KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu (eesistuja), Ele Liiv, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2016, Tallinn Tsiviilasja numb

) § 20 lõikes 3 ja põhikirja punktis 5.4 kehtestatud nõuetele.

1. Rikuti üldkoosoleku läbiviimise korda. Üldkoosolekut kui sellist ei toimunud, sest küsimuste arutamist sisuliselt ei toimunud. Kogu üldkoosoleku vältel oli üks suur tüli ja korralagedus. Päevakorda ei kinnitatud, protokolli originaali elanikele ei näidatud. Kostja vastus
2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. 04.04.2015 üldkoosolekul osalesid kõik ühistu liikmed. Arvestades

§ 21

lõiget 3 on üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ka juhul, kui selle kokkukutsumisel oleks olnud rikutud seaduse või põhikirja nõudeid.

1. 04.04.2015 üldkoosoleku kutse tulnuks kostja põhikirja punktist 5.2 lähtuvalt kätte toimetada hiljemalt 27.03.
2. Korteriühistus on välja kujunenud kord, mille kohaselt teavitatakse liikmeid üldkoosolekust teate väljapanekuga trepikoja seinale. Kutse 04.04.2015 üldkoosolekule pandi iga liikme postkasti 26.03.
3. Kutse saadeti 27.03.2015 hommikul ka hageja abikaasale GS-le e-posti aadressile, mida ta oli eelnevalt korteriühistuga suhtlemisel kasutanud. Kutsed pandi seinale ja postkastidesse AK, MK ja LK juuresolekul.
4. 04.04.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise eesmärk oli info saamine ühistu juhtimise ja tegevuse kohta ning liikmete juhtimisõiguse teostamine. Väljakuulutatud päevakord oli järgmine: 1) 2015.a majanduskava arutamine; 2) kommunaalteenuste arvete arutamine; 3) juhatuse liikmete ümbervalimised; 4) muud küsimused. Otsuseid päevakorrapunktides nr 1, 2 ja 4 ei olnud ette nähtud ning punkti 3 kohta ei olnud otsuse projekti võimalik ette näha. Seega ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. 2

§ 20

lõike 3 järgi tekib juhatusel kohustus üldkoosoleku kokkukutsumiseks liikmete taotlusel automaatselt, kui on täidetud avaldusele kehtivad vorminõuded. Juhatus ei pea analüüsima avalduses toodud põhjenduste sisu. Ühistu liikmed järeldasid, et juhatus keeldub üldkoosoleku kokkukutsumisest ja võisid koosoleku ise kokku kutsuda. Maakohtu põhjendused

1. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda ja kohus mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulu 780 eurot ja viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
2. Kohus märkis, et vaatab läbi hageja nõude korteriühistu 04.04.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kohus selgitas 11.01.2016 määruses, miks ta ei luba hagejal muuta hagi eset ja alust ning jäi nende põhjenduste juurde. Samuti selgitas kohus, miks ta käsitleb kostja seaduslike esindajatena JT, JS ja AK. Nimetatud isikud valiti vaidlustatud otsusega juhatuse liikmeteks. Kohus ei pidanud võimalikuks määrata kostjale uus esindaja iga kord, kui kostja liikmed kohtumenetluse kestel uue üldkoosoleku korraldavad ja uue juhatuse valivad, seejuures kõiki otsuseid kohtus vaidlustades. Asjakohane on lahendada vaidlus konkreetse üldkoosoleku otsuse ja seal otsustatu pinnalt. Seetõttu jättis kohus tähelepanuta ega arvestanud asja lahendamisel GS poolt kostja nimel esitatud menetlusdokumente. 11.

§ 241

sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. 12.

§ 21

lõige 3 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Kuna üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osalesid 04.04.2015 üldkoosolekul kõik korteriühistu liikmed, oli üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ka juhul, kui koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid. Seetõttu ei ole hagi võimalik rahuldada. 13. Kostja esitatud tõendite (26.01.2015 ja 15.03.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise nõuded) alusel on võimalik tuvastada, et korteriühistu 4 liiget esitasid kooskõlas

§ 20

lõikega 3 kostja juhatusele piisavalt põhistatud nõude üldkoosoleku kokku kutsumiseks ning juhatuse esitatud vastustest võis järeldada, et sellest keelduti. Seetõttu oli neil

§ 20lõike 4 alusel õigus ise üldkoosolek kokku kutsuda.

Samuti on kostja tunnistajate LK ja MK ütlustega võimalik lugeda tõendatuks kostja väide, et 04.04.2015 üldkoosoleku kutsed pandi postkastidesse 26.03.2015, so kostja põhikirja punktis 5.2 sätestatud 7 päeva pikkust etteteatamistähtaega järgides. Samuti on asjakohane kostja selgitus selle kohta, et kutses märgitud päevakorrapunktide (2015.a majanduskava arutamine; kommunaalteenuste arvete arutamine; juhatuse liikmete ümbervalimised; muud küsimused) ei olnud koosoleku kokkukutsumise teates võimalik otsuse projekti ära tuua, mistõttu ei oleks ka see asjaolu otsuse tühisuse tuvastamist tinginud. 3

§ 21lõige 6 ja § 241 lõike 1 lause 1.

16. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja seisukohta, et juhatuse liikmete ümbervalimiseks puudus õiguslik alus

§ 28lõike 3 ja ühistu põhikirja punkti 6.7 järgi.

17. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja seisukohti ja tõendeid, mis kinnitavad juhatuse ümbervalimise otsuse tühisust

§ 24lõike 1 lausete 1 ja 2 järgi.

Hageja tõi välja järgmised asjaolud, mis viitavad üldkoosoleku juhatuse liikmete valimise otsuse tühisusele: vaidlustatava üldkoosoleku otsusega juhatuse liikmeks valitud AK loobus 21.05.2015 korteriühistu nõudest tsiviilasjas nr 2-15-4430, millega tekitas korteriühistule kahju 432 eurot (välja mõistmata jäetud kahju 382 eurot + tagastamata jäetud riigilõiv 50 eurot); tsiviilasjas nr 2-14-55669 palus AK kohtul mõista korteriühistult välja menetluskulu 1443 eurot, millest osa oli tegelikult kandnud korteriühistu; AK elamus pikemat aega ei ela ja arveid ei tasu, tema vastu on esitatud kohtusse nõue võlgnevuse väljamõistmiseks 3422.42 eurot (tsiviilasi nr 2-15-15992); AK rebib maha elamu infoseinal olevaid korteriühistu kuulutusi ja teateid; AK kutsus vaidlustatavale üldkoosolekule võõra isiku (JT), kes ennast kohalviibijatele tutvustas tõlgina, kuid hiljem selgus, et ta on teise korteriühistu haldur. Headele kommetele ei vasta üldkoosoleku otsus, millega juhatuse liikmeks valitakse isik, kes tekitab korteriühistule otsest varalist kahju, kes hoidub kõrvale korteriühistu arvete tasumisest ja püüab teenida korteriühistu arvelt lisatulu, rebib infoseinalt korteriühistu teateid ja kuulutusi ning kutsub üldkoosolekule tundmatu isiku, kes ennast ei tutvusta ja varjab oma kahtlaseid eesmärke. 18. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 241lõiget 1.

Vaidlustatud üldkoosoleku otsus, millega juhatusse valitakse isikuid, kes ei järgi hea usu põhimõtet ja seavad endale eesmärgiks korteriühistule kahju tekitamist, on tühine viidatud sätte tähenduses, sest taoline otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet ega vasta headele kommetele. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse selle vastuolu tõttu heade kommetega sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lõige 2. Ka korteriühistule korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lõike 2 alusel kohaldatava

§ 241

lõike 1 järgi toob üldkoosoleku otsuse tühisuse kaasa see, kui otsus ei vasta headele kommetele. 19. Maakohus jättis tähelepanuta hageja taotluse kostjalt tõendi (04.04.2015 üldkoosoleku protokolli originaali) väljanõudmiseks ega andnud hagejale võimalust esitada videosalvestis üldkoosolekul toimunu kohta. Selle asemel rajas maakohus oma otsuse kahe tunnistaja vastuolulistele ja ebaobjektiivsetele ütlustele. Nii nähtub tunnistaja LK, kes on 84-aastane, ütlustest, et ta täpselt asju ei mäleta. Tunnistaja MK ütlustesse peaks aga suhtuma eriti kriitiliselt, sest esineb põhjendatud alus kahelda tema objektiivsuses (ta on AK abikaasa ja töötab AK-le kuuluvas OÜ-s A, ta on ka kaaskostja tsiviilasjas nr 2-15-15992). Lisaks rikkus maakohus tunnistajate ülekuulamise korda, kuna palus tunnistajatel vande teksti ette lugeda ja allkirjastada alles peale tunnistajate poolt ütluste andmist ja protokollimist. Tunnistajate vande all ülekuulamise protseduurile peaks kehtima samad reeglid, mis kehtivad menetlusosalise 4

§ 21

lõikest 3 on sellisel juhul koosolek otsustusvõimeline ja seda isegi juhul, kui kokkukutsumisel oli seaduse või põhikirja nõudeid rikutud. Samuti tuvastas maakohus kohtule esitatud tõendite ja tunnistajate ütluste põhjal, et koosolek oli kokku kutsutud

§ 20

lõiget 4 järgides, kuna ühistu liikmed avaldasid ühistu juhatusele soovi koosoleku kokkukutsumiseks, kuid juhatus sellele vaatamata üldkoosolekut kokku ei kutsunud.

§ 28

lõike 2 kohaselt võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Hageja viide

§ 28lõikele 3 ei ole asjakohane.

25. Hageja seisukoht, et AK juhatuse liikmeks valimine ei vasta headele kommetele, ei ole põhjendatud.

§ 26näeb ette, millised isikud võivad kuuluda juhatusse.

Seadus ei keela juhatuse liikmeks valida isikut, kellel on pooleli kohtuvaidlus ühistuga ja/või kes on väidetavalt ühistule võlgu. Kuna ühistu juhatus valiti kolmeliikmelisena ja põhikiri ei näe ette kõigi või neist mõnede ühist esindusõigus, saavad ühistut kohtuvaidluses AK-ga esindada teised juhatuse liikmed või üks neist. 26. Hageja viide

§-le 24 ei ole asjakohane, kuna maakohus vaatas läbi hageja nõude 04.04.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. 27. Hageja etteheide maakohtule tõendite kogumata jätmiseks ei ole samuti põhjendatud. Lähtudes TsMS § 232 lõikest 1 on maakohus otsust tehes õigesti hinnanud esitatud tõendeid. Kohtule esitati 04.04.2015 üldkoosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri, mille kohaselt esindas koosolekul hagejat DŠ. Protokoll kajastab koosolekul toimunut ja ka DŠ eriarvamust (protokoll t I kd lk 8-11). TsMS § 238 lõike 1 punkti 2 järgi korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumist ja arvestab otsuse tegemisel tõenditega, millel on asjas tähtust. Tähtsust ei 5