Obsah (7)

§ 407§ 415§ 416§ 417§ 422§ 659§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-124787 Tsiviil

§-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega toimetati kostjale elektrooniliselt kätte

1. veebruaril
2. Kostja kinnitas samal päeval maakohtule e-kirja teel dokumentide kättesaamist. Maakohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja maakohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile ei vastanud, samuti ei teatanud maakohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kuna esinesid

§ 407

lg 1 sätestatud alused asja lahendamiseks tagaseljaotsusega, siis rahuldas maakohus

1. märtsil 2016 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja
2. augustil 2014 sõlmitud võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse 1404 eurot (1300 eurot põhivõlgnevus ja 104 eurot viivised). Samuti jättis maakohus menetluskulud summas 420 eurot kostja kanda.
3. Kostja esitas
4. aprillil 2016 maakohtule kaja taotlusega tagaseljaotsuse tühistamiseks ja menetluse taastamiseks. Kajas selgitas kostja, et konsulteeris tema vastu esitatud hagi suhtes jurist Sally Pukiga, kellele edastas kõik menetlusega seotud dokumendid ja kogutud tõendid, eeldades, et jurist saadab kohtusse tähtaegselt vastuse hagile. Pärast tagaseljaotsuse kättesaamist juristilt aru pärides selgus, et kuna kostja ei olnud juristile andnud volitust enda esindamiseks kohtus, ei olnud jurist vastust koostanud ega seda ka kohtule edastanud. Lisaks taotles kostja peatada menetluse kohtutäitur Aive Kolsari menetluses olevas täiteasjas nr 170/2016/320, mis algatati käesolevas tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsuse alusel. MAAKOHTU LAHEND
5. Tartu Maakohus tegi
6. juunil 2016 määruse, millega jättis kostja Triin Norre esitatud kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse täitemenetluse nr 170/2016/320 peatamiseks.

§ 415

lg 1 esimene lause sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

§ 416

lg 1 p 3 nõuab, et kajas oleks esitatud ja põhistatud asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.

§ 415

lg 1 esimeses lauses öeldut kordab ja täpsustab

§ 417

lg 2, mis sätestab, et kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on

§ 422

lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata. Seega seadus ei sätesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu, vaid 2 kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Riigikohus on oma 15. mai 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-48-07 p 9 selgitanud, et

§ 422

lg 1 mõtte kohaselt saab hagile vastamata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Maakohtu hinnangul ei ole kostja kajas välja toonud mõjuvat põhjust, mis takistas tal hagile vastamast. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus, kuhu on märgitud hagile vastuse esitamise tähtaeg koos hoiatusega hagile tähtaegselt vastamata jätmise kohta, kätte toimetatud ja kostja on nimetatud dokumentide kättesaamist kinnitanud (tl 23). Kostja on selgitanud, et oli arvamusel, et kohtule saadab vastuse hagile edasi jurist Sally Pukk. Jurist on

1. märtsil 2016 e-kirjaga edastanud kostjale vastuse hagile, seega olid kostjal olemas kõik võimalused selleks, et hagile ise tähtaegselt vastata. Maakohus leidis, et kostja ei teinud pingutusi teada saamaks, kas jurist on vastuse tähtaegselt kohtule edastanud.
2. aprillil
3. a menetlusdokumendist selgub, et kostja on uuesti juristi poole pöördunud alles pärast tagaseljaotsuse kättesaamist. Kostja esitatud dokumentides ei ole esile toodud arvestatavaid mõjuvaid põhjuseid, mis tingisid kostja tegevusetuse ning hagile vastamata jätmise. Maakohus asus seisukohale, et kostjal on jäänud hagile tähtaegselt vastamata tema enese tegevusetuse tõttu. Kostjal ei ole objektiivse iseloomuga mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks. Seega jättis maakohus kostja kaja rahuldamata ja menetluse käesolevas tsiviilasjas taastamata. Kuna kohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata, ei rahuldanud maakohus kostja taotlust tagaseljaotsuse alusel alustatud täitemenetluse nr 170/2016/320 peatamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. Triin Norre esitas Tartu Maaakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja peatada täitemenetlus nr 170/2016/320 kohtutäitur Aive Kolsari poolt. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt tegi määruskaebuse esitaja kõik, mis võimalik, et maakohtule saaks esitada vastus hagile tähtaegselt. Määruskaebuse esitaja oli aktiivses suhtluses jurist Sally Pukiga (Pukk). Viimane saatis määruskaebuse esitajale vastuse hagiavaldusele, aga jättis selle maakohtule edastama. Määruskaebuse esitaja oli arvamusel, et selle edastab kohtule jurist, kuna eraisik ei saagi seda ise teha.
5. Tartu Maakohus tagas
6. augustil 2016 Tiin Norre määruskaebuse enne selle lahendamist ja peatas menetluse täiteasjas nr 170/2016/320 kuni kaja lahendamiseni. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Vastustaja Olga Salyaeva palub ringkonnakohtul jätta määruskaebus rahuldamata, menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda ning mõista välja määruskaebuse esitajalt vastustaja kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 200 eurot. Vastustaja on seisukohal, et määruskaebus on põhjendamata. Maakohus leidis õigesti, et kostja kaja ei olnud põhjendatud. Kostja ei ole kajas toonud välja mõjuvat põhjust, mis takistas tal hagile vastamast. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
9. juuni
10. a määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ja põhjendused ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendusega, siis

§ 659ja § 654 lg 6 alusel ei põhjenda ringkonnakohus oma määrust.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

§ 422

lg 1 ei sätesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu, vaid kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus või mitte. Mõjuva põhjuse hindamisel saab lähtuda Riigikohtu 15. mai 2007. a määruses 3-2-1-48-07 punktis 9 väljendatud põhimõttest, mille järgi saab

§ 422

lg 1 mõtte kohaselt lugeda mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmisel sellist põhjust, mis on objektiivse iseloomuga – sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Käesoleval juhul on maakohus kostja poolt esiletoodud asjaolude mõjuvust hinnanud ja leidnud õigesti, et kostjal on jäänud hagile tähtaegselt vastamata tema enese tegevusetuse tõttu. Kostjal ei olnud hagile vastamata jätmiseks objektiivse iseloomuga mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks. 7.

§ 171

lg 1 alusel tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda, kuna määruskaebus jääb rahuldamata. Vastustaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja seoses määruskaebusega. Selle kohaselt on vastustajal kulunud 0,5 tundi määrusekaebusega tutvumisele (50 eurot) ja 1,5 tundi vastuse määruskaebusele koostamisele (150 eurot), kokku 200 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses menetluskulude väljamõistmine määruskaebuse esitajalt ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et hagi menetlemisel on maakohus pidanud hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks samuti 200 eurot. Kolleegiumi arvates ei saa kaja lahendamisel tekkivad vastustaja kulusid lugeda samaväärseks hagejalt eeldatavate menetlustoimingute mahu ja hulgaga kohtumenetluses. Ringkonnakohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks määruskaebusele vastamisel saab lugeda 50 eurot ning selles ulatuses kuulub määruskaebuse esitajalt vastustaja kasuks väljamõistmisele hüvitis. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp