine ja ruumide ümberehitamise vajadus oli tingitud hankija poolsest tegevusest ning täiendava rahastamistaotluse esitamist ettenägematuks pidada ei saa. Teisalt on vastustaja põhjendatult osundanud sellele, et vältimatult vajalikud on tööd, mida tulnuks läbi viia ka juhul, kui rahastustaotlust rahuldatud ei oleks. Vastustaja on kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult leidnud, et täidetud ei olnud
lg 5 p 1sätestatud tingimused –puudus „ettenägematu asjaolu“, mis õigustanuks uut hankemenetlust ja täiendavad teenused ei olnud vältimatult vajalikud esialgse hankelepingu täitmiseks ( samuti ei olnud täidetud alternatiivne kumulatiivne tingimus). 21.2.Riigihange nr 115392 “Raamatukogu täiendavad ehitustööd” Analoogselt riigihankega 114541 on kaebaja seisukohal, et rahastuse saamine koos kaasnevate eritingimustega on „ettenägematuks asjaoluks“
lg 5 p 1mõttes.Kaebuse kohaselt oli läbi saamas biomeditsiinitehnika instituudi ruumide üürileping väljaspool TTÜ üliõpilasküla ja neile oli vaja leida ruumid TTÜ hoonetes. TTÜ kirjastus oli sunnitud üliõpilaskülast väljaspool olevate hoonete müügi tõttu kolima ( hoone, milles kirjastus tegtuses, müüdi 2006.a. novembris )ja ainuõige koht nende jaoks oli taedusraamatukogu. Sellesk ajaks oli raamatukogu hoone ehitus planeeritud ja ehitushange välja kuulutatud. Kaebajal ei olnud võimalik arvestada hanget välja kuulutades nende argumentidega. Kaebuse väitel põhjendas kaebaja
lg 5 p 1 eelduse rakendamist seeläbi, et tellitavaid ehitustöid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgsest hankelepingu esemest eraldada ilma suuri kulutusi põhjustamataVastustaja on analüüsinud kaebaja esitatud argumente ning on põhjendatult leidnud, et täitmata on nii esimene kui ka kolmas kumulatiivne eeldus. Vastustaja hinnangul ei olnud täidetud
lg 5 p 1sätestatud tingimused – nimelt, puudus „ettenägematu asjaolu“, mis õigustanuks uut hankemenetlust ja täiendavad teenused ei olnud vältimatult vajalikud esialgse hankelepingu täitmiseks. 22. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ei ole tuginenud ebaseaduslikele kaalutlustele ja on sisuliselt hinnanud õigesti
Toetuse tagasinõudmiseks alust andvate sätete eesmärgiks on Euroopa Liidu finantshuvide kaitse . Hankijana tegutseva toetuse saaja poolt riigihangete eeskirjade rikkumine toetust saanud meetme läbiviimisel toob kaasa põhjendamatu kuluartikli struktuurifondidele ja kahjustanud ühenduse finantshuvisid. Hangete läbiviimist ja struktuuritoetuste andmist reguleerivate eeskirjade rikkumine põhjustab abstraktset kahju ühenduse finantshuvidele ja 21 poliitikatele, lähtuvalt EL Nõukogu määruse nr 1083/2006 art 99 „Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid” ja Euroopa Komisjoni poolt määruse nr 1083/2006 art 99 rakendamiseks kehtestatud 29.11.2007 „Hankemenetluse eeskirjade eiramise korral struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatavate kulutuste suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramise suunised“ on tagasinõude eesmärgiks taastada olukord, kus kulutused, mille katmiseks on taotletud struktuurifondide kaasrahastamist ,oleks sajaprotsendiliselt kooskõlas vastava valdkonna siseriikliku ja ühenduse õigusega. Käesoleval juhul on vastustaja kaalutlusõigust rakendades pidanud põhjendatuks teha toetuse tagasinõue mitteabikõlbliku kulu osas osaliselt. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud SA Archimedes 20.11.2014 otsuse nr 26.2-5/4976 ja 26.11.2014 otsuse nr 26.2-5/5049 tühistamist STS ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 "Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumistest teabe edastamise tingimused ja kord“ rikkumise kaalutlustel , mistõttu puudub vajadus täiendavalt käsitleda tagasinõudeotsuse õiguspärasust eelnimetatud aspektist. 23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulu väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse 22
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.