KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2016, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-3235 Haldusasi M.M. kaebus seonduvalt kohtutäitu

) § 120 lõikele 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus kas see vastab sama seadustiku paragrahvides 37-39 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ja ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 2

lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Selliseks erandiks on ka täitemenetlus, mida reguleeritakse täitemenetluse seadustikuga.

1. Kaebusest nähtuvalt on sisuliselt tegemist kohtutäituri tegevuse vaidlustamisega. Kohtutäituri tegevuse/toimingute vaidlustamine (sh täitedokumendi täitmisel) täitemenetluses halduskohtu pädevusse ei kuulu. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 217 lõikele 1 võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. TMS § 218 lg 1 näeb ette, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata, kohtule kaevata ei saa. Kohtutäitur Reet Rosenthali büroo asub Tartus. Vajaduse korral on võimalik taotleda lähtuvalt täitemenetluse seadustiku § 217 lõikest 2 ka möödalastud tähtaja ennistamist, kuid selles osas tuleb samuti kõigepealt kohtutäituri poole pöörduda. Eeltoodust tulenevalt kohtutäituri tegevuse/toimingute vaidlustamine halduskohtu pädevusse ei kuulu.
2. Vastavalt

§ 121

lg 1 punktile 1 tagastab halduskohus määrusega kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt on tasumata ka ettenähtud riigilõiv, kuid kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmine ja riigilõivu nõudmine ei oleks enam põhjendatud olukorras, kus kaebus tuleb nagunii halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastada. Arvestades asjaolu, et antud juhul ei ole kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses, ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel põhinevat esialgse õiguskaitse taotlust.

§ 121

lõikes 3 on sätestatud, et kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Käesoleval juhul saab kaebuse esitaja vastavalt täitemenetluse seadustikule pöörduda kõigepealt kohtutäituri poole ning seejärel vajadusel korral edasi Tartu Maakohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik 2