Obsah (5)

§ 150§ 657§ 371§ 3§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-13-4531 Tsiviilasi Telia

) § 371 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja maksekäsu alusel nõutud raha tasunud. Toimikust nähtuvalt on hageja esindaja edastanud

1. mail 2016 maakohtule teate, et tsiviilasjas nr 2-13-4531 on kohtutäituri vahendusel kogu võlgnevus 170 eurot 94 senti
2. mail 2016 hagejale tasutud. Kuna kostja on nõutud võlgnevuse tasunud, ei ole hagejal kostja vastu nõuet. Hageja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 30 eurot. Hageja palub kohtul teha tasaarvestuse menetluskuludega (maksekäsu riigilõiv 45 eurot ja maksekäsu menetluskulu 20 eurot) ja mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendava riigilõivu 10 eurot. Tasaarvestuse tegemiseks tuleb hagejal pöörduda kostja poole. Hagejal on

§ 150lg 1 p 2 alusel õigus saada tagasi hagiavalduselt tasutud riigilõiv 30 eurot.

Sel juhul on hageja tasunud menetluses kokku riigilõivu 45 eurot. Selle on kostja tasunud ning hagejal ei tekigi täiendava riigilõivu osas tasaarvestuse olukorda.

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi on hagejal õigus tasutud riigilõiv tagasi saada, kui avaldust ei võeta menetlusse, esitades sellekohase avalduse. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus jättis ebaõigesti hagi menetlusse võtmata, kuigi kostja on hageja nõutud võlgnevuse tasunud. Kostja leidis maksekäsu peale esitatud määruskaebuses, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Pooled saanuks sellekohased küsimused (sh võimalikud nõuete tasaarvestamise ja vastunõude küsimused) lahendada hagimenetluses.

§-st 371 tulenevaid hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid asjas ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 21 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. 6. Maakohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast

§ 371lg 2 p 1 alusel.

Viidatud sätte järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

§ 371

lg 2 p 1 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega (vt Riigikohtu

1. juuni 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p-d 10-11). Kuna hageja esitatud asjaolud võimaldavad seaduse järgi nende asjaolude tõendamise korral avaldust rahuldada, siis keeldus maakohus ebaõigesti kõnealuse sätte alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.
2. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohane alus on praegusel juhul

§ 371lg 2 p 2.

Selle sätte kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 3

lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Antud juhul pöördus hageja kohtusse eesmärgiga, et kostja tasuks pooltevahelisest liitumislepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise. Kuna kostja on hageja enda väitel kohtutäituri vahendusel nõutud võlgnevuse (põhinõue ja kõrvalnõuded) 105,94 eurot tasunud, on hagiga taotletud eesmärk saavutatud ning hagejal puudub õigus või huvi, mida kohtus kaitsta. 8. Hagiavalduse väited riigilõivu 75 eurot kostjalt väljamõistmise või selle tasaarvestamise kohta ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt on kostja kohtutäituri vahendusel tasunud kogu nõutava summa, sh on hüvitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Eeltoodust lähtudes on hageja palunud välja mõista kostjalt riigilõiv 10 eurot (summa saadud tasaarvestuse tulemusena). Siinkohal on asjakohane maakohtu viide

§ 150

lg 1 p-le 2, mille kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Antud juhul on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu 30 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 45 eurot). Kuna maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, siis on hagejal õigus taotleda riigilõivu 30 eurot tagastamist (s.o suuremas summas, kui hageja on taotlenud kostjalt väljamõistmist). Arvestades eeltoodut nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. 3 9. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 järgi hageja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson 4